Jälle Max Paynest vol.2

Kirjutan, sest välja on tulnud pilkupüüdev Comic Featurette ehk promoklipp vms, mis on täpselt mängu vaimus.
Omavahel on põimitud koomiks ja film, mis annab vägagi edukalt edasi Payne mängude stiili. Samamoodi algas Max Payne esimene mäng ka kusjuures.



Väga loodan, et sellest saab asja. Julm pettumus oleks, kui lõpptulemus oleks liiga keskpärane või üldse nõrgavõitu.

Siiamaani on 3 treilerit ja uuem klipp andnud palju lootust, et peaks välja kukkuma midagi päris head.
Kusjuures ma olen Payne rolli valitud Mark Wahlbergiga rahul. Ta peaks kenasti hakkama saama. Tema eelmisi töid võrreldes tasub just nii loota.

Tristan & Isolde 2006

Lavastaja: Kevin Reynolds
Osades: James Franco, Sophia Myles, Rufus Sewell, Mark Strong jne.


Eile õhtul sattusin ETV-s ühe ajaloolise seiklusfilmi peale nimega "Tristan & Isolde", mis mul tegelikult on olemas. Kunagi ammu ostsin DVD-le, aga ei olnud siiamaani seda ära vaadanud. Kuna ETV-st nägin seda poole pealt, siis võtsin DVD ja asusin vaatama.
Ei teagi enam täpselt miks ma seda kohe pärast ostmist ei vaadanud, aga minu üllatuseks oli "Tristan & Isolde" täitsa korralik ja kohati efektne seiklusfilm."Tristan & Isolde" põhineb siis samanimelisel legendil. Ma alles puutusin selle legendiga kokku ja film tallus enam-vähem sama rada. Tegevus toimus Suur Britannias peale Rooma impeeriumi lagunemist. Siin ja seal võimutsevad erinevad hõimud. Kõige võimsamateks on tõusnud iirlased, kes rüüstavad nõrku Briti hõime. Ühe rüüsteretke käigus ründab Iiri armee brittide juhi Marke kindlust tappes ja põletades kõike, mis teele ette satub. Sealhulgas ka Marke venna ja ta naise. Peale seda võtab Marke vennapoja Tristani enda hoole alla ja asub oma kindlust üles ehitama.
9 aastat hiljem ründavad iirlased jälle võttes endale orje ja rüüstades külasid. Briti hõimud jälitavad neid ja peksavad nad laiali. Langeb ka Tristan. Vähemalt nende arvates. Vana traditsiooni järgi panevad nad Tristani surnikeha paadile ja lasevad triivida merele. Tristan aga ei ole surnud vaid halvatud mürgist. Ta triivib Iiri rannikule, kus ta leitakse Iiri printsessi Isolde poolt, kes hakkab teda ravima ja teadagi, et armub temasse.
Varsti saab Tristan tagasi Britanniasse ja siis hakkab hargnema nii riigi reetmine eesotsas iirlastega kui ka võitlus armastuse eest jne.

Üsnagi põnev ja seiklusrikas film, mis ei paista silma küll millegi erilise poolest, aga see eest ikkagi täitsa korralik saavutus. Head näitlejad olid ka kaasatud õnneks. Rufus Sewell on mulle meelde jäänud kui negatiivne tegelane ja praegu teda päris positiivses rollis jälgida oli raske, aga lõpuks harjus ära. Sewellil oli nimelt sama ilme peas, mis oli tal ka "Knight`s Tale"-s. Ju siis seepärast tunduski, et ta peaks kindlalt olema halbade kavatsustega vms.
James Franco Tristanina näitas ka oma näitlejaannet, aga mitte eriti õnnestunult. Ta on kuidagi ühtemoodi erinevates rollides. Siin ta oli ka kuidagi üheülbaline või midagi sarnast.
Aga Sophia Myles Isoldena jättis küll sümpaatse mulje. Ta kohe sobis Isoldeks.
Iiri kuningas toodi ka välja kui eriti julm ja ahne, kes oli valmis isegi tütre ära andma, et oma tahtmist saada.
Aga üldiselt täitsa kobe teos, mis pakkus veidi efektset mõõgavõitlust ja ilusaid vaateid ning oli läbinisti huvitav seikluslik ajalooline film.

