Casshern Sins 2008-2009

Lavastaja: Shigeyasu Yamauchi
Osades: Tohru Furuya, Nami Miyahara jne.

Kujutlege maailma, kujutlege keskkonda, kujutlege maad ja õhku, kujutlege oma elu, mida ümbritseb niivõrd tugev aeglase surma lehk, piinarikas valu ja tuuline, jäine, tühi ükskõiksus, et selle väljakannatamine on nagu vee all hingamine. See tapab sind väga aeglaselt, aga sul pole valikut ja sa aina neelad ja neelad. Samal ajal kohtud ka teiste uppujatega, kes vett kopsudesse ahmivad. Mõni lootusrikkam kui teine, aga siiski valmis pigem elama kui surema, mis siis, et lootus on juba ammu põrmuks varisenud. Tühjuseks, õhus lendlevaks tuhaks tundmatuseni moondunud maailmas on elu eksisteerimine pea võimatu. Inimene kaotas oma pika ea valemi(surematuse otsingute vilja) olenditele, kes vajavad eksisteerimiseks ainult oma keha. Küberneetilised organismid on võtnud üle kõik elava. Kõik, mis kunagi oli inimese päralt. Samal ajal on tekkinud ka painav uus reaalsus, mille põletaval tühjusel pole otsa ega äärt. Keegi ei tea täpselt, kust igiliikurina aina edasi arenev aeglane häving alguse sai, aga see on nakatanud ka küborge ja lihtsamaid roboteid ning on toonud endaga kaasa kogu maailma viimased vaevalised hingetõmbed. Keegi pole selle eest kaitstud. Isegi mitte metall. Ainsaks lootuseks on hävitada Casshern. Tema on kuulduste kohaselt selle laialt leviva painaja looja, teda purustades võib saavutada uue elu. Kas see on tõsi? Kes üldse on Casshern? Miks on maailma tabanud aeglane ja surmav kõikehõlmav korrosioon?Casshern Sins on uustöötlus 1973-74 aastatel vältanud seriaalist Neo-Human Casshern. Kui võrrelda paari aasta vanust rebooti Neo-Humaniga, siis torkavad silma tohutud sisulised erinevused. Casshern Sins on algupärase küborgi ja postapokalüptika suhte oma äranägemise järgi tundmatuseni teisendanud. Kui algupärases sarjas oli Casshern inimene, kes oli transformeerunud androidiks, siis Casshern Sins jätab selle aspekti häguseks ja ainult vihjab tema tõelisele olemusele. Kuna ma ise ka pole näinud 73. aasta sarja, siis polegi mõtet erinevustega jännata. Lihtsalt huvitav on samaaegselt lugeda ja jälgida kuivõrd kardinaalselt erinevaks on 2008. aastaks Casshern muutunud. Casshern Sins`i võib lugeda Neo-Human Cassherni järjeks, kuigi otsesest tarvidust sellest infokillust kinni haarata pole. 2004. aastal ilmus algsest seriaalist ka filmiversioon. Vaatamata eelnenud originaalile, OVA-le ja filmile säilitab uus lugu hõlpsalt oma universaalse teema ja täie tõsidusega läbitava iseseisva stsenaariumi. Casshern Sins tutvustab lootusetut ja aeglast hävingut, mis on nakatanud kogu elu Maal. Pole vahet, kes või mis sa oled. Surmale oled sa nii või naa määratud. Maa domineerivaks eluks on robotite tsivilisatsioon, mis on nüüd endale aeglase lõpu leidnud.

