An Education 2009

Lavastaja: Lone Scherfig

Osades: Carey Mulligan, Peter Sarsgaard, Alfred Molina, Rosamund Pike jne.

1960ndate London. Nooruke Jenny on andekas nii muusikaliselt kui ka koolihariduse omandamiselt. Tulekul on peaaegu täisealise õppuri lõpueksamid ja kogu tähelepanu koondub ainult õppimisele. Seda kuni hetkeni, kui Jenny ühel vihmasel päeval kohtub Davidiga. Ta on elutark, palju teinud ja näinud ning seiklushimuline mees, kes on aga peaaegu et kaks korda Jennyst vanem. See ei kahjusta esialgu noorte suhet, kuid paraku rüütel valgel hobusel saabub neidise juurde ainult muinasjuttudes ja ilusana alanud romaan saab ikka ja jälle tugevaid tagasilööke.

An Education on õpetlik lugu elu valusatest õppetundidest osa saamisest ja neist õppimisest. Ehtne inglaslik film noore Carey Mulliganiga peaosas kandideerib kolmele Oscarile: parim film, parim naispeaosa ja ka parim stsenaarium, mis põhineb varasemalt välja antud materialil. Olles kursis ka ülejäänud nomineerijatega, kipun nõustuma ainult naispeaosa Oscariga, sest paraku ei saa filmi ennast kui tervikut mitte kuidagi parimaks nimetada. An Education särab vaid näitlejavaliku poolest. Peter Sarsgaard, Alfred Molina, Rosamund Pike, Olivia Williams ja lõpuks muidugi ka Carey Mulligan, kelle sooritus ongi vast kõige meeldejäävam nii näitleja isikupära kui ka karakteri enda poolest. Lugu targast ja esialgu ka õpihimulisest tüdrukust on tuntud viis kujutamaks kõrvalekaldumise ohumärke ja tagajärgi. Kui poleks olnud Mulligani, siis oleks An Education oma pealkirja taha ära kadunud. Film kulgeb umbes sama range raamistiku ja sissetrambitud teerajaga nagu mõnes samalaadses õpetlikus noortele suunatud teoses tavaks. Üllatusi ei ole ja ega tule, pigem võib kogu kaadervärki võtta kui midagi nii igihaljast, et kritiseerida pole vajagi. Antud juhul just see ongi vajalik, sest film on sisenenud Oscari rallile ja mulle ootamatult(Oscari onude, tädide mõistes oodatult) kandideerib kahes kategoorias, kuhu tal ei ole tegelikult asjagi.

Mulligani värske energia tasus end igatahes ära ja pean tõdema, et üpriski lihtne on end filmi sündmustikku kaotada ja lihtsalt täieliku südamerahuga toimuvat jälgida ja muheleda Mulligani sarmikuse pärast. Minust viist aastat vanem ja näitlejaanne on märkimisväärne, kuid sellega An Education piirdubki, sest ei Sarsgaardi paheline tegelane ega ka Molina muutliku iseloomuga pereisa suutnud lajatada põnevuse või mitmekesisusega. Kõiges on süüdi süzee, mis maast madalast on alati olnud aus ja kvaliteetne, kuid aegumakippuv ja iseseisvana üpriski väheütlev. Moraal on küll paigas, kuid sellest pole kasu, kui käsitlus ei püüagi välja paista, vaid panustab moraalitsevale loole, mis paneb mõtlema, kuid ei tõsta filmi enda staatust kuigi kõrgele. Peter Sarsgaardile miskipärast kipuvad sobima niiöelda libedad sellid, kes petuskeeme ajavad või pahaaimamatuid valele teele suunavad. Ka igati muhe Alfred Molina oli justkui nagu ideaalne valik hoolitseva isa rolli. Puudu jäi ainult kaasahaaravusest ja elavusest. Osa viimasest jõudis teadvuseni ainult pooleldi ja sedagi tänu Sarsgaardile, Mulliganile ja teistele põhilistele näitlejatele. Silmapaistvaimaks osutus selgelt kõige aktiivsem ja omapärasem inglise näitlejanna Mulligan. Ta meenutab veidi Katie Holmesi, aga ainult õige natukene. Teda võiks küll premeerida ühe kena kuldmehikesega, aga kuni praeguse hetkeni ei ole ma jõudnud ülejäänud naispeaosa Oscarit jahtivate naisterahvaste rollisooritusteni ja seega ei hakka ma ennustustega lagedale tulema.

Ei ütleks, et An Education valmistab pettumust. Tegemist on asjatundliku ja delikaatse looga, mis jõuab igale vaatajele kohale üsna lihtsustatud, üllatustevabal ja uuendamata kujul.

6/10