7/10

Sophia Myles

X-Files: I Want To Believe 2008

Lavastaja: Chris Carter
Osades: David Duchovny, Gillian Anderson, Billy Connoly, Amanda Peet jne

Ei olnudki eriti kursis X-Filesi filmiseeria järgedega kui kuulsin, et varsti jõuab kinodesse X-Filesi teine film. Meeldiv üllatus minu jaoks, sest kunagi vaatasin X-Filesi sarja päris ohtralt ja olin ka parajas vaimustuses. Aga see oli juba ammu ja et mälu värskendada hankisin ka kõik hooajad ning vaatasin paar osa uuesti üle. Olin juba vaikselt unustama hakanud, et X-Filesi näol on tegemist aegumatu seeriaga ja mida võib ka 10 aastat hiljem südamerahuga nautida.Mulderi ja Scully tegelased on minu jaoks ühed lemmikumad telepartnerid. Mulderi "I Want To Believe"-i teema ja Scully pidev kahtlemine kõiges üleloomulikus on mulle sügavalt meelde jäänud ja nüüd neid paari osa uuesti vaadates tuli kõik kenasti meelde. X-Files hiilgab muidugi mõista oma atmosfääri eest kõige rohkem. Selline süngus, hirm ja salapära naljalt meelest ei lähe.
Aga lähen siis uue teose X-Files: I Want To Believe juurde.
I Want To Believe algab kohe ühe saladusliku juhtumiga. Otsene ühendus sarjaga, või mis? Igatahes. Näidatakse, et ühte naist rünnatakse ja arvatavasti ka kavatsetakse naine röövida.
Kõik algab vägagi sarjalikult juba päris alguses. Ei teki enam kahtluski, et X-Files on oma võlu kaotanud. Hiljem tuleb välja, et röövitud naine FBI agent ja varsti on kõik teda otsima saadetud. Tuleb välja ka kummaline asjaolu, et pärast naise röövi teatas Isa Crissmann, et ta näeb ilmutusi samast naisest. Enamus muidugi teda ei usu. Seetõttu kutsutakse välja Mulder, kes ei taha enam FBI-ga mingit tegemist teha, sest teda on oma töö eest põhimõtteliselt taga kiusatud. Aga Mulder on ikka Mulder ja läheb koos Scullyga röövitud naist otsima ja samal ajal tuleb ka kindlaks teha, kas Isa Crissman tõesti näeb ilmutusi või tahab ta oma mineviku pärast lihtsalt tähelepanu. Arvake, kes Isa Crissmanni kõige rohkem uskus? =)
SPOILERID!!!!!
Esialgu jääb kohe mulje, et I Want To Believe on täpselt nagu sarja üks osa. See on muidugi väga hea näitaja. Uues filmis ei ole vahepealse ajaga X-Files oma võlu kaotanud. Kõik on täpselt paigas. Ka seekordses filmis on küllaltki sünge ja tumeda varjundiga atmosfäär loodud. Eriti meeldis mulle see paks lumi, mis kõrgus metsade vahel. Eriti need stseenid kui Mulder pärast autoavariid lumisel teel kõndis ja samal ajal kostus mind üsnagi positiivselt üllatunud filmimuusika. Kõige ilmekamalt tuligi filmimuusika siis välja, kui Mulder lõpus teel kõndis.
Scully puhul tõmmati liin ka ühe väga haige poisiga, keda taravis. Tuli välja, et poiss on suremas. Aga Scully ei andnud alla ja pidi seepärast sooritama mitu poisile piinarikast operatsiooni. Ka Crissmann lausus Scullyle ilma põhjuseta : "Don`t Give Up". Sellel oli tegelikult üsnagi kahepalgeline tähendus.
Nii, aga kui nüüd täpsemalt õelda, siis seekord ei olnud mitte miski seotud tulnukatega. Kõik piirnes just Isa Crissmanni ilmutustel ja Mulderi ning Scully tõekspidamistel. Seepärast ongi pealkirjaks I Want To Believe. Pikka ega ei suutnud keegi eriti Isa Crissmanni usaldada, aga pärast paari juhtumit, mis hõlmas endas ka röövitud naise maja juurest leitud kätt, hakkas usaldus tõusma. Tuli välja, et sarnasel viisil röövituid inimesi on olnud palju ja see kõik kulges elundidoonorluse poole. Nimelt ühes talus metsa sees raviti mingit meest. Seda tehti aga talle uusi kehaosi siirdades. Eriti kõheda ilmega venelane käis ise oma ohvreid valimas ühes ujulas.
Isa Crissmann oli tegelikult süüdimõistetud pedofiil ja ravitav mees seal metsal oli olnud üks tema ohvritest. Küllaltki ilmekas oli Isa Crissmanni patukahetsus. Ta uskus tõsimeeli, et Jumal on andnud talle võimaluse oma patte kahetseda seda röövitud naist päästes. See kõik tegelilult kulgeski nii. Crissmann suri lõpus vähki ja röövitud naine leiti üles. Õigemini mitte FBi-lane vaid uus ohver pärast teda.Kogu film oli üles ehitatud huvipakkuva ja salapära täis teostusega, mille üle mul oli äärmiselt hea meel. Seda on jah ette heidetud, et Carter ei jätkanud tulnukate rada. Aga ma ise arvan, et uue filmiga näidati uuesti X-Filesi olemust ja see õnnestus 100%-liselt. Kuigi sari oleks pidanud jääma sarjaks ja ma arvan, et ei oleks vaja jätkata filmides üksikute osadena sarja, vaid ikka lasta edasi eelmise filmi sündmustikuga.