Inimesed on peaaegu et välja surnud. Mõni üksik uitab kõledal, elutul pudeda rauakihiga kaetud maal, aga kuna ellujäämisvõimalused robotite kõrval on imepisikesed, siis enamik ongi juba oma õnnetu otsa leidnud. Kõige selle keskel uitavad robotite jõugud, ühed lihtsalt konstrueeritud sõja-ja töölisrobotid ja teised kõrgelt arenenud inimeselaadsed küborgid. Igaühel neist on oma lootusetud või kujutelmade häguse loori taga värelevad eesmärgid. Casshern siseneb tühermaale omamata mälu oma minevikust. Ta teab ainult üht: iga isend, kellega ta oma eksirännakul kohtub, püüab teda tappa. Varsti jõuabki ta järeldusele, et teda ennast peetaksegi korrosiooni esile kutsuva hävingu põhjustajaks ja et teda tappes või õigemini süües peaks robotid imeliselt tervenema. Meeleheitel robotite massid leiavad oma otsa läbi Cassherni ikka ja jälle taastuva väleda ja tapjaliku keha. Mitte miski ei tapa Cassherni, ta on surematu, igavesti suletud surnute maailma, määratud osalema elude hävitaja rollis ja jälgima oma välises ilus, puhtuses ja surematuses, kuidas endise tsivilisatsiooni jäänused tema ümber surmaga lepivad ja viimaks õhulise metallipuruna õhuvooludega kaasa lendavad. Casshern Sins on lugu Casshernist, tema rännakust iseendasse ja omaenese kätega põrguliku seisu viidud maailmasse ning kõikidest Cassherni olemust avaldavatest tegelastest, kellega ta teel kohtub. Enamik surevad, on suremas või leiavad oma lõpu, kui on saavutanud kompromissi surmaga või kohtuvad Cassherniga.Casshern Sins on eeskujulik näide kõige tõsisemast ehk igasuguse toretsemise maha jätnud ulmelisest animest. Sins maalib võika pildi surevast tulevikust, mis ei ole mitte mingi nurga alt kutsuv ega meeliülendav. Kui näiteks Book of Eli pakkus "stiilset ja lahedat" actionit päikeseprillidega varustatud Denzel Washingtoniga, siis Casshern Sins jagab kurba ja surmahõngulist postapokalüptilist keskkonda, kuhu elusorganismidel asja pole, päike ei paista, rohelus puudub ning vihm ja jäine tuul on sinu ainukesed kaaslased. Samas ei ole tegu ka The Roadi laadse nägemusega. Kaugel sellest. Tegu on siiski puhtanimeliku lähenemisega, kus ei ole puudu stiilsest tegelaste disainist, hämmastavalt maaililisest animatsioonist ja kunstnikutööst ega ka meeleolukalt hukatuslikust muusikast, mis juhatab sisse lõplikku lahendust kannatamatult ootavad episoodid. Kogu eelnevalt kirjeldatud vorm ei ole mingi tuntud viis, kuidas erinevaid universumeid tööle panna. Julgen väita, et pigem on tegu originaalse visiooniga, mida iseloomustab eriliselt tugev ja detailne üdini atmosfäärikas keskkond, tegelaste disain ja võimsalt kõlav melanhoolne soundtrack. Maaliline tühermaa on detailne tänu üksikasju armastavale montaažile ja helimaastikule, mis kujundavad Cassherni ümbritseva tulevikuvisiooni täisväärtuslikuks elamuseks juba esimese või teise osa jooksul.

Puudu pole ka sisulisest poolest. Kõige õigem olekski öelda, et Casshern Sins on atmosfääri ja dialoogi põhine nägemus surnud fantaasiareaalsusest, mida asustavad kompleksed ja varieeruvate teemadega karakterid. Olgugi, et läbi 24 osa kestvad tõe ja lunastuse otsingud hakkavad nii sisu kui ka vormi poolest ühel hetkel ennast kordama ning see võib mõne kannatamatu vaataja jaoks tõeliseks piinaks olla. Sellele vaatamata on Casshern Sins kaunites, üdini tumedates toonides nägemus robotite rassi aeglasest hävingust, mis tekitab nende vastu isegi teatava sümpaatia ja kaastunde. Iga osa tutvustab loodud keskkonda aina rohkem ja seda enam kasvab kõrgendatud huvi kogu maailma ja selle asunike vastu. Casshern rändab pidevalt kõnnumaal. Olles eksinud oma mõtetesse ning otsides taga oma kustunud mälu kohtub ta erinevate tegelaste ja nende eranditult kurva saatusega. Iga karakter on ühel või teisel moel vaatajale veel tundmatu maailma tutvustaja, Casshernile abivahend mõistmaks ennast ja oma tegusid ning temaatiliselt inimkonna/inimese loomuse eri aspektide üle arutleja. Temaatiliselt on Casshern Sins tugevam kui sisuliselt, aga sellest pole hullu midagi, sest mehaanilise elu põhine visioon, tegelastevahelised eksistentsialistlikud ja ennastotsivad dialoogid toetavad iga külje pealt loo arengut ja selle terviklikkust.Iga küsimust vastust ei saa ja selleks pole ka tarvidust. Casshern Sins on võimas elamus, kui end sellesse põhjalikult investeerida. Vastupidisel juhul hakkab aeglane kulg ja lühiajaline ennastkordav stiil pinget alla kiskuma.
9/10