Hea nagu üks sarja osa, aga kuna puudus seostus eelmise filmiga, siis võrreldes eelnevaga jäi veidi nõrgaks, aga siiski oli tulemus nagu X-Files ikka.

7/10

"4400" 2004 - 2007 - 1 hooaeg

Lavastaja: Rene Echevarria, Scott Peters jne.
Osades: Joel Gretsch, Jacqueline McKenzie jne.


Mingi aeg sattus mulle silme ette ulmesari pealkirjaga "4400". Sellega seoses tuli mulle meelde, et kunagi ammu tuli "4400" ka Soome telekanalil. Ei mäleta enam millisel. Esimese hooaja vaatasin ära ja sinnapaika see jäigi. Vist 2 hooaega ei näidatud, aga täpselt ei tea enam. Igatahes, nüüd hiljuti nädal või kaks tagasi sattusin seda jälle nägema. Nüüd olen esimese hooaja ära vaadanud ja juba jälgin ka 2 hooaega. Huvitav on, isegi väga.
1 hooajas on ainult 5 osa. Pilootosa ka muidugi, mis oli kuskil 2 h pikk.

"4400" jutustab 4400-st inimesest, kes mingil imelikul kombel ilmuvad Seatles suure valguskera seest ühe järve juurde. Maale jõudsid nad meteoriidiina. Nii vähemalt sõjavägi arvas. Seda püüti alla lasta, aga rakettidel polnud sellele mitte mingit mõju. Valguskera muutis aga suunda ja maandus järve kohale, mille kaldale kõik need inimesed ilmusidki.Hiljem tuleb välja, et need inimesed on olnud kadunud väga pikka aega. Mõni 50 aastat ja mõni isegi rohkem. Asja mõte seisneb aga selles, et mitte ükski neist pole selle aja jooksul üldse vananenud. Kõik on ikka sama vanad kui nad kadusid. Päris pilootosa alguses näidati ka inimesi, keda erinevatel ajahetkedel rööviti mingi valguse sambaga. Tundub et tulnukate töö? Asi on hoopis rohkem kaugeleulatuv. Uskuge mind.

Igal röövitul ilmuvad erinevad võimed, mida tavarahvas hakkab kartma. Alguses küll hoitakse kõiki karantiinis, aga inimõiguste pärast vabastatakse nad kõik. Sellepärast hakkavad tsiviilelanikud neid kartma ja põlgama kui potentsiaalselt ohtlikke inimesi.
Sarja keskmeks on Tom Baldwin oma partneri Diana Skourisega, kes hakkavad koos uurima erinevaid juhtumeid tagasitulnutega. Aja jooksul hakkab nii mõndagi veidrat arenema ja 1. hooaja lõpuks tuleb välja ka kõigi 4400 inimese maale tagasi saatmise mõte.
"4400" on üsnagi huvitav sari. Natuke seebikaks kippus paaris esimeses osas, aga see läks kiiresti mööda. Praegu on väljas 4 hooaega, mis tähendab et sisuliinid on küllaltki laiahaardelised ja igal tagasitulnul on oma mõte, mille ta ka varsti teada saate.2 hooaja 1. osas märkasin, et seal kehastas ühte skisofreenikut Summer Glau isiklikult. Kui mõelda nüüd Firefly seeria peale, siis tulevad tal need vaevatud mõistusega tegelaste rollid hästi välja.