Näide sarja muusikast:

"4400" 2004 - 2007 - 4 hooaeg

Looja: Rene Echevarria, Scott Peters jne.

Osades: Jacqueline McKenzie, Joel Gretsch, Patrick Flueger jne.

Saingi lõpule minu arust tõesti ühe suurepärase ulmeseriaaliga 4400. Laiahaardeline mõte, millest sai sarja jooksul nii mõndagi huvitavat välja võluda. Näitlejate kantud osad olid juba 4 hooajaks omaks saanud, nii et mitte mingit probleemi tegelastele kaasatundmises ei tekkinud. Täitsa huvitav oli läbi osade jälgida, kuidas üks või teine tegelane areneb üha tähtsamaks ja tähtsamaks. Ka siin hooajas toodi sisse leidlike omadustega 4400-lasi, kes suutsid vähem või rohkem kaost tekitada. NTAC-il oli ikka tähtis roll 4400-laste  saatusel. Eriti tähtsaks kujunes kurikuulus "messias" Jordan Collier, kes algul tundus mulle kuidagi võõras, aga nüüd jälgisin teda ja tema ideoloogiat huviga.

SPOILERID:Läbivaks liiniks oli Collieri Promise City, mille ta rajas oma nn. armeega Seattle külje alla. Samuti suurenes Tom Baldwini poja Kyle-i roll kogu Collieri kavatsustes. Isabelle sai vangist välja ja sattus Kyle-i hoole alla ning lõpuks sai temastki osa Collieri rühmitusest. Kahjuks võttis Isabelle Märgitute nõu kuulda ja saavutas peaaegu nende tahtmise, mis pöördus aga Märgitute enda vastu. Märgitud said isegi Tom Baldwini enda käsutusse, aga temagi suudeti pikapeale päästa. Huvitav oligi just see, et Matthew kehas olnud Märgitu kandus edasi Tomi sisse. Üks ja sama mees, kes püüdis ja püüdis Isabellet mõjutada, kuni ta ka selle enam vähem saavutas. Mulle tundus pidevalt, et Kyle-i võime Cassie ei olegi see mida arvame. Hakkasin arvama, et tegemist on samuti tulevikust saadetud mõjutajaga. Võib olla oligi. Tänu seriaali katkestamisele seda enam teda ei saa :SPOILERID

Algul küll kahtlesin 4400 väärtuses, aga jõudes otsaga 2 hooaega sain täie kindluse, et tegemist on tõesti aruka ja fantaasiarikka seeriaga. Tegelased muutusid üha omanäolisemaks ja iga eesmärk 4400-ga muutus iga osaga üha pinget pakkuvamaks. Eriti Collier ja tema kampaania levitada 4400 võimeid kõigile.

 

Finaaliga ma päris rahule ei jäänud, sest 4400 hõlmab endas palju sisuliine, mis peaks samuti oma lõpu leidma. Olemasolev finaalosa oli rahuldav,aga seda päris Suurt Pauku ei juhtunud. Arvan, et 5 hooaeg oleks andnud sarjale võimaluse saada väärika lõpu, aga tänu FOX-le seda jällegi ei juhtunud. Kahju, aga eks saab hakkama ka sellega mis olemas on. SPOILER: Kui ise mõelda edasisele arengule, siis lähebki kõik Collieri plaani kohaselt ja tuleviku suur katastroof ongi ära hoitud :SPOILER. Lihtsalt oleks tahtnud lõplikku hooaega, mis oleks katnud augud ja saatnud sarja väärikale pensile.

Igatahes 4400 on andekas, arukas ja vägagi kaasahaarav sari, mis peaks istuma ulmesõpradele päris hästi.

9/10

"4400" 2004 - 2007 - 3 hooaeg

Looja: Rene Echevarria, Scott Peters jne.

Osades: Joel Gretsch, Jacqueline McKenzie, Patrick Flueger jne.

Veidi aega tagasi jõudsin lõpuni ulmesarja "4400" 3 hooajaga. Juba päris esimesest hooajast alates suutis "4400" äratada minus huvi ja jälgisin kohe suure innuga. Kui olin jõudnud 3 hooaja lõpuni, siis oli selge, et see sari on ulmevallas märkimisväärselt õnnestunud. Parimaks osaks "4400" juures pean laiahaardelist mõtet, huvitavaid tegelasi ja iga osaga kaasnevat salapärasust.

Niisiis, 3 hooaeg keskendus eelkõige USA valitsuse ja 4400 Keskuse vahelistele pingetele, mis lõpupoole jõudis avaliku vastuseisuni. Läbivaks jooneks oli samuti kummalistel põhjustel täiskasvanuks saanud Isabelle saatus. Tema roll 4400 keskel osutus vägagi pöördeliseks ja määravaks. Vanad head agendid Tom Baldwin ja Diana Skouris on ikka oma tavapärases elemendis. Tom Baldwin peab toime tulema nii mõnegi raskusega, mis puudutab teda ja ta pere. 4400 radikaalide rühmitus Nova muutub üha suuremaks ohuks ning Shawn püüab oma viga parandada aidates NTAC-il nad kõik kinni nabida. Ette tulevad ka ohtlike võimetega vaenlased, kes püüavad peatada valitsuse tegevust. Lõpu osades tuleb keegi väga tähtis tagasi, kellel on ees seninägematu missioon. Endine NTAC-i juht Dennis Hayland muutub iga osaga aina ohtlikumaks nii 4400-le kui ka teistele inimestele. Kõik aga saab oma lahenduse hooaja viimastes osades, kus juhtub nii mõndagi ettearvamatut.

SPOILERID!!!!

Ette tuleb hooaja lõpuosade sündmusi. Nii et kellel vaatamata, siis ei soovita edasi lugeda.

Shawnile abimeheks tulnud Matthew Ross osutus hoopiski mingisuguseks radikaaliks tulevikust, kelle ülesanne oli peatada 4400 inimeste tegevus. Ta utsitas tagant ka Isabelle, kes mõnda aega täitis Matthew soove. Liiga ahneks minnestegi Isabelle Matthewile otsa peale. Matthew rõhus Isabellele peale, et tema on määratud kõiki 4400 peatama. See tal peaaegu õnnestus. Mitte küll kõiki 4400 inimesi, aga palju kahju saavutas ta ikkagi. Lõpus ilmub surmast tagasi Jordan Collier isiklikult, kes on endale missiooniks võtnud 4400 võimete jagamise kõikidele, kes seda soovivad. Tänu Isabellele tuleb lõpp ka 4400 keskusele.

"4400" on kindlasti üks kõige paeluvamaid ulmesarju, mida seni näinud olen. Muidugi tulevad siin ka esile X-Files ja Spielbergi Taken. Iga osaga muutub "4400" aga aina omapärasemaks, sest esile tulevad asjaolud, mida selliselt sarjalt tegelikult ei ootaks. Praegu jälgin huviga 4 hooaega, mis on kahjuks ka viimane hooaeg. Varsti kirjutan siis sellestki.

9/10

"4400" 2004 - 2007 - 2 hooaeg

Loojad: Rene Echevarria, Scott Peters

Osades: Joel Gretsh, Jacqueline McKenzie, Patrick Flueger jne.

Jõudsin ka ulmesarja "44oo" 2 hooajaga lõpule ja siiamaani on iga nähtud osaga aina parema mulje jätnud.Väike sõltuvus juba ka sees, kui nii öelda võib. Tegelased juba tuttavad ka. Keegi pole enam võõras. Aga kõige enam pakub mulle huvi sarjale omane laiahaardeline mõte ja sisu. 2 hooaega vaadates tekkis kohe ka mõningad paralleelid "X-Men" filmidega, aga kohutavat sarnasust muidugi ei ole. Õnneks on 2 hooaeg ka kõvasti pikem kui eelmine. 12 osa kokku. 1 hooajas oli 5 osa =)

SPOILERID!!!