Igati kobe sari, mis tekitab paraja annuse huvi ja mis kindlasti väärib vaatamist, sest mina ise olen praegu juba väikeses sõltuvuses. Mul juba harjumus ka sees, et igal õhtul vaatan ühe osa ära.Ah ja, sarja tunnuslugu on väga meeldejääv st. et iga osa alguses on seda lugu mõnus kuulata. Sobib sarja teemalooks liigagi hästi.
Esitajaks on Amanda Abizaid ja looks "A Place In Time"

1. hooaeg 8/10

Alguslugu:

Scar Symmetry uus video "Morphogenesis"

Uus video uuelt albumilt "Holographic Universe".

Huvitav video sellisele loole.
Üldse uus album on eelmisega võrreldes hoopiski teine tase. "Tulevikumuusika" ütles üks arvustaja Metalstormi lehel. Eks see nii ongi. Moderne melodic death metal oma täies hiilguses.
Uuel üllitisel on Älvestam lisaks growlimisele oma lauluoskust parandanud. Mitte et see eelmisel oleks halb olnud, aga pikaajalisel kuulamisel hakkas ta lauluhääl närvidele käima.

Video tuli üllatavalt pikka aega, sest album tuli välja juba tükk aega tagasi.
Aga uue videoga sain teada ka põhjuse. Nimelt laulja Christian Älvestam astus bändist kahjuks välja. Pidid olema mingisugused loomingulised probleemid.

Krdi kahju.
Tema vokaalikasutus oli klass omaette. Nüüd varsti peab vist hakkma harjuma uue lauljaga. Veel pole kedagi kinnitatud, aga küll varsti keegi võtab Älvestami koha üle.

Elame ja näeme.

Harold & Kumar Escape From Guantanamo Bay 2008

Lavastaja: Jon Hurwitz, Hayden Schlossberg
Osades: Kal Penn, John Cho, Neil Patrick Harris jne.


Võib olla nädal tagasi näitas Kanal 2 "Harold & Kumar Go To White Castle". Nägin seda esimest korda, kuigi olin enne korduvalt kuulnud, et tegemist peaks olema õnnestunud komöödiaga. Ja oligi nii.
Üle pika aja sai jälle südamest naerdud. Meenutas kohati Eurotripi, mis oli umbes samalaadse stiiliga. Tõttöelda ma polegi pärast Eurotripi tõsiselt head komöödiat näinud. Olen aina oodanud ja oodanud, aga vahepeal on ainult kuhjunud suhteliselt labased American Pie spin-offid. Harold & Kumari filmid täitsid mu ootused 100%-liselt. Aga kuna 1-se osa nägin ära, siis pidin ju teise osa ka ette võtma. "Guantanamo" osutus veelgi parem kui "White Castle". Kuigi kohati mindi H & K juhtumistega natuke mõistlikkuse piirist välja."Escape From Guantanamo Bay" jätkub täpselt samast kohast, millega 1-ne lõppes. Harold kohtus oma unistuste tüdruku Mariaga, kellega ta esimeses osa lõpus esimest korda rääkis. Kõik sujus nende vahel hästi. Ainult et Maria peab Amsterdami minema ja tuleb tagasi alles nädala pärast. Siis tuleb Kumaril hea mõte, et minna Mariale Amsterdami järgi, sest muidu jääb Harold temast ilma.
Nii nad asuvadki lennukile ja on enesega igati rahul. Kumar on muidugi mõista lennukisse kaasa võtnud enda valmistatud piibu, et WC-s natuke kanepit sisse saada. Üks närviline vanem naisterahvas näeb seda ja arvab, et see on pomm. Harold & Kumar viiakse seejärel idioodist agendi pärast Guantanamo vanglasse terroristide keskele.

"Escape From Guatanamo Bay" on algusest kuni täitsa lõpuni välja hullult koomiline. Ei mäletagi millal nii kõvasti naersin. Oli ka tobedaid seiku, aga koomiline tegevus korvas need täielikult. Harold ja Kumar on lahedad tegelased. Harold on pigem mõistliku mõtlemisega, aga Kumar võtab üksküik mis olukord äärmise rahu ja ükskõiksusega. See ajab muidugi Haroldit hullult närvi. Tegelikult peamised sekeldused ongi tekkinud Kumari süü läbi. Guantanamo vangla oli üks värvikamaid kohti kuhu nad sattusid. Eriti haiglane oli see "cockmeat sandwich".
Ku Klux Klanniga lõkke ääres juttude pajatamine oli samuti leidlik. Ka selles osas on olemas üks maakas oma kauni kodu ja naisega nagu esimeseski. Ainult neil on keldris üks suur saladus, kes hiljem püüab Haroldiga sõbrustada. Lõpuks satuvad nad kahekesi ühe ootamatu tegelasega kanepit tõmbama. Kusjuures see tegelane oli suhteliselt sarnane temaga. Kes näinud, see teab mida mõtlen =).
Mulle tuli ka üks seik meelde kui H & K lennukis istusid. Kumar ütles, et nende reis Amsterdami on nagu Eurotrip, aga ainult see ei ole jama. Muide, see sama vanamutt, kes arvas end Kumari käes pommi nägevat, nägi Kumari tema nahavärvi pärast oma silmades habemikust terroristina.
Muidu pilati ameeriklaste paranoilist terrorohirmu ja rassismi. Tõeline näide lollist ameeriklasest oli idiootlik agent, kes käitus liigagi absurdselt.

Ühesõnaga palju absurdsust ja läbinisti korralikku nalja pakkuv komöödia, mida võiks isegi varsti uuesti vaadata ning naerda.

9/10

Kerli - Love Is Dead 2008

Meie oma Kerli aka Kerli Kõiv on U.S.A muusikatööstuses jala vahele pistnud ja üllitanud uue albumi "Love Is Dead". Kerli võitis mingi aeg selle Fizz Superstar konkursi looga "I Am Like A Bird" või midagi taolist. Ise tollel ajal seda konkursi üldse ei jälginud, aga juhtusin just finaali nägema ja just seda hetke kui Kerli oma laulu esitas ja auhinna sai. Sinna aega see seik aga soikuski. Nüüd mõni aeg tagasi kuulsin "Love Is Dead"-st ja kuna tegemist on Eesti neiuga, siis võtsin ette ja kuulasin otsast peale koralikult ära. Teatud eelarvamused mul muidugi olid, sest pole just sellise stiili ega üldsegi U.S.A-s valitseva popmuusika austaja. Kerli album pole aga massidesse kaduv plaadike, vaid hoopiski midagi enamat.

Esimene mõte 1-se loo "Love Is Dead"-i kuulamisel oli Björk, sest Kerli vokaalikasutus meenutas mulle kuidagi teda. Kuigi jah Björk on hoopiski teist masti laulja. Mulle tundub aga, et Kerli püüdleb ka kuhugi Björki kanti. Kes teab, kes teab. Ausalt öeldes mulle see album meeldib ja meeldib isegi väga. Kõik lood on omaette huvitavad st. lugude kuulamisel läheb mõte paratamatult Kerli kena lauluhäälega kaasa. Hoopiski vastupidine nähtus U.S.A popiga võrreldes või mis?

Kõige haaravam Kerli juures ongi tema hääl. Ta laulab kuidagi väga hingestatult ja südamega, mis paneb paratamatult mõtlema, et see on ju ikkagi eestlane. Meie siin Eestis oleme ju harjunud Nexuste ja Äikese,Päikesega või millegi muuga, mille väärtus on nullilähedane. Aga see millega Kerli on hakkama saanud, on midagi suurt ühe eestlase kohta.
Kusjuures loos "Creepshow" võib kuulda ka eesti keelt. Kerli laulab paar rida sellest "Põdral maja metsa sees " . Täpset pealkirja ei tea. Tähendab et ei mäleta =)
Lood on ka erinevatel teemadel. Armastus, vastupidamine jne. See on jah enam-vähem tavaline värk.

Muusika, mida Kerli selle albumiga saavutas, peaks tegema igale Eesti staarihakatisele suured silmad ette. Arvan, et Kerli teeb ka silmad ette mitte ainult lauluoskuse poolest, sest loomulikku Eesti ilu jätkub tal küllaga.
Minu poolt tubli 10/10 "Love Is Dead"-ile

Videod kahele loole ka siis olemas:

Love Is Dead



Waking On Air

Kane & Lynch VG 2008

Hakkasin siis ükspäev sõbralt laenatud Kane & Lynchi mängima. Ei teadnud sellest suurt midagi, peale selle, et mängu taga pidavat olema Hitmani seeria loojad vms. Pole järele uurinud.
Igatahes tegemist on sarnaselt Max Paynega vägagi filmiliku ja elava mänguga.

Keskmes on Kane ja Lynch, kes päästetakse vangla poole sõitvast bussist The 7 nimelise grupeeringu poolt. Kane nimelt töötas kunagi nende heaks, aga ühel tööotsal läks kõik nihu ja Kane sattus vangi ning ülejäänud mehed The 7-st pidavat surnud olema. Surma nad aga ei saanud ja nüüd sunnivad Kane-i, et too otsiks üles kaduma läinud paki, mille hankimises see untsu läinud töö seisnes. Kui ta pakki ei leia, siis ta naine ja tütar sureb.

Kane saab endale saatjaks ja valvajaks Lynchi, kellel pole peas kõik korras. Tüüp olevat oma naise tapnud, kuigi Lynch ei mäleta sellest midagi. Lynchil on mingi psühholoogiline seisund, millega kaasneb teatud ravimite tarvitamine. Juhul kui ta neid ei võta, võib ta kergelt närvi minna ja halastamatult tappa nii kaua kui pole enam midagi millega tappa.
Kahekesi nad suunduvad paki järele ja millega kaasneb nii mõnigi hullumeelne olukord.
Teekond kulgeb linnast kuni paksu dzunglisse välja.

Ühesõnaga sellest saaks vägagi hea filmimaterjali. Tegelikult nüüd vist ongi Kane & Lynchi film välja kuulutatud ja Kane-na peaks üles astuma Bruce Willis. Lynchi kohta pole ma veel infot leidnud. Ei oska üldse kedagi pakkuda ka. Kõige rohkem mind haaraski selle mängu juures nukravõitu ja kompromissitu story. Muidugi ka mõlemad peategelased. Eriti Kane, kellel näol ilutseb kena haav ja Lynch, kelle sõrm ihaldab igal võimalikul hetkel päästikule vajutada.
Story oli üsnagi tugev ühe mängu kohta, mis mulle muidugi meeldibki. Tegelaste dialoog ei olnud küll midagi positiivset, aga koomilist teksti ja ropendamist sa küllaga. Pikapeale sai aru, et Lynch pole pooltki nii hull kui Kane. Tegelaste üsnagi sügav väljaarendus pani paratamatult kaasa mõtlema ja tundma. Ka pakkus K&L nii mõnegi olukorra, mis pärastpoole tasub veel paar korda läbi teha.

Kane & Lynch on ühele tugevale filmile omase sisu ning tegelastega ja on minu jaoks üks parimaid leide pärast Max Payne seeriat.

Pole küll eriline mängur aga arvan, et Kane & Lynch väärib minu poolt 9/10

Trailer:


Taustamuusika on ka täitsa täkkesse

Hellboy II : The Golden Army 2008

Lavastaja: Guillermo del Toro
Osades: Ron Perlman, Selma Blair, John Hurt, Doug Jones jne.


Esimene osa uuesti nähtud ja suundusin ka suurte ootustega Hellboy 2-te vaatama. Ei arvanud ma suurt midagi, mis mind ees ootama peaks, sest olin vältinud enamus arvustusi ja üldse hinnanguid selle filmi suhtes. Tahtsin minna puhta lehena. Pettuma ma ei pidanud. Ja kuidas veel =)
Hellboy 2 algab sarnaselt esimese osaga kuldse kirjaga mustal taustal, kus tutvustatakse Hellboy sündimise lugu. Kohe alguses jutustab veel noor Professor Broom loo inimeste ja müütilise maailma elanike laastavast sõjast, mille tulemusena sündis purustamatu Kuldne Armee. Armee ohjamiseks loodi 3 osast koosnev kroon, mille kandja saab armeed juhtida. Müütilise maailma kuningal aitas sõjast ja ta leppis vaherahuga. Ja nii see kõik jäigi unustusse. Aga nüüd on tagasi tulnud kuninga poeb Prints Nuada, kellel mõttes sõda inimestega. Selleks peab ta aga kätte saama kõik 3 osa ja jagu saama Hellboyst.
Lühike sisututvustus võib küll jätta mõningal määral lihtsa ja tüüpilise mulje, aga kui te arvate, et Hellboy teine seiklus on lihtne ja tüüpiline, siis te eksite rängalt. Hellboy 2 kulgeb ikka sama muhedat ja lahedat rada pidi edasi nagu esimene osa, kuid on siiski mitmekordselt suurejoonelisem. Filmis rullub lahti ka Hellboy ja Lizi omavaheline kooselu. Oma rõõmude ja piinadega. Võib tunduda, et milleks on vaja romantilist liini sellisesse fantaasiaseiklusesse, aga Hellboy läbisaamist Liziga on naljakas ja samas huvitav jälgida. Pole üldsegi kõrvaline teema. Liz õpib vaiukselt oma tuld endas kontrollima, aga Hellboyga vaieldes lahvatab ta tihti leekidesse ja teda võib alatase peakorteri ruumides põlevana näha.
Ka Sapienil on kord armuda ja selleks osutub eksiilis olev Nuada õde Nuala. Armuvalu pärast kipuvad nii Sapien ja Hellboy koos jooma ja jorisevad armastuslaule.Aga see selleks.Nii et Nuada, kelle mõõgakäsitsusoskust pole mõtet küsimärgi alla seada, on tulnud inimeste maailma ja ta levitab kaost kuniks ta saab kätte krooni tüki oma õelt. Nuada tegelane ise on üpriski efektne. Võib isegi paralleele tuua Kroeneniga, kes samuti armastas oma mõõku. Tema valge nahk annab talle selle teatud "villiani" tunde. Filmis tuuakse lagedale terve rida igasuguseid elukaid. Kõige vingemad olid kindlasti Mr. Wink ja tillukesed kolmjalgsed õgardid. Ah ja, kõige üllatavam oli näha Hellboyd noorest peast. Seda poleks üldsegi oodanud näha. Hellboy ja teistega liitub ka üks uus tegelane Johann Krauss. Krauss polegi tegelikult inimene. Ta kehaks on nimelt tuukriülikonda meenutav kostüüm. Vajalik on see Kraussi hinge säilitamiseks. Põhjust, miks ta sellises seisundis on, teada ei saa. Kraussil oli koomiline saksa aktsent ja tema kehakeel tekitas samuti palju nalja.. Tema poolt öeldi lõpus üks väga tabav lause.

Müütilist maailma kõigi oma olenditega kujutati üpriski haaravalt. Igal olendil oli oma eesmärk. Nagu näiteks kasse armastav vanaproua, keda Hellboy "üle kuulas" ja isa oma "pojaga". See "poja"-koht tekitas kinos paraja naerupahvaku nagu ka Kraussi viimane lause päris lõpus. Kuldne Armee ise oli nagu armee ikka. Päris purustamatud nad ei olnudki. Testitud ja järele proovitud Hellboy poolt. Lõpplahendusega olen rahul. Parem lõpp kui esimesel. Need stseenid surmaga andis mõtlemisainet 3 osa peale. Aga kes teab. Äkki see tuleb ka paari aasta pärast. Parem ongi. Kaua tehtud kaunikene =)
Ja muuseas, kas ma olen lolliks läinud või Blair on esimese filmiga võrreldes ikka sama noor.
Mitte et ma nuriseks=)

Hellboy 2: The Golden Army on kindlasti üle pika aja parim seiklus-ja fantaasiamärul ja paremat teost omalaadsete hulgast annab otsida.

10/10

Hellboy 2004

Lavastaja: Guillermo del Toro
Näitlejad: Ron Perlman, Selma Blair, John Hurt, Rubert Evans, Karel Roden, Doug Jones jne


Põhjus miks Hellboy uuesti ette võtsin oli lihtne, sest läksin kinno Hellboy 2: The Golden Army-t kaema. Seega tahtsin end eelneva osaga taas kurssi viia. Mis siis, et 3 korda näinud. Hellboy filmid vist ongi ühed vähestest teostest, millest lihtsalt ei väsi ära. Iga kord kui 1-ne osa TV-st tuleb, siis ikka sätin end mugavalt seda vaatama. Võib olla isegi ajatud filmid, sest iga kord kui uuesti vaatan , siis ei teki mitte mingisugust korduse tunnet.

Hellboy algab väikese kuldse kirjaga mustal taustal, mis selgitab lühidalt välismaise jõu Ogdu Jahadi olemusest ja selle tulekust. Edasi kulgeb liin 1945 aasta Sotimaale, kus U.S.A väed koos Professor Broomiga suunduvad takistama Natsi vägede rituaalset toimingut, mida juhib surmast naasnud Grigori Rasputin. U.S.A vägedel õnnestub rituaal peatada ja selle käigus sureb ka Rasputin(jälle), aga juba oli jõudnud miski meie maailma sisse tungida. Ja selleks miskiks osutus väike punane suure kämblaga olevus, kelle Professor Broom enda hoole alla võttis ja andis nimeks HELLBOY.
Edasi kulgeb film kuskil 15 vms aastat hiljem ehk siis tänapäeval. Hellboy koos amfiibinimese Abe Sapieniga töötavad koos Paranormaalsete Uuringute ja Kaitse Büroos, kus nad oma rühmaga hoiavad ära üleloomulike olendite rünnakuid.
Samal ajal saabub tagasi ellu Rasputin koos oma sakslasest kallima ja liiga kaua elanud end maskiga varjav Karl Ruprecht Kroenen. Rasputinil on Hellboyga omad plaanid ja need plaanid hõlmavad endas maailma suure kurjuse toomist.

Juba Hellboy tegelane ise oma lahedas ja muhedas olekus annab kogu filmile hoopis teise tunde. Hellboy viilis aega-ajalt oma sarvi lühemaks ja imes sigarit peaaegi igas stseenis. Ka amfiibinimene Abe Sapien on küllaltki huvitav. Tema iseäralik kalalaadne välimus paneb küll muigama, aga mitte sugugi negatiivses mõttes. Mõlema filmi juures ongi kõige huvitavam jälgida Hellboy ja ülejäänud kamba tegemisi ning nende omavahelisi suhteid. Hellboy enda repliigid on juba kuldaväärt. Hellboy väike armuliin tuld loova Liz Shermaniga ei ole üldsegi segav, vaid hoopiski huvitav. Ka filmis esinevad kollid on üsnagi tõetruud. Näiteks Samael, kellega Hellboyl tuleb korduvalt võidelda.
Hellboy juures tõmbab mind siiski tõetruu vormistus. Juba päris alguses kui Broom jutustab kuidas kõik alguse sai, jätab vägagi huvitava mulje ja tänu sellele tekib kohe tahtmine rohkema järele. Üks lahedamatest vastastest oli kindlasti Kroenen. Tema haige naer, kummaline aga lahe välimus ja võti, millega ta end üles keerab garanteerib, et see tegelane jääb mõneks ajaks mõtetesse kummitama. Aga selle eest tuleb tänada Mike Mignolat, kes Hellboy koomiksi lõi.
Ah jaa, andekas oli ka ühe venelase kõdunenud laiba ellu äratamine Hellboy poolt. Laipa kandis ta oma turjal, kes samal ajal vene keeles omaette ropendas. Lõpp oli kuidagi liiga klassikaline ja ei jätnud nii head muljet kui kogu eelnev tegevustik. Ega see midagi ära ei rikkunud, aga oleks võinud midagi loomingulisemat olla.
Kusjuures Hellboy juures ei teki üldse tunne, et tegemist on laste -või superkangelase filmiga. Hellboy lihtsalt ei ole seda. Koomiline, huvitav ja samas põnev tegevustik ei anna vaatajale hingetõmbe ruumigi. Sama oli Hellboy 2-ga. Kui 2-ne osa lõppes, siis tahtsin seda kõike juba otsast peale näha. Sama oli 1-se osaga. Ei leiagi ühtegi külge, mille kallal nuriseda, sest kõik peale keskpärase lõpu oli liiga hea. Eks sellest ka hinne. Aga ikkagi pean minagi tõdema, et Del Toro on geenius.

9/10


Guillermo del Toro