"4400" 2 hooajas juhtus nii mõndagi pöördelist. NTAC-i agent Tom Baldwini poeg Kyle kannatab kummaliste mäluaukude all. Tasapisi sarja jooksul hakkab talle ka meelde tulema, mis ta tegi nende mäluaukude ajal. Lily ja Richard oma imevõimetega lapse Isabellega põgenevad Collieri käsilaste eest päris mitu osa, kuni Collier tuleb ja pakub nn. vaherahu. Ta tegi testi, kas Isabelle tunneb temas ohtu või mitte. Isabelle võtab Collieri vastu ja Lily ning Richard kolivad tagasi Collieri 4400 keskusesse. Baldwini õepoeg Shawn on ikka Collieri teenistuses ning austab ja jälestab teda vahelduva eduga. Vahepeal peavad Baldwin ja tema partner Diana Skouris tegelema nii mõnegi kontrolli alt väljunud tagasitulnuga. Isabelle-i võimed on üha suurenenud. Ka tema vanemad on hakanud teda kartma.

6 osa osutus vist kõige omapärasemaks, sest selles osas sattus Baldwin h ommikul ärgates paralleeluniversumi või vähemalt nii ta arvas. Tegelikult sattus Baldwin ühe naise võime küüsi. Naine oli üks tagasitulnutest ja tema võime oli luua fantaasiamaailmu oma tahtmise järgi. Kusjuures seal maailmas sa võid elada ka 8 aastat, aga reaalsuses ei ole möödunud sekunditgi. Alana(selle võimega naine) ei teadnudki, et ta on loonud Baldwini ümber uue maailma ja kui nad tagasi reaalsusesse jõudsid, jäid nad koos elama, sest nad olid koos elanud seal fantaasias kuskil 8-9 aastat ja nii nad otsustasidki jääda edasi kokku. Igatahes see oli omapärane osa ja jäi ka seetõttu hästi meelde. Diana Skourise tütar Maia näeb jälle tulevikku ette ja teatab, et keegi kavatseb tappa Collieri ja nii ka kahjuks juhtus. Collierit küll hoiatati, aga tema võttis peitmist argpükslikuna ja läks ikka avalikule esinemisele, kus ta ka tapeti kuuliga südamesse. Kyle-i piinavad ikka mäluaugud ja viimaks hakkab talle ka meelde tulema. Nimelt Kyle saab teada, et tema ongi Collieri tapja. Ta ei saanud ju vastu hakata, sest Collieri tappis ta mäluaugu ajal. Miski temas nimelt juhib Kyle-i oma tahte järgi. Arvate on ,et samad tüübid, kes kõik need 4400 inimest tagasi tõid.

Collieri asemikuks saab Shawn, kes leinab Collieri eriti raskelt. Toimub ka rünnak NTAC-i peakorterile, mille raames kõik mehed muutuvad kontrollimatult vägivaldseks. Hooaja lõpus nakatuvad enamus tagasitulnuid salapärasesse haigusesse, alustades Maiaga.

NTAC tahab haigestumise pärast kõik tagasitulnud karantiini panna, aga 4400 keskus astub selle käsu vastu. Tuleb ka välja, et NTAC ise ongi haiguse põhjustajaks. Nad nimelt süstisid igasse 4400sse ainet, mis surus maha nende võimed, aga keegi ei osanud arvata selle aine tagajärgi. Selle tulemusel suri 7 inimest. Kui see salajane aine välja tuli, millele aitas kõvasti kaasa Baldwin, siis jäeti igasugune karantiini panek pooleli ja vastutavad väeti inimõiguste rikkumise eest vahi alla.

Hooaja viimane osa lõpeb aga Collieri tagasitulekuga. Ärge küsige kuidas =)

Tõsiselt huvitav ja põnev sari. Nii suurema kui ka väiksema mõõduga. Meeldib ka Collieri visiooni täitmise viis. Raudne ja tugev kui tõeline juht, aga samas peitub iga tehtud teo taga mõni konks. Sellepärast huvi nii suur ongi. Igal juhul soovitan soojalt igaühele kellele meeldib ulme.

Esimene hooaeg sai küll 8/10, aga kuna 2 hooaeg on parajalt pikk ja päris paeluv, siis annan kohe julgelt 9/10

Firefly - River Tam Sessions

Eks enamus Firefly fänne on seda videot näinud, aga ma toon selle ikkagi korraks esile. Sain River Tam Sessionsist teada alles pikka aega pärast Firefly läbi vaatamist. See on siis see nn. Viral Marketing. Whedon tegi netimaailmas veidi reklaami tulevase Serenity filmi jaoks.
Aga ega see nii reklaam nüüd ei olegi. Annab aimu, mis toimus Riveriga Allianssi akadeemias ja kuidas temast taheti midagi vormida. Muidugi tänu FOX-le seda teada ei saanud, sest kui Firelfy oleks kenasti eetris püsinud, siis oleks ka enamus küsimustele vastused olemas. Neetud FOX =(
Aga see selleks =)
River Tam Sessions koosneb päris mitmest sessioonist, mille jooksul iga uue sessiooniga on Riverit kuidagi muudetud. Lõpp kisub aga päris käest ära. River Tam Sessions on läbinisti mustvalge. Kogu tegevus toimub läbi ühe kaamera, mis asub Riverit küsitleva psühholoogi või arsti selja taga. Tegevuspaigaks on kogu aeg üks ruum, kus River ja teda küsitlev mees istuvad ühe laua taga.

RTS algab klipiga, kus mees istub laua taga ja koriseb imelikult. Mõne hetke möödudes ta tömbab midagi endal kurgust välja ja kukub toolilt maha. Siis ilmub kaamera ette River, kes sõnab: "I Can See You". Pärast seda algab asi algusest peale. See esimene klipp näitas sessioonide lõpu. Järgmises sessioonis paistab, et River on alles akadeemiasse jõudnud ja talt küsitakse erinevaid asju tema hiilgava õppeedukuse ja andekuse kohta. Talle selgitatakse lahkelt, et see akadeemia ongi mõeldud temasuguste üliandekate noorte jaoks. Teadagi kuhu see lõpuks välja viis. Juba järgmises sessioonis on River muutunud. Esimesed katsed ta peal on juba tehtud ja nüüd testitakse kuidas kõik Riveri peal toimib. Selleks ongi mõeldud see küsitleja.River tundub hirmunud ja palub, et teda üle viidaks aga küsitleja väldib tema palvet ja rõhutab, et akadeemiasse tulek oli ju ometi Riveri enda tahe.Edasi järgneb klipp, kus River räägib imelikku seosetut juttu ja ta ütleb vahepeal sõna "Pax". Kui nüüd mõelda, siis see oli ju see aine Serenitys, mida seal Miranda planeedil katsetati. Lõpetuseks sõnab ta väga tõsiselt: "We are doing such a good work".Ja hetke pärast paistab, et River ise ei teadnudki mida ta rääkis ja miks. Järgmisena kõnnib River rahutult edasi tagasi laua ees. Küsitleja tahab teada, miks ta oma madratsi lõhki tegi. River vastab: "Kas te kardate, et ma lõikasin oma madratsi katki ilma põhjuseta või äkki oli mul vägagi loogiline põhjus ja te teie lihtsalt ei näe seda". Kõik need sessioonid annavad kenasti aimu, miks River Firefly-s nii vaikne oli ja enamuse ajast pealtnäha seosetut juttu ajas.
Viimases videos on River jäänud väga rahulikuks. Küsitleja tahab teada kuidas tal mingid katsel läksid, aga River ütleb selle peale, et talle anti missioon. Küsitleja tahab teada, mis missiooniga on tegemist, aga River palub selle peale pastakat, et oma missioon üles kirjutada.
Ja ongi sessioonid läbi. Lõppu peab ise aimama. See on vist ilmselge, mida River pastakaga tegi, või mis. Kusjuures see küsitleja oli Joss Whedon isiklikult.
No jah, jutt venis pikale =) .Aga tahtsin lihtsalt kirjutada kasvõi mingisugusegi ülevaate River Tam Sessionsist.

River Tam Sessions

"4400" 2004 - 2007 - 1 hooaeg

Lavastaja: Rene Echevarria, Scott Peters jne.
Osades: Joel Gretsch, Jacqueline McKenzie jne.


Mingi aeg sattus mulle silme ette ulmesari pealkirjaga "4400". Sellega seoses tuli mulle meelde, et kunagi ammu tuli "4400" ka Soome telekanalil. Ei mäleta enam millisel. Esimese hooaja vaatasin ära ja sinnapaika see jäigi. Vist 2 hooaega ei näidatud, aga täpselt ei tea enam. Igatahes, nüüd hiljuti nädal või kaks tagasi sattusin seda jälle nägema. Nüüd olen esimese hooaja ära vaadanud ja juba jälgin ka 2 hooaega. Huvitav on, isegi väga.
1 hooajas on ainult 5 osa. Pilootosa ka muidugi, mis oli kuskil 2 h pikk.

"4400" jutustab 4400-st inimesest, kes mingil imelikul kombel ilmuvad Seatles suure valguskera seest ühe järve juurde. Maale jõudsid nad meteoriidiina. Nii vähemalt sõjavägi arvas. Seda püüti alla lasta, aga rakettidel polnud sellele mitte mingit mõju. Valguskera muutis aga suunda ja maandus järve kohale, mille kaldale kõik need inimesed ilmusidki.Hiljem tuleb välja, et need inimesed on olnud kadunud väga pikka aega. Mõni 50 aastat ja mõni isegi rohkem. Asja mõte seisneb aga selles, et mitte ükski neist pole selle aja jooksul üldse vananenud. Kõik on ikka sama vanad kui nad kadusid. Päris pilootosa alguses näidati ka inimesi, keda erinevatel ajahetkedel rööviti mingi valguse sambaga. Tundub et tulnukate töö? Asi on hoopis rohkem kaugeleulatuv. Uskuge mind.

Igal röövitul ilmuvad erinevad võimed, mida tavarahvas hakkab kartma. Alguses küll hoitakse kõiki karantiinis, aga inimõiguste pärast vabastatakse nad kõik. Sellepärast hakkavad tsiviilelanikud neid kartma ja põlgama kui potentsiaalselt ohtlikke inimesi.
Sarja keskmeks on Tom Baldwin oma partneri Diana Skourisega, kes hakkavad koos uurima erinevaid juhtumeid tagasitulnutega. Aja jooksul hakkab nii mõndagi veidrat arenema ja 1. hooaja lõpuks tuleb välja ka kõigi 4400 inimese maale tagasi saatmise mõte.
"4400" on üsnagi huvitav sari. Natuke seebikaks kippus paaris esimeses osas, aga see läks kiiresti mööda. Praegu on väljas 4 hooaega, mis tähendab et sisuliinid on küllaltki laiahaardelised ja igal tagasitulnul on oma mõte, mille ta ka varsti teada saate.2 hooaja 1. osas märkasin, et seal kehastas ühte skisofreenikut Summer Glau isiklikult. Kui mõelda nüüd Firefly seeria peale, siis tulevad tal need vaevatud mõistusega tegelaste rollid hästi välja.

Igati kobe sari, mis tekitab paraja annuse huvi ja mis kindlasti väärib vaatamist, sest mina ise olen praegu juba väikeses sõltuvuses. Mul juba harjumus ka sees, et igal õhtul vaatan ühe osa ära.Ah ja, sarja tunnuslugu on väga meeldejääv st. et iga osa alguses on seda lugu mõnus kuulata. Sobib sarja teemalooks liigagi hästi.
Esitajaks on Amanda Abizaid ja looks "A Place In Time"

1. hooaeg 8/10

Alguslugu:

Fear Itself 2008 - ????

Lavastaja(looja): Mick Garris
Näitlejad: Briana Evigan, Jeffrey Pierce jne.

Enne Fear Itselfi ilmus 2 hooaega Masters of Horror, mille iga eraldiseisva loo taga seisid erinevad õudusfilmide lavastajad ja stsenaristid. Ei ole ma MOH-ga tutvunud, küll aga olen jälginud Fear Itselfi, mis järgnebki Masters of Horrori seeriale.

Fear Itselt on põhimõtteliselt sama ülesehitusega.Väljas on praeguseks 8 osa, mis igaüks on eraldi lugu mõnest klassikalisest õudusloost. Kohati neid osi alguses vaadates tekib tunne, et see teema on liiga ära nämmutatud ja et nüüd on küll uues kuues, kuid kas ka midagi väärt? Ausalt öeldes mind üllatas kohe meeldivalt enamus osade professionaalne käsitlus. Ja ma pean rõhutama`enamus osade`, sest iga osa kohta päris nii öelda ei saa.

Võtame näiteks esimese osa The Sacrifice, mis jutustas 4-st mehest, kes sattusid vampiiri juurde. Küllaltki tüüpiline, eks? Aga vot teostus ületas igasuguse tüüpilisuse ja muutis kogu teema jälle huvitavaks ja vaadatavaks. Kuni kolmanda osani suutis Fear Itself mind iga korraga üllatada, aga kui ilmus neljas ehk In Sickness and in Health, siis tabas mind siiski suur nördimus. 4-jas osa oli äärmiselt nõrkade näitlejatööde ja teostusega, et vahel tahtsin osa pooleli jätta.

Viies osa jälle üllatas igas mõttes. Pealkirjaga Eater, suhteliselt tundmatu õuduslooga ja kogu tegevus ning õudus oli täitsa omal kohal. Siis ilmus 6-es ehk New Years Day, kus peategelast kehastas Step Up 2-st tuttav Briana Evigan. Evigan paitab meeldivalt silma. Esimene roll ka, kus teda üldse nägin. Pole raatsinud Step Upi vaadata. Aga igatahes 6 osa oli kõige tugevama tagamõttega. Kuigi jah, zombie-teema on tüütuks muutunud. Evigan on kena ja samas andekas näitlejanna ning ta saab rolliga ka kenasti hakkama. Pole midagi erilist halba öelda.7-es osa Community ei hiilanud mitte millegagi. Vaadatav oli ikka, aga see teatud huvi tekitav pidepunkt puudus täiesti. Ja viimane, mis on praegu ilmunud, pealkirjaga Skin and Bones jutustas loo Wendigo tekkimisest. Wendigi on inimene, kes teatud ekstreemsetel asjaoludel on sunnitus sööma inimliha. Mida rohkem ta sööb, seda tugevamaks ja vähem inimlikumaks ta muutub. Seegi osa oli õnnestunud nagu esimesed. Eriti meeldis Wendigo ise, kelle lõust oli sõna otsese mõttes jube.

Ah jaa, sarja tunnusloo autoriks on Serj Tankian, kes esitab oma loo `Lie, Lie Lie`. See sobib Fear Itselfi algusesse liigagi hästi. Mõnikord kui jama osa on, siis tahan ikkagi alguse ära näha=)

Üldiselt on Fear Itself vahelduva eduga suhteliselt õnnestunud, kus nii mõnigi osa pakub üllatusi.

7/10


Briana Evigan

Kool, kool, kool ja T:TSCC

Esimene täisväärtuslik koolipäev on möödas ja vanad näod jälle tuntuks tehtud =)

Kahtlesin vahepeal, kas kooli ajal saan enam rohkelt filme jälgida, aga kuna eelmine kooliaasta see mind ei takistanud, siis püüan ka tänavu sama teha.

Täna vaatan Terminator: The Sarah Connor Chroniclesi 9-nda osa ära ja siis siis jään pikkisilmi uut hooaega ootama, mis tuleb juba 9-ndal septembril. Igasugused postrid ja pildid erinevatest stseenidest on kah väljas, aga mingit vajalikku infot sisu kohta need õnneks ei anna.

See on vist igaühele teada, kes on treilereid näinud, et Cameron muutub pärast plahvatust ja muudab oma missiooni. Nimelt nüüd ta asub hoopis vastupidi Johni ellimineerima.
Lahe muutus, eks? Noh, miks ka mitte?

Mind ajas segadusse üks poster, kus esiplaanil ilutseb keegi, kes sarnaneb Terminaator 2: Judgement Day Skyneti poolt saadetud Terminaatorile. Ei tea mis sellega siis on.

Aga siis mõned uued pildid 2 hooajast: