tag:blogger.com,1999:blog-59817326116036788152024-03-13T02:02:12.676+02:00Let`s Go! LiveForThis! Live! Live!Filmidest ja muust seonduvast.Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.comBlogger418125tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-64681587273569482572012-05-08T21:06:00.002+03:002012-05-08T21:17:35.611+03:00Filmiveebi ametlik podcast Filmiveebi Filmivennad 7. HÕFFil<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-5_diCyk9X4w/T6lgWd28S1I/AAAAAAAAGMo/kOIv47E-Vds/s1600/486459_10150750566477457_330472107456_11753998_290611248_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="146" src="http://3.bp.blogspot.com/-5_diCyk9X4w/T6lgWd28S1I/AAAAAAAAGMo/kOIv47E-Vds/s400/486459_10150750566477457_330472107456_11753998_290611248_n.jpg" width="400" /></a></div>
<span style="text-align: justify;"><br /></span><br />
<span style="text-align: justify;">Tänavusele järjekorras juba seitsmendale </span><b style="text-align: justify;">Haapsalu Õudus-ja Fantaasiafilmide festivalile</b><span style="text-align: justify;"> ehk maakeeli HÕFFile saabus ka filmiportaal </span><b style="text-align: justify;"><a href="http://www.blogger.com/goog_795216842">Filmiveeb.ee</a></b><span style="text-align: justify;"><a href="http://www.filmiveeb.ee/foorum/index.php" target="_blank"> </a>ametliku </span><i style="text-align: justify;">podcasti </i><b style="text-align: justify;">Filmiveebi Filmivennad </b><span style="text-align: justify;">ehk </span><b style="text-align: justify;">FVFV</b><span style="text-align: justify;"> eestvedajad </span><b style="text-align: justify;"><a href="http://liveforthis90.blogspot.com/" target="_blank">LiveForThis</a> </b><span style="text-align: justify;">aka </span><b style="text-align: justify;">Henryk</b><span style="text-align: justify;"> ja </span><b style="text-align: justify;"><a href="http://jesterheadscolony.blogspot.com/" target="_blank">Spellbound</a> </b><span style="text-align: justify;">aka </span><b style="text-align: justify;">Ragnar.</b><br />
<b style="text-align: justify;"><br /></b><br />
<span style="text-align: justify;">7. HÕFFi kajastust loe edasi LiveForThisi ja Spellboundi ühisest blogist</span><b style="text-align: justify;"> <span style="font-size: large;"><a href="http://firefliesofthenight.blogspot.com/2012/05/filmiveebi-ametlik-podcast-filmiveebi.html" target="_blank">Fireflies of the Night.</a></span></b><br />
<b style="text-align: justify;"><br /></b><br />
<b style="text-align: justify;"><br /></b>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-28533087406552252092012-03-11T16:00:00.000+02:002012-03-31T15:36:09.331+03:002011: FILMIAASTA PARIMAD PALAD<div style="text-align: justify;">
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-dnU5LcoyjqI/T1yfSoZeG5I/AAAAAAAAGJM/XQnnzFwYC_A/s1600/drive.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://2.bp.blogspot.com/-dnU5LcoyjqI/T1yfSoZeG5I/AAAAAAAAGJM/XQnnzFwYC_A/s400/drive.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
2011. aasta on läbi. Läbi on ka uue aasta esimesed kaks kuud, mis tähendab, et nüüd ongi viimane aeg riputada üles möödunud filmiaasta teosed, mis siinkirjutajale kustumatu mulje jätsid. Antud nimekirjas on ka filme, mida vaatasin alles jaanuaris ja veebruaris ning põhjus, miks ma neid siis 2012. filmiaasta osaks ei arva on lihtne: need kõik on 2011. a. ilmvavalgust näinud teosed. Arvesse ei lähe aga filmid, mis 2011. aastanumbrile vaatamata muutusid reaalselt nähtavaks alles nüüd, 2012. aastal.<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-7Zwu3lo71HU/T1yfXUnR1kI/AAAAAAAAGJU/pT9wqC7n2OI/s1600/Tinker+Tailor+Soldier+Spy+3.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://3.bp.blogspot.com/-7Zwu3lo71HU/T1yfXUnR1kI/AAAAAAAAGJU/pT9wqC7n2OI/s400/Tinker+Tailor+Soldier+Spy+3.jpg" width="400" /></a></div>
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-tV-4hdFfYpI/T1yfZW8gzjI/AAAAAAAAGJc/3FzUQCK1CNw/s1600/tree+of+life4.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="http://1.bp.blogspot.com/-tV-4hdFfYpI/T1yfZW8gzjI/AAAAAAAAGJc/3FzUQCK1CNw/s320/tree+of+life4.jpg" width="320" /></a>Tõsiasi on aga see, et enamik nendest filmidest pole siin blogis arvustusena ilmunud. Põhjus on taaskord vägagi lihtne: kiired ajad on kiired ajad. Teadagi, et kui väga midagi tahta, siis pole ükski takistus määrav.. Ütleme nii, et hetkel oskangi varjuda ainult kiirete aegade termini taha. Kiired ajad ehk pikad päevad = väsinud pea ja väsinud pea ei leia mitte kuidagi motivatsiooni filmidest kirjutada. Lühitekste ei tee aga ma mitte kunagi, kui PÖFFid, JAFFid ja HÖFFid välja arvata. Kui filmist kirjutan, siis kirjutan ikkagi võimalikult mitmetahulise lähenemisega nagu ma olen seda alati püüdnud teha. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-6QGyS4FHU4k/T1yfcPzNICI/AAAAAAAAGJk/VggGgfc-p9o/s1600/turin.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="http://4.bp.blogspot.com/-6QGyS4FHU4k/T1yfcPzNICI/AAAAAAAAGJk/VggGgfc-p9o/s400/turin.jpg" width="400" /></a></div>
Nüüd vaikselt hakkangi kõikidest eelmise aasta lemmikfilmidest tagantjärele kirjutama, sest nendest saadud positiivset laengut lausa peab maandama hakkama, sest ega neist muidu oma peakolust lahti ei saa.<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-kSLDn_Sb9dw/T1yfOnD89iI/AAAAAAAAGI8/wp4Aithe3ac/s1600/bleack_night_01.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="209" src="http://3.bp.blogspot.com/-kSLDn_Sb9dw/T1yfOnD89iI/AAAAAAAAGI8/wp4Aithe3ac/s320/bleack_night_01.jpg" width="320" /></a></div>
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-0WBCe1DxJv8/T1yfejl1WkI/AAAAAAAAGJs/aO9_gyzpP2M/s1600/YellowSea2.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="213" src="http://3.bp.blogspot.com/-0WBCe1DxJv8/T1yfejl1WkI/AAAAAAAAGJs/aO9_gyzpP2M/s320/YellowSea2.jpg" width="320" /></a>Ei suutnud mitte kuidagi kogu aasta peale ainult TOP 10 listi koostada, sest kui aus olla, siis kõik muljetavaldavad filmid lihtsalt ei mahuks ära. Aasta jooksul nähtuid tahaks kindlasti ka siin jagada, sest tõsist kulda leidus ohtralt nii PÖFFilt, Aasiast, Ameerikamaa indie-ja peavoolukinos kui ka teenekatelt ja muidu intrigeerivatelt režissööridelt, kellest nii mõnigi suutis kanda kinnitada minu lemmikute hulgas. Seepärast koostasingi seekord veidi põhjalikuma nimekirja ehk TOP 20 ja mainin lõpus ära ka veel mõningad filmid, mis kohe kindlasti väärivad auga teenitud kiiduavaldust. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-m3XqmDTfZvU/T1yfLQ5O5AI/AAAAAAAAGI0/_m2NBvexyWQ/s1600/asa-butterfield.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="190" src="http://1.bp.blogspot.com/-m3XqmDTfZvU/T1yfLQ5O5AI/AAAAAAAAGI0/_m2NBvexyWQ/s400/asa-butterfield.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<b><br /></b></div>
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;"><br /></span></b></u><br />
<u><b><span style="font-size: x-large;">TOP 20:</span></b></u><br />
<u><b><span style="font-size: x-large;"><br /></span></b></u><br />
<u><b><span style="font-size: x-large;">20.</span></b></u><br />
<u><b><span style="font-size: x-large;"><a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Harry_Potter_and_the_Deathly_Hallows_%E2%80%93_Part_2" target="_blank">Harry Potter and the Deathly Hallows Part II</a></span></b></u><br />
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-YbGgZogAszE/T1ZIGHu-8LI/AAAAAAAAGGM/XujLWxch56M/s1600/harry_potter_deathly_hallows_part_2_harry-and-voldemort.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="221" src="http://4.bp.blogspot.com/-YbGgZogAszE/T1ZIGHu-8LI/AAAAAAAAGGM/XujLWxch56M/s400/harry_potter_deathly_hallows_part_2_harry-and-voldemort.jpg" width="400" /></a></div>
Harry Potteri ligi 12 aastat kestnud seeria lõpupauk tõestas taaskord kuivõrd kaugele on filmikunsti tase 12 pika aastaga edasi liikunud. Eriti just Potteri seeria suhtes, millel on olnud omad tõusud ja mõõnad. Tõuse isegi rohkem kui mõõnasid, aga The Deathly Hallows I ja II on arvatavasti seeria kõige meisterlikumad nii lavastuse kui ka loo arenduse poolest. Väärikas nii eraldiseisvana kui ka J.K. Rowlingu loomingu adaptsioonina. Film pakub tõelist maiust eelkõige neile, kes on ühes rütmis elanud Rowlingu võluripoisi fantaasiaromaanide ning režissöör Chris Columbuse ja stsenarist Steve Klovesi algatatud filmiseeria progressiga. Nii puhttehniliselt kui ka sisuliselt vägagi aktsepteeritav lõpupauk maailma hullutanud ja mindki sügavalt puudutanud filmiseeriale.<br />
<br /></div>
<br />
<u><b><span style="font-size: x-large;">19.</span></b></u><br />
<u><b><span style="font-size: x-large;"><a href="http://www.imdb.com/title/tt1595833/" target="_blank">Babycall</a></span></b></u><br />
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-qRUenYWr-1E/T1ZIO3SNV7I/AAAAAAAAGGU/6RJtP4pqUYw/s1600/3Ad7LLuGRjqUmU007QUrbyfYDD3.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="http://4.bp.blogspot.com/-qRUenYWr-1E/T1ZIO3SNV7I/AAAAAAAAGGU/6RJtP4pqUYw/s400/3Ad7LLuGRjqUmU007QUrbyfYDD3.jpg" width="400" /></a></div>
Noomi Rapace on pärast Stieg Larssoni romaanide ekraniseeringuid saanud tuule tiibadesse ja lasknud maailmal veelgi rohkem avastada oma näitlejaande isikupäraseid omadusi. Babycall on omalaade õudusthriller, mis rõhub Norra ühiskonna sotsiaalkriitikale, mis puudutab eelkõige sotsiaalhoolekannet ja lõtvu seadusi. Režissöör Pal Sloatunde harutab üksipulgi lahti rängalt kannatanud noore ema psüühikat ja emaarmastuse piiritust, mida on lausa hingeliselt valus vaadata. Rapace annab võrratu rolli. Ka 2010. aasta PÖFFil linastus psühholoogiline karakterdraama "Svinalängorna"("Beyond"), mille peaosas säras taaskord Rapace. "Baycalli" pingest tulvil salapära ja tempo ning rahutust süstiv režii viivad publiku kaugetele radadele, kus keegi meist tegelikult viibida ei soovi, aga ometigi on selleni juhatav teekond painavalt hüpnootiline ja mis ei lase mitte kuidagi publikut oma rüpest lahti.<br />
<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;">18.</span></b></u></div>
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;"><a href="http://www.imdb.com/title/tt1464580/" target="_blank">Stake Land</a></span></b></u></div>
<div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-NydggL8TXow/T1ZIkbGX3NI/AAAAAAAAGGc/ym_RjesSb00/s1600/stake-land-vampire-blu-ray.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://3.bp.blogspot.com/-NydggL8TXow/T1ZIkbGX3NI/AAAAAAAAGGc/ym_RjesSb00/s400/stake-land-vampire-blu-ray.jpg" width="400" /></a></div>
Vampiiridest tulvil maailm, mille keskmes rändavad mees, kel nimeks Mister ja noor poiss Martin. Koos hoiavad nad tagasi verejanuliste vampiiride horde ja samasuguste koletuslike mõõtmetega inimesi. Koos suunduvad nad läbi hüljatud osariikide. "Stake Land" on eelkõige inimlik lugu, mida ebainimliku kontseptsiooni kiuste jutustatakse väga veenvalt. "Stake Land" on teataval määral nagu noorem ja äkilisem vend John Hillcoat`i postapokalüptilisele draamale "The Road". Puhtpraktiline teostus ja mõtlema sundiv üksildane lugu filmifriigilt filmifriikidele.<br />
<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: x-large;"><b><u>17.</u></b></span></div>
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;"><a href="http://www.imdb.com/title/tt1555084/" target="_blank">La Terre Outragèe(Land of Oblivion)</a></span></b></u></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-CMQonHX0Vis/T1ZNBljatqI/AAAAAAAAGGk/nBdOQH4qzh4/s1600/04.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://1.bp.blogspot.com/-CMQonHX0Vis/T1ZNBljatqI/AAAAAAAAGGk/nBdOQH4qzh4/s400/04.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div>
Film Pripyati linna kurvast saatusest ja sealsete elanike edasistest katsumusest leppida uue eluga ja heita selja taha möödanik, millest ei ole võimalik lahti saada. Olga Kurylenko üllatav roll annab tunnistust peidetud näitlejaandest ja filmi kahe eri aja vahel liikuv narratiiv analüüsib nii ränka minevikku kui ka segadusse vajunud olevikku. Film on tonaalsuselt väheke frustreeriv ja naiivne, kuid inimlikud karakterid elavad ja kannatavad mõistmatus olukorras nagu me neid reaalsuses ette kujutaksimegi ning selle psühholoogilise aspekti poolest töötab film laitmatu põhjalikkusega. Puudub konkreetsus, sest tegelastes ärevust tekitav minevikutaak ja selle tagajärjed on filmi traagilise sündmuse kajastamise juures peamised teemaliinid. Kasutades reaalse Pripyati linna autentsust kaevub režissöör Michale Boganim rahva traagikasse ja analüüsib läbi erinevate karakterite endise uhke linna ja maapiirkonna hüljatust, mis rõhub nii radioaktiivsele kurnatusele kui ka sisemaailmas toimuvale segadusele.<br />
<br /></div>
</div>
<br />
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;">16.</span></b></u></div>
<div style="text-align: center;">
<b><u><span style="font-size: x-large;"><a href="http://www.imdb.com/title/tt1441326/" target="_blank">Martha Marcy May Marlene</a></span></u></b></div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-_LBNY15nHsI/T1ZNPxNCVZI/AAAAAAAAGGs/xgHKWJWzAs8/s1600/movie-martha-marcy-may-marlene-Sean+Durkin-2011-www.lylybye.blogspot.com_18.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="170" src="http://2.bp.blogspot.com/-_LBNY15nHsI/T1ZNPxNCVZI/AAAAAAAAGGs/xgHKWJWzAs8/s400/movie-martha-marcy-may-marlene-Sean+Durkin-2011-www.lylybye.blogspot.com_18.png" width="400" /></a></div>
Debüülavastus Sean Durkinilt, mis paelub noorukese Elizabeth Olzeni tummakslöödud rollisoorituse ja kõhedalt areneva looga salapärasest kultusest, mille mõju noorele naisele on oma hoomamatuses vägagi painav nagu kogu filmi üldine struktruurgi, mis ei püüagi šokeerida, vaid pinguldab vaikselt arenevat närvikava, et pugeda publiku naha alla. Vaikset ja ligihiilivat rahutust silmas pidades üles ehitatud film pakub paeluvat operaatoritööd, suurepärast osatäitmist nii Olsenilt kui ka John Hawkes`ilt ja samuti ka noore režissööri Sean Durkini häirivalt mõjuvat lavastajakätt.<br />
<br /></div>
<br />
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;">15.</span></b></u></div>
<div style="text-align: center;">
<b><u><span style="font-size: x-large;"><a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Children_Who_Chase_Lost_Voices_from_Deep_Below" target="_blank">Hoshi o ou kodomo(Children Who Chase Lost Voices From Deep Below)</a></span></u></b></div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-HLC0flp54bk/T1aNiFYll1I/AAAAAAAAGG0/wpYz963upjk/s1600/tumblr_lvxzstXb1i1qc5rbmo1_500.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="222" src="http://2.bp.blogspot.com/-HLC0flp54bk/T1aNiFYll1I/AAAAAAAAGG0/wpYz963upjk/s400/tumblr_lvxzstXb1i1qc5rbmo1_500.jpg" width="400" /></a></div>
Makoto Shinkai viimaseks filmiks jäi aastatetagune episoodilise ülesehitusega "5 Centimeters Per Second", milles Shinkai taaskord ja veelgi ilmekamalt tõestas talle omast kunstnikusilma. "Children..." on märgatav kaugenemine Shinkaile omasest ilmekas ja ebakonventsionaalsest jutustamisoskusest. Seekord sukeldub ta samale territooriumile, mida on juba aastaid peetud Studio Ghibili ja Hayao Miyazaki pärusmaaks. See aga ei tähenda, et Shinkai kopeeriks juba loodut.. Temagi loob oma aja ja ruumi ning ta kombineerib talle omase võrratult fotogeenilise maailmapildi mütoloogilise taustaga seostuva fantaasiaga, kus ei ole kohta seikluslikkusel pillerkaaritamisel, vaid nagu Shinkai puhul ikka on talle omaselt domineerivas valguses eelkõige käsitletava teema(lein, süütus ja armastus) lahtiharutamine läbi fantastilist mõõtu jutustuse.<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;">14.</span></b></u></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="text-align: center;">
<b><u><span style="font-size: x-large;"><a href="http://www.imdb.com/title/tt1181614/" target="_blank">Wuthering Heights</a></span></u></b></div>
<div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-Bu9E_fTcKtc/T1aNnwe8fYI/AAAAAAAAGG8/wzzju9ypTLk/s1600/wuthering-heights-2011--00-470-75.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="http://2.bp.blogspot.com/-Bu9E_fTcKtc/T1aNnwe8fYI/AAAAAAAAGG8/wzzju9ypTLk/s400/wuthering-heights-2011--00-470-75.jpg" width="400" /></a></div>
Andrea Arnold on väsimatu. Võime areneda Briti sotsiaalrealismist ajastutraagikasse ja seejuures kaasata protsessi ka talle omane intiimse stilistikaga käsikaamera, on lihtsalt öeldes võrratu. Puhtalt visuaalsel keelel põhinev metsik ning oma tegelaste suhtes armutu ja kirglik "Wuthering Heights" ei ole täiuslik, aga kahtlemata on tegu ambitsioonika ja enamjaolt vägagi erilise projektiga, mille eesmärk on aga täies jõus abinõud pühitsenud ja filmi seega ka võidule viinud.<br />
<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;">13.</span></b></u><br />
<u><b><span style="font-size: x-large;"><a href="http://www.imdb.com/title/tt1616203/" target="_blank">You yi tian(One Day)</a></span></b></u></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-0uVwH7jX7Lw/T1aN03rxRNI/AAAAAAAAGHE/r9V7E19X-Ws/s1600/12747_10_screenshot.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="http://4.bp.blogspot.com/-0uVwH7jX7Lw/T1aN03rxRNI/AAAAAAAAGHE/r9V7E19X-Ws/s400/12747_10_screenshot.png" width="400" /></a></div>
Hsiao-hsien Hou produtseeritud draama lavastas taaskord oma esimese filmiga maha saanud noor režissöör Chi-jan Hou. Tegemist on Taiwani draamaga, mis oma ebalineaarse narratiivi ning aja ja ruumiga mängides loob rõhutatult ja kaunis üllatavate maagiliste elemenditega poeemi, mille keskmes sirgub kahe noore inimese vahel arenev õrn ja malbe armastuslugu. Loo arendus ja armastajate paratamatu traagika toimib suuresti tänu filmi rikkalikule visuaalsele omapärale ja lavastaja paeluvale omadusele viia publik filmiga samasse seisundisse. "One Day" on nagu tundeküllane luuletus. Film ei ole üledramatiseeritud või liialt melodramaatiline, vaid pigem on tegu sügavalt emotsionaalse looga armastusest ja kaotusest, mille muudab aukartustäratavalt eriliseks selle sügav ja sujuv mõistatuslik pildikeel ning tegelaste igatsev-romantiline olek, mis ei pressi end peale, vaid suunab publikut just nii palju, et me ise saame ja reaalselt ka soovime mõista peategelast vaevavat olukorda.</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;">12.</span></b></u></div>
<div style="text-align: center;">
<b><u><span style="font-size: x-large;"><a href="http://www.imdb.com/title/tt1675192/" target="_blank">Take Shelter</a></span></u></b></div>
</div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-c8bbSSClYn4/T1aQaV-kGnI/AAAAAAAAGHU/zcQINXaNbLk/s1600/take_shelter01.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="168" src="http://2.bp.blogspot.com/-c8bbSSClYn4/T1aQaV-kGnI/AAAAAAAAGHU/zcQINXaNbLk/s400/take_shelter01.jpg" width="400" /></a></div>
Michael Shannon sooritab Jeff Nicholsi oskuslikult tasakaalukas draamas oma karjääri parima rolli. Lugu omaenese mõistuses kahtlevast pereisast, kelle maailm hakkab vaikselt kokku kukkuma. Selle põhjuseks aga värvikad nägemused laastavast apokalüptilisest tormist. Mees ei ole enam kindel, mis on päris ja mis toimub ainult temas eneses. Selles vaikses ja teataval määral ka Shyamalan`ilikus draamas liigub peategelane sajandi tormi suunas teadmata, kas torm jõuab ainult temani või mõjutab see ka tema perekonda, keda ta nii kiivalt kaitsta püüab, kuid aeg läheneb ja mees teeb kõik, et kaitsta oma kõige kallimaid lähedasi. Jeff Nicholsi film on rahulikult kulgev realistlik draama, mis süstib publikkuse aina suuremaid doose kahtlust, et peategelase motiive murendada ja tahet, et uskuda peategelase mõistusevastast, kuid siirast armastusest motiveeritud käitumist. Nicholsi "Take Shelter" on kõhedusttekitav draama, mille suurimateks trumpkaartideks on Michael Shannon ja filmi kahepalgeline ärevusttekitav areng.<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;">11.</span></b></u></div>
<div style="text-align: center;">
</div>
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;"><a href="http://www.imdb.com/title/tt1316540/" target="_blank">A Torinòi Lò(The Turin Horse)</a></span></b></u></div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-wzIt29Gnm0M/T1aQWcTtrLI/AAAAAAAAGHM/CoR0uE9JqWg/s1600/turin1.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="http://2.bp.blogspot.com/-wzIt29Gnm0M/T1aQWcTtrLI/AAAAAAAAGHM/CoR0uE9JqWg/s400/turin1.png" width="400" /></a></div>
Ungari kurikuulsus Bela Tarr on hakkama saanud uue ja veelgi kõledama nägemusega inimkonnast, mis peidab endas lõputut kurjust, rumalust ja lootusetust. Tarrile omane visuaalne keel on jõudnud punkti, kus vaataja ei pruugi enam filmi ebaharilikku formaati tajudagi, sest Tarri üdini detailne ja rikkalik misanstseen haarab endasse kogu liikumise ja teematilise kulgemise, mille ülimalt täpne ülesehitus on kaasahaarav juba esimesest silmapilgust. "The Turin Horse" on nagu "The Tree of Life". Vahe seisneb selles, et Tarr võimutseb inimlikku rumaluse, kitsarinnalisuse ja kurjuse tagalas, aga Malick süveneb peamiselt eluga kaasneva ilu ja valu jumalikule valgusele. "The Turin Horse" on meistriteos igal tasandil. Filmi teema ja sõnum muutuvad Tarri karge nägemuse kõrval koguni kaunis triviaalseks. Nägemus, mis kalestab inimlikkust ja sukeldub filmiajaloo algusaegade tummale miimika ja žestide mängu.<br />
<br /></div>
<div>
<br />
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;">10.</span></b></u></div>
<div style="text-align: center;">
<b><u><span style="font-size: x-large;"><a href="http://www.imdb.com/title/tt1925421/" target="_blank">Elena</a></span></u></b></div>
<div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-Qwpix-L1S5k/T1aQyBDHepI/AAAAAAAAGHc/XVNs3MXuDFg/s1600/Elena.2011.DVDRip.XviD.AC3.HORiZON-ArtSubs%5B(092758)07-09-26%5D.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="175" src="http://3.bp.blogspot.com/-Qwpix-L1S5k/T1aQyBDHepI/AAAAAAAAGHc/XVNs3MXuDFg/s400/Elena.2011.DVDRip.XviD.AC3.HORiZON-ArtSubs%5B(092758)07-09-26%5D.JPG" width="400" /></a></div>
Andrei Zvyagintsevi draama pealtnäha harmoonilises, kuid sügavalt lõhestunud abielus elavast naisest ja hoolitsevast emast, kes kõigele vaatamata püüab hoida elus seda, mis talle on kallis. Isegi kui vajalikuks osutub ohverdus. Režissöör on piinliku ja erakordse täpsusega üles ehitanud vaimustava loo kahe generatsiooni vahelisest põrkumisest ja toonud esikohale ühe naise ennastohverdava sammu, mis tõotab tema ellu tuua suuri, aga ometigi väga saatuslikke muutusi. Zvyagintsevi nägemus on külm ja kauge. Ta viib publiku sügavale oma tegelaste maailma, aga ometigi ei tekita nendega empaatilist sidet. Me näeme ja mõistame, aga kõik tegelased tegutsevad meie silme ees kliiniliselt täpsete emotsioonidega. Nimitegelane Jelena on aga peamine karakter, kes hoiab sidet end kaugena tundva publikuga. "Elena" on tõsiusklikult kurvavõitu lugu allakäigust, mida peab üks naine ette võtma, et hoolitseda oma lodeva poja eest. Emaarmastus ei lahtu. See muutub aina meeleheitlikumaks. </div>
<br />
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;">9.</span></b></u></div>
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;"><a href="http://www.imdb.com/title/tt1204340/" target="_blank">Tyrannosaur</a></span></b></u></div>
<div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-6251okA59qM/T1aRltNxt9I/AAAAAAAAGHk/YLIQ0pc-Y1k/s1600/Tyrannosaur-2011-2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="http://3.bp.blogspot.com/-6251okA59qM/T1aRltNxt9I/AAAAAAAAGHk/YLIQ0pc-Y1k/s400/Tyrannosaur-2011-2.jpg" width="400" /></a></div>
Paddy Considine`i debüütfilm Tyrannosaur on nihestunud reaalsusega tegelev traagika vägivaldsuses virelevatest tegelastest, kes ei suuda ega taha ilma vajaliku katalüsaatorita muutuda. Film ei lasku Briti sotsrealismi stampidesse, vaid loob selle najal omad reeglid. Koos intiimset ja salapärast tunnetust pakkuva pildikeele ja Considine`i ootamatuna mõjuva stsenaariumiga toob režissöör eriti jõuliselt esile Peter Mullani ja tema raju rolli vihahoogude all kannatava Josephi. "Tyrannosaur" ei ole end vaatajale peale suruv ja empaatiat taga otsiv Briti sotsiaalprobleemidega tegelev draama. "Tyrannosaur" on sügavalt intiimne sissevaade ühe inimese ellu ja vägivaldsesse maailma, mis teda ümbritseb.<br />
<br /></div>
<br />
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;">8.</span></b></u></div>
<div>
<div style="text-align: center;">
<b><u><span style="font-size: x-large;"><a href="http://www.imdb.com/title/tt0970179/" target="_blank">Hugo</a></span></u></b></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-pDpWqEPKR9Y/T1aR6BxAkKI/AAAAAAAAGHs/ybGA4BhXN3s/s1600/hugo1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="281" src="http://2.bp.blogspot.com/-pDpWqEPKR9Y/T1aR6BxAkKI/AAAAAAAAGHs/ybGA4BhXN3s/s400/hugo1.jpg" width="400" /></a></div>
Martin Scorsese "Hugo" on perfektne kummardus filmikunsti algusaastatele. Kummardus, mis jõuab võimalikult erineva vaataja südamesse ja peaks kõnetama pea igat inimest. Meisterlikult lavastatud "Hugo" on imekaunis nii välimuselt kui ka südamelt. Võimas elamus, mis toonitab filmikunsti võimekust jutustada lugu imekspandavate tehniliste lahendustega. Seejuures ei muutu peategelase Hugo takistusterohke seikluss sugugi triviaalseks, vaid kogu loo ja pildi kompositsioon töötab ühes harmoonilises rütmis nagu kelladki, mida Hugo hooldab. <i><b>Perfect balance between style and substance.</b></i><br />
<i><br /></i></div>
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;">7.</span></b></u></div>
<div style="text-align: center;">
</div>
<div style="text-align: center;">
<b><u><span style="font-size: x-large;"><a href="http://www.imdb.com/title/tt1340800/" target="_blank">Tinker Tailor Soldier Spy</a></span></u></b></div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-LGhzrjE7gQs/T1aSGwfAngI/AAAAAAAAGH0/0rcvBuPcY0E/s1600/garyoldman_1935417b.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="250" src="http://1.bp.blogspot.com/-LGhzrjE7gQs/T1aSGwfAngI/AAAAAAAAGH0/0rcvBuPcY0E/s400/garyoldman_1935417b.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Tomas Alfredsoni üdini kvaliteente ja peen Briti spioonithriller on maiuspala eelkõige filmikunsti kirglikele austajatele. Loomulikult ei ole "Tinker Tailor Soldier Spy" eranditu nišikaup, aga usutavasti valmistab filmi jälgimine ilmselgeid raskusi sedasorti vaatajale, kes ei ole harjunud aukartustäratava põhjalikkusega areneva looga, mis pendeldab erinevate aegade ja lugude vahel. Eesotsas Gary Oldmani ja John Hurtiga on Alfredson John La Carrè`i samanimelisest spiooniromaanist valmistanud hoolika ja eelkõige vägagi kunstipärase puudutusega rägastiku, mille episoodilisus ja ebalineaarne narratiiv moodustavad üheskoos ebatraditsiooniliselt mahuka linateose. Linateose, mille labürindist on raske pääseda. </div>
</div>
<br />
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;">6.</span></b></u></div>
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;"><a href="http://www.imdb.com/title/tt0780504/" target="_blank">Drive</a></span></b></u></div>
<div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-3-7QjX851_I/T1aSPGGyAjI/AAAAAAAAGH8/bfu0lrxwCE0/s1600/drive-2011-movie.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="265" src="http://4.bp.blogspot.com/-3-7QjX851_I/T1aSPGGyAjI/AAAAAAAAGH8/bfu0lrxwCE0/s400/drive-2011-movie.jpg" width="400" /></a></div>
Nicolas Winding Refn`ist oli täiesti oodata, et Hollywoodi lavalaudadele sisenedes saabub ta juba esimesel võimalusel maadraputava pauguga. Nii ta tegigi. Eelmise aasta stiilseim ja peeneim lavastus, mis piirab ennast puhtalt oma žanrile omaste tunnustega. Ryan Gosling on <i>action-</i>staar, keda oleme USA žanrikino jälgides juba kaua aega oodanud.<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;">5.</span></b></u></div>
<div style="text-align: center;">
<b><u><span style="font-size: x-large;"><a href="http://www.imdb.com/title/tt1242460/" target="_blank">We Need To Talk About Kevin</a></span></u></b></div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-c1bfcs2neoQ/T1aSWrBIT7I/AAAAAAAAGIE/-sdHmU5hyDU/s1600/we-need-to-talk-about-kevin_2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="205" src="http://2.bp.blogspot.com/-c1bfcs2neoQ/T1aSWrBIT7I/AAAAAAAAGIE/-sdHmU5hyDU/s400/we-need-to-talk-about-kevin_2.jpg" width="400" /></a></div>
Lynne Ramsay viimane film on väga kaugel Briti sotsrealismist. Kui Andrea Arnold väntas oma viimase filmina väga karge, peaaegu et ebamaiselt sõnatu tundega Emily Brönte samanimelise romaani adaptsiooni "Wuthering Heights-i", siis Ramsay uusima filmi vorm "Wuthering Heights`iga" võrdväärne kui mitte isegi veelgi kõrgema kvaliteediga. Psühholoogiliselt nihestunud draama, mis oma olemuselt on pigem ajasütikuga thriller, pakub pildi ja heli epileptilist mängu, mis suunab publiku sügavale Tilda Swintoni suurepärase rolli keskmesse ja püüab meid veenda, et tõeline kurjus algab meist enesest. Film ei ole realistlik lähenemine lapse luhta läinud kasvatusele, vaid pigem kõhedustekitav analüüs saatanliku lapse sünnist ja arengust.</div>
</div>
<br />
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;">4.</span></b></u></div>
<div style="text-align: center;">
</div>
<div style="text-align: center;">
<b><u><span style="font-size: x-large;"><a href="http://www.imdb.com/title/tt1376717/" target="_blank">Play</a></span></u></b></div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-Z1350nOxdMk/T1aSfejhLoI/AAAAAAAAGIM/mDbTy2Lb2H4/s1600/PlaybyRubenOstlund_Edit.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://3.bp.blogspot.com/-Z1350nOxdMk/T1aSfejhLoI/AAAAAAAAGIM/mDbTy2Lb2H4/s400/PlaybyRubenOstlund_Edit.jpg" width="400" /></a></div>
Ruben Östlundi dokumentalistlik lugu modernse Rootsi(loe: Euroopa heaoluühiskonna) sotsiaalsest, rassilisest ja poliitilisest ebaõiglusest, mis mahutatud kolme Rootsti alaealise poisi hirmuäratavasse sekeldusse. Östlundi pildikeel on hunnitu. See hoomab endasse korraga niivõrd palju, aga pealtnäha ometigi niivõrd vähe. Valus ja realistlik lugu läbi Ruben Östlundi kirgastuva formaadi. </div>
<br />
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;">3.</span></b></u></div>
<div style="text-align: center;">
<b><u><span style="font-size: x-large;"><a href="http://www.imdb.com/title/tt0478304/" target="_blank">The Tree of Life</a></span></u></b></div>
<div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-Urb923WyOWE/T1aSlw-cf7I/AAAAAAAAGIU/vrPus6NgaKQ/s1600/The-Tree-of-Life.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="201" src="http://2.bp.blogspot.com/-Urb923WyOWE/T1aSlw-cf7I/AAAAAAAAGIU/vrPus6NgaKQ/s400/The-Tree-of-Life.jpg" width="400" /></a></div>
Terrence Malick`i ood elule ei ole midagi muud kui visuaalne poeem elust ja surmast, mis igaühte meist peaks kudagigi puudutama. Kasutades hektilist visuaalset keelt, pidevas liikumises elavat narratiivi ja peamise tegelaskonna universaalseid omadusi, et edasi kanda eelkõige kristliku alatooniga ülistuslaulu Jumala loomingule ehk elu haprusele ja kõikvõimsusele. Kõik, mida me siin ilmas kogeme ja näeme omab tähtsust ja ei sõltu sugugi elu karmist pealetungivast voolust. <i><b>One day we will fall down and weep. And we will understand it all. </b></i><br />
<br />
<div style="text-align: center;">
<u><b><span style="font-size: x-large;">2.</span></b></u></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="text-align: center;">
<b><u><span style="font-size: x-large;"><a href="http://asianwiki.com/The_Yellow_Sea" target="_blank">Hwanghae(The Yellow Sea)</a></span></u></b></div>
<div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-VJhK9BKuftw/T1aS0GH-CyI/AAAAAAAAGIc/v699t-vs29k/s1600/smallyellowsea07.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://2.bp.blogspot.com/-VJhK9BKuftw/T1aS0GH-CyI/AAAAAAAAGIc/v699t-vs29k/s400/smallyellowsea07.jpg" width="400" /></a></div>
Hong-jin Na ekstravagantne mitmetasandiline märulifilm ütleb kogu oma kestvusajaga rohkem kui kogu USA filmitööstus viimase 10 aastaga. Märulifilmi formaadis esitletud sügavalt inimlik ja traagiline lugu liigub mööda modernse Lõuna-Korea problemaatilise ühiskonna ja korrumpeerunud inimtüüpide heitlikku merd, mille lained peksavad armutu sihikindlusega lootusetuid ja lootusrikkaid ulpijaid.<br />
<br /></div>
</div>
</div>
</div>
</div>
<div style="text-align: center;">
<div style="text-align: justify;">
<div style="text-align: center;">
<b><u><span style="font-size: x-large;">1.</span></u></b></div>
</div>
</div>
<div style="text-align: center;">
<span style="text-align: justify;"><u><b><span style="font-size: x-large;"><a href="http://asianwiki.com/Bleak_Night" target="_blank">Pasuggun(Bleak Night)</a></span></b></u></span><br />
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-iIbM5AF7eZ0/T1aS8eWrNxI/AAAAAAAAGIk/GQtcJqm63l8/s1600/Bleak+Night.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="http://1.bp.blogspot.com/-iIbM5AF7eZ0/T1aS8eWrNxI/AAAAAAAAGIk/GQtcJqm63l8/s400/Bleak+Night.jpg" width="400" /></a></div>
Noore filmikooli lõpetaja Sung-hyun Yooni debüütfilm kahest teismelisest poisist ja nende sõpruse aeglasest lagunemisest, millel on traagilised tagajärjed. Taaskord on tegu üdini realistliku ja universaalsel tasandil mängiva draamaga, mis paistab silma ebalineaarse ja pidealt ootamatusi pakkuva narratiiviga, noorte ja vägagi oskuslike näitlejatega ning režiiga, mille rabelev omadus lahata inimlikku traagikat on nii hinge minev kui ka valusalt lähedane kõigiga, kes on kunagi koolis käinud, sõpradega lolli nalja teinud ja saatuslike vigade järel oma probleemidega mitte kunagi silmitsi seisnud. </div>
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-S9gPML1Vx98/T1aS-XNjZeI/AAAAAAAAGIs/a-GvK5c4rUA/s1600/bleak_night_Three+Friends.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="223" src="http://1.bp.blogspot.com/-S9gPML1Vx98/T1aS-XNjZeI/AAAAAAAAGIs/a-GvK5c4rUA/s400/bleak_night_Three+Friends.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
Järgnevalt toon veel ära nimekirja filmidest, mis pole küll tervikuna suurepärased, aga pean neid vägagi väärtuslikeks kogemusteks ja sõltumata TOP 20-e välisest positsioonist on igaüks neist vaatamist väärt.<br />
<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
<b><span style="font-size: large;">FILMID, MIDA TUNGIVALT SOOVITAN:</span></b></div>
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="text-align: left;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-bx_kvHmXwF4/T1yihzrXZYI/AAAAAAAAGJ8/98Ra3ia232I/s1600/the-girl-with-the-dragon-tattoo-2011.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: left;"><img border="0" height="212" src="http://4.bp.blogspot.com/-bx_kvHmXwF4/T1yihzrXZYI/AAAAAAAAGJ8/98Ra3ia232I/s320/the-girl-with-the-dragon-tattoo-2011.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<b><span style="font-size: large;">The Girl with the Dragon Tattoo</span></b></div>
<div style="text-align: center;">
<b><span style="font-size: large;">Hesher</span></b></div>
</div>
<div style="text-align: center;">
<b><span style="font-size: large;">Haunters </span></b><br />
<b><span style="font-size: large;">Guilty of Romance</span></b></div>
<div style="text-align: center;">
<b><span style="font-size: large;">Like Crazy</span></b></div>
<div style="text-align: center;">
<b><span style="font-size: large;">X-men: First Class </span></b><br />
<b><span style="font-size: large;">50/50</span></b><br />
<b><span style="font-size: large;">Restless</span></b><br />
<b><span style="font-size: large;">Snowtown</span></b></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/--VBVe58Rq5E/T1yie3hS30I/AAAAAAAAGJ0/kf-PpSBy4ZQ/s1600/moneyball_2011_724x483_528967.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="212" src="http://1.bp.blogspot.com/--VBVe58Rq5E/T1yie3hS30I/AAAAAAAAGJ0/kf-PpSBy4ZQ/s320/moneyball_2011_724x483_528967.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<b><span style="font-size: large;">Moneyball
</span></b></div>
<div style="text-align: center;">
<b><span style="font-size: large;">The Borrower Arrietty</span></b></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="text-align: center;">
<b><span style="font-size: large;">The Innkeepers</span></b></div>
<div style="text-align: center;">
<b><span style="font-size: large;">Crazy Stupid Love</span></b></div>
<div style="text-align: center;">
<b><span style="font-size: large;">Cave of Forgotten Dreams</span></b></div>
<div style="text-align: center;">
<b><span style="font-size: large;">Attack the Block</span></b></div>
<div style="text-align: center;">
<b><span style="font-size: large;">Rango</span></b></div>
<div style="text-align: center;">
<b><span style="font-size: large;">Jane Eyre</span></b></div>
<div style="text-align: center;">
<b><span style="font-size: large;">Insidious</span></b></div>
<div style="text-align: center;">
<b><span style="font-size: large;">Source Code</span></b></div>
<div style="text-align: center;">
<b><span style="font-size: large;">Melancholia</span></b></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-ZsrQ8UJQuBE/T1ykTCB069I/AAAAAAAAGKE/pdcp7pSUGaU/s1600/1317050751_skachat-zal-samoubijc-dvdrip.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="176" src="http://3.bp.blogspot.com/-ZsrQ8UJQuBE/T1ykTCB069I/AAAAAAAAGKE/pdcp7pSUGaU/s320/1317050751_skachat-zal-samoubijc-dvdrip.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: large;"><b> <span style="text-align: center;">Sala samobojcow</span></b></span></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: large;"><b>Uus maailm</b></span></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: large;"><b>The Artist</b></span></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: large;"><b>Simple Life</b></span></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: large;"><b>Super 8</b></span></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: large;"><b>Wrecked</b></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-ShuBMkZJc_s/T1ykUscnYaI/AAAAAAAAGKM/_U7uLDS57TE/s1600/a-simple-life.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="212" src="http://4.bp.blogspot.com/-ShuBMkZJc_s/T1ykUscnYaI/AAAAAAAAGKM/_U7uLDS57TE/s320/a-simple-life.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<br /></div>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-43164494402020779692012-01-06T19:34:00.000+02:002012-01-06T20:24:25.038+02:00The Polar Express 2004<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-le6Mx9-dcRk/TwclrHVeUOI/AAAAAAAAGEY/RAvaurHPOao/s1600/ThePolarExpress__poster_re2004_.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="http://4.bp.blogspot.com/-le6Mx9-dcRk/TwclrHVeUOI/AAAAAAAAGEY/RAvaurHPOao/s640/ThePolarExpress__poster_re2004_.jpg" width="432" /></a></div>
Umbes 8 aastat tagasi nägi ilmavalgust Robert Zemeckise esimene animatsioon The Polar Express, mis talle kui filmirežissöörile omaselt ei olnud tegelikult ei midagi muud kui ühes <i>motion capture</i>`i tehnoloogiaga valminud animeeritud mängufilm. Alates sellest ajast on Zemeckise käe all valminud ka <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Beowulf_(2007_film)">Beowulf </a>ja <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/A_Christmas_Carol_(2009_film)">A Christmas Carol</a> ning iga filmiga on Zemeckis <i>motion-capture</i>`i abil püüdnud lippu kõrgel hoida. Seni viimane, 2009. aastal linastunud A Christmas Carol tõestas, et Zemeckise püüdlused ei ole luhta läinud ja et ta on tõepoolest suutnud luua kireva ja elavaloomulise animeeritud filmimaailma. Zemeckise soov luua täismahus arvutianimatsioon, kasutades tegelaste kujunduses <i>performance capture</i>`i võimalusi läks täide ja seda on tema kolme animatsiooni arengut vaadeldes ka kohe näha. Zemeckis pole aga mitte mingi uustulija, sest tema loomingu hulka kuuluvad tuntud filmid nagu Back to Future`i triloogia, Forrest Gump ja Who Framed Roger Rabbit?, What Lies Beneath ja Cast Away. Seepärast tunduski esialgu natukene veider, et seni ainult mängufilmide kallal töötanud lavastaja asub järsult animatsioone tegema. Siinkohal aga sündis vastupidiselt ootustele aga hoopis midagi erilist. Zemeckis ei ole kunagi animatsioone teinudki, tema kolm teost on animeeritud filmid nagu filmirežissöörile kohane.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-xHY8FqvkR3E/TwclxJ7RrrI/AAAAAAAAGEg/HIGKdHI2XKk/s1600/07.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" height="176" src="http://4.bp.blogspot.com/-xHY8FqvkR3E/TwclxJ7RrrI/AAAAAAAAGEg/HIGKdHI2XKk/s400/07.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiO31qkGZJC3HQ-_gqHpOwOMy-TnPvMunB5JKoJozlsclXTgJGpOY_NS7GBwoLBR7yfdKlF8G6nGk6WObzSQXMjv2LkeQRupDYutEAPSyhSB18kzWflx_562hx0cJreOdjUdxZDEz5zt1mK/s1600/2004_the_polar_express_001.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="170" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiO31qkGZJC3HQ-_gqHpOwOMy-TnPvMunB5JKoJozlsclXTgJGpOY_NS7GBwoLBR7yfdKlF8G6nGk6WObzSQXMjv2LkeQRupDYutEAPSyhSB18kzWflx_562hx0cJreOdjUdxZDEz5zt1mK/s400/2004_the_polar_express_001.jpg" width="400" /></a></div>
2004. aastaks oli USA animatsiooniturgu valitsenud peamiselt Pixar ja Dreamworks ning seda enam tuli paljudele üllatuseks kui Zemeckis asus Chris Van Allsburgi lasteraamatu põhjal arvutianimatsiooni väntama. Filmi eelarveks tohutu 165 miljonit dollarit annab tunnistust tollase tehnika arengust seoses arvutianimatsioonide ja <i>motion-cap</i>`i suhtest, mis oli tollal alles metsikus arengujärgus. Zemeckise "Polaarekspress" on lugu poisist, kes on kaotamas usku jõuludesse, Jõuluvanasse ja jõuluvaimu. Ta tahab uskuda, et kusagil on olemas maagiline Põhjanaba ja seal elutsev Jõuluvana, aga olles oma õele vanem vend ei raha ta uskuda millegisse, mida ta ei näe ega tunne. Temas on Jõuluvana eksistentsi vastu isegi teatavat viha ja pessimismi. Ühel õhtul aga peatub poisi akna alla Polaarekspress: tohutu auruvedur, mille konduktor veel kahtlusi täis poisi endaga kaasa kutsub ja Põhjanabale sõidutada lubab. Rongis kohtub ta veel teistegi lastega, kellel kõigil on omad kahtlused Jõuluvana eksistentsi suhtes. Sisu on jõulufilmi tüüpstsenaariumiga igati vastavuses.<br />
<br />
Jõuluteemaline lastekeskne film, mis jutustab usust ja kahtlustest jõuludesse. Siinkohal on täiesti mõistlik laskuda eelarvamuste küüsi ja lahterdada The Polar Express seda isegi nägemata lasteanimatsioonide sekka, mida võib ainult poole silmaga vaadata. Tegelikkuses on Zemeckise esimene katse vahest isegi tema parim animeeritud film, aga tänu tehnoloogia ebatäiuslikkusele on filmil ka tohutult palju eemaletõukavaid omadusi, mis lausa takistavad nautida pakutavat lugu ja seiklust. Seda probleemi suhteliselt keskpärasel Beowulf`il ja lausa suurepärasel A Christmas Carol`il enam ei olnud. Ja see lihtne asjaolu muudabki näiteks A Christmas Carol`il märksa toimivamaks elamuseks, kuigi kolmikust on kahtlemata omapäraseim just nimelt The Polar Express. Kui tähelepanelikult jälgida, siis kõik Zemeckise ponnistused animatsiooni vallas paistavad teravalt silma kui efektsed võõrkehad. Need on mängufilmid, mille puhul Zemeckis uskus, et arenenud animatsioonitehnika suudaks märkimisväärselt efektsemalt jutustada. Mis seal ikka, ilma katsetamata või proovimata kaugele ei jõua. Ilma Zemeckise püüdlusteta oleks praegune tase ehk isegi madalam.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-ThV3FM7pQz0/Twcmp_KoFjI/AAAAAAAAGEw/n0DP2SeHsXY/s1600/339740.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="176" src="http://3.bp.blogspot.com/-ThV3FM7pQz0/Twcmp_KoFjI/AAAAAAAAGEw/n0DP2SeHsXY/s400/339740.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-Xt3M7REDMiE/TwcmrPQVn7I/AAAAAAAAGE4/knWfDh1Oios/s1600/Billie-the-polar-express-410768_800_600.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="http://3.bp.blogspot.com/-Xt3M7REDMiE/TwcmrPQVn7I/AAAAAAAAGE4/knWfDh1Oios/s400/Billie-the-polar-express-410768_800_600.jpg" width="400" /></a></div>
The Polar Express ei ole tüüpiline lastefilm, mis kohustuslikus korras võimalikult palju nüansirikast komöödiat, seiklust, fantaasiat ja jõulude heasüdamlikkust näkku paiskab. Zemeckise lavatajatöö ja tema poolt ka osaliselt kirjutatud stsenaarium jutustab harjumatult teistsugust lugu, mis lõpuks jõuab ikkagi klassikalise jõulumoraalini, aga teekond selle harjumuspärase punktini on hoopis teisest mastist. The Polar Express`is on midagi väga painajalikku, unenäolist ja kohutavalt mängufilmilikku. Need omadused ei tohiks mitte ühtegi vaatajat petta ja lasta uskuda, et tegu on ainult heasoovliku lennuka lastefilmiga. Filmi tonaalsus on märgatavalt või ehk isegi harjumatult tõsine. Peaaegu täielikult puudub tüüpiline jõulumeeleoluga kaasnev melu ja jõuluaja siiras naiivsus. Need omadused on küll selgelt olemas, aga nad ei ole domineerivad nagu tavaliselt. Zemeckis võtab aega ja loob kõige esimesena meeleolu. Selleks ei kasuta ta ära jõuluaja toredust, vaid oma peategease rahutut maailma. Filmi esimene vaatus põhinebki suurel määral väikese poisi rabeleval käitumisel. Meeleolu muutused nii tegelases kui ka pildis tulevad ja lähevad, aina ootamatumalt ja kiiremini. Korraga ei tea nii vaataja kui ka tegelane, kuhu see kõik nüüd edasi liikuma peaks.<br />
<br />
Zemeckis on mängufilmide lavastaja ja ta ei loobu sellest eelises ka oma esimese animatsiooni meisterdamise juures. Mängufilmile omast liikumist ja arengut on tunda pea igas tähtsamas episoodis ja üleminekus. Ainuke hetk, kus see kaob on filmi viimane vaatus, sest kuna Zemeckis ei ole kunagi varem teinud imalaid ehk siis antud juhul jõuluimesse uskuvaid lastefilme, mille tõttu on filmi viimases vaatuses seda ääretut imalust ka teravalt tunda. Kuna film baseerub siiski lasteraamatul, peab seekord Zemeckisele andeks andma. Siinkirjutaja jaoks rikkus lõpp ära filmi originaalse tunnetuse. Tunnetuse, mis koheselt eristas filmi kõikidest teistest samalaadsetest USA jõulufilmidest-ja animatsioonidest. Filmi režii on äärmiselt intrigeeriv, eriti just animatsiooni seisukohalt. Suured plaanid nägudest, lennukad kaadrid üle liikuvate või liikumatute objektide ja isepäiselt eri nurkade all paiknevad kaadrid, mis on enamjaolt iseloomulikult pigem mängufilmidele. Filmi painajalikku unenäolisust rõhutab ka vaikselt töötav helimaastik. Kui filmimuusika kui selline on enamjaolt toretsev ja seikluslik, siis filmi helitöö toetab Zemeckise režii iseärasust tekitamaks vaatajas ootusärevust ja salapära.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirYazRZt2syltCI-TkyY40C27LYZTADp6TaiPM2xVnfGjJnFZpz3Uy6sBuiLcC76KZyILkllCgWkiQL5QOzzZqlJlLXGnwKf09RWz68vXeHfLx225p06-PoIu1lXt3A0L5L0PrZI-h1LWB/s1600/polar-express-20040921035820280.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="257" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirYazRZt2syltCI-TkyY40C27LYZTADp6TaiPM2xVnfGjJnFZpz3Uy6sBuiLcC76KZyILkllCgWkiQL5QOzzZqlJlLXGnwKf09RWz68vXeHfLx225p06-PoIu1lXt3A0L5L0PrZI-h1LWB/s400/polar-express-20040921035820280.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-l16qIiVFj_Q/Twco4AFeLhI/AAAAAAAAGFI/OEpaSGDcT-s/s1600/Movie-review-The-Polar-Express.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="176" src="http://3.bp.blogspot.com/-l16qIiVFj_Q/Twco4AFeLhI/AAAAAAAAGFI/OEpaSGDcT-s/s400/Movie-review-The-Polar-Express.jpg" width="400" /></a></div>
Stsenaarium on aga hoopis teisest mastist, sest arenevas loos võtab pea alati võimust liigagi ülepaisutatud lapselik naiivsus, rõõmus seikluslikkus ja kõige lõpuks ka usk jõuluimede erakordsusse. Kui filmi esimesed kümmekond minutit ei suunaks vaatajat tundmatutele ja salapärastele radadele, siis jõulufilmile omane melu ei hakkaks ka nii väga häirima. Siinkohal saab aga välja tuua erinevad tegelased ja loo arenguetapid, mis üheskoos aitavad filmil muust massist eristuda. Tom Hanksi mitmikrollidest on kõige meeldejäävamad kindlasti rongi katusel aega veetev kodutu ja Polaarekspressi konduktor. Need kaks tegelased nagu ka paljud teised mõjuvad ootamatu ja rohmakana ning hoiavad filmi salapärasuse kaant kõvasti kinni. Peategelase suhtlemine nende kahe tegelasega toovadki kaasa vast kõige intrigeerivamad episoodid, mis toovad esile ehk isegi õudustäratava tonaalsuse. Lisaks suurepärasele režiile on loo areng samuti üks suurimaid õnnestumisi. Enamik filmist leiab aset rongis, milles peategelane suhtestub ülejäänud kaaslastega. Igaüks teenimas oma eesmärki ehk taastamas usku jõuluimesse.<br />
<br />
Kogu filmi moraal kusjuures ongi soov ja tahe uskuda millegisse kaunisse, säravasse, siirasse ja heasoovlikku nagu jõulud ja kõigi laste lemmik Jõuluvana. Samal ajal satub rong oma teekonnal erinevatesse ohtlikesse olukordadesse, mille toob eriti ilmekalt esile <i>motion capture </i>animatsiooni eripärad.<i> </i>Tegevustik on lennukam, fotorealistlikum, maalilisem, sujuvam ja on võimeline liikuma mis tahes moel ja kujul. Oleks film keskendunud ainult erinevatele pöörastele situatsioonidele nii rongis kui ka Põhjanabal, siis oleks olnud tegemist üsna tavalise lähenemisega. Mõistetavalt õnnestus The Polar Express`i loo struktuur tänu algmaterjalile ja eks tänu sellele Zemeckise üllitis eriskummaliselt kutsuvalt töötabki. Filmi ainsaks, aga kõige mõjuvamaks komistuskiviks on inimtegelaste näoilmete animatsioon. Kuna tollal ei olnud näitlejate nägude ülekanne animatsiooni eriti tõhus, siis mõjuvad enamik tegelaste nägusid äärmiselt inetu ja eemaletõukavana. Ainult need vähesed tegelased, kelle nägu oli enamus ajast varjatud või kes olid piisavalt ilmekalt vormitud suutsid muidu väga tobekoomiliste tegelaskonna kuidagi moodigi päästa. Aga kui sellest märgatavast veast mööda vaadata, siis ülejäänud ponnistustega võib vägagi rahule jääda.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-lTyctCf7MrA/TwcpK9kvkcI/AAAAAAAAGFQ/RAUDgLgP1jE/s1600/ThePolarExpress2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="167" src="http://1.bp.blogspot.com/-lTyctCf7MrA/TwcpK9kvkcI/AAAAAAAAGFQ/RAUDgLgP1jE/s400/ThePolarExpress2.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-R0gImHa3Zig/TwcpMiPb_sI/AAAAAAAAGFY/kNytRVMWWdc/s1600/ThePolarExpress5.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="167" src="http://1.bp.blogspot.com/-R0gImHa3Zig/TwcpMiPb_sI/AAAAAAAAGFY/kNytRVMWWdc/s400/ThePolarExpress5.jpg" width="400" /></a></div>
Robert Zemeckise The Polar Express on senisest kolmikust kõige selgemini eristuvam nii lavastuse kui ka animatsiooni omapära poolest. Film kannatab meeletult ilmetu ja inetu näoanimatsiooni tõttu, aga lugu, lavastus ja <i>motion capture</i> animatsioon paistavad silma kui originaalne kompott, et luua meeldejääv jõulufilm.<br />
<b>7/10</b><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-xPVEkbqpQHI/TwcpRVhaIuI/AAAAAAAAGFg/1N3t2MO67CI/s1600/polar-express-20040921035820280.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="257" src="http://3.bp.blogspot.com/-xPVEkbqpQHI/TwcpRVhaIuI/AAAAAAAAGFg/1N3t2MO67CI/s400/polar-express-20040921035820280.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-ROpvH_jYBUs/Twcph7sC3vI/AAAAAAAAGFo/ybfqShiKbJE/s1600/the-polar-express-20041109091724355.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="142" src="http://2.bp.blogspot.com/-ROpvH_jYBUs/Twcph7sC3vI/AAAAAAAAGFo/ybfqShiKbJE/s400/the-polar-express-20041109091724355.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div style="text-align: center;">
<i><b>Performance capture</b></i></div>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-60668496623225897512012-01-04T17:32:00.000+02:002012-01-04T21:27:36.290+02:00The Thing 2011<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-7RjPxsmidHU/TwHJU0zsz6I/AAAAAAAAGD4/k4GoEyzkc2E/s1600/thing_ver2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="http://1.bp.blogspot.com/-7RjPxsmidHU/TwHJU0zsz6I/AAAAAAAAGD4/k4GoEyzkc2E/s640/thing_ver2.jpg" width="448" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Esimesed teated pajatasid uskumatuid, aga mitte sugugi üllatavaid
lugusid, kuidas Universal plaanib John Carpenteri 1982. aasta
kultusfilmile The Thing valmistada uusversiooni. <i>"Remake after remake after remake</i> <i>and eventually it all goes to shit</i>"
- vähemalt nii on viimase aja <i>remake</i>`dega juhtunud. Iga uus <i>remake </i>on
originaalile pea alati alla jäänud. Loomulikult on ka erandeid, aga needki
kuuluvad väljasurevasse liiki, mistõttu nende eksistents jääb <i>remake</i>`ide
kritiseerimisel alati tahaplaanile. Pärast uudiseid <i>remake</i>`ist ilmusid
aga hoopistükis teated <i>prequel</i>`ist. Korraga oli võimuvahekord
muutunud ja põhjus <i>remake</i>`i<i> </i>varajaseks vihkamiseks kippus hajuma. Õhku jäi
rippuma muidugi ka kahtlus, et ehk äkki <i>prequel</i>`i nime all see vaene <i>remake </i>valmis vorbitaksegi. Nii aga ei juhtunud. 2011. aasta The Thing
on siiski ainult sulaselge eellugu sündmustele, mis leidsid aset Kurt Russeli juhitud
Antarktika uurimisjaamas. Me ju kõik mäletame, kuidas The Thing algas?
Hullunud norrakas tulistas ja jälitas kelgukoera kuni ta Ameerika uurimisjaama liikmetega kohtus. Täpselt selle hetkega seob end
ka 2011. aasta lõpukuudel linastunud eellugu, mis suures plaanis
õigustab oma eksistentsi ja suudab isegi särada USA
stamp-horrorfilmide ajastul. The Thing väärib vaatamist ja põhjused
selleks on enamgi kui küll.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-sSqQeKJi22Q/TwHG9Zj54GI/AAAAAAAAGCA/Ir3V2Kw-dEs/s1600/13.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://2.bp.blogspot.com/-sSqQeKJi22Q/TwHG9Zj54GI/AAAAAAAAGCA/Ir3V2Kw-dEs/s400/13.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Carpenteri The Thing valmis 1982. aastal. Ajal, mil kinolinal tegutsenud olendid valmisid läbi nukkude või kummiülikondade, mille abil mehed ja naised üksteist mööda pimedaid
koridore taga ajasid ja lõpuks ka lõhki rebisid. Ajal, mil koletisi
loonud kunstnikud istusid kohvipauside ajal oma loodu kõrval või
vaatasid pealt kuidas täiskasvanud mehed võtteplatsil täissuuruses jubedate nukkudega mängivad. Nüüd, 2011. aastaks on kummist monstrumid
asendunud <i>computer animated</i> efektidega, mida suures osas ei kriimusta
närviraasugi, sest pea igaüks neist, mida on kasutatud nii suure-kui ka
madalaeelarvelistes õudusfilmides ei näe karvavõrdi aukartustäratavad
välja. Ainsaks plussiks võib lugeda praeguse aja fotorealismi taga
ajavat CGI tehnoloogiat, mis iga aastaga aina enam ilmet võtab. See aga
ei muuda sugugi kurba tõde, et mida realistlikum on monstrum, seda
turvalisemana seda kogeme. Vana hea grotesksus on kadunud ja asendunud
häguste äärejoontega olenditega, mille kujunduski reedab kohemaid selle looja
fantaasiavaesuse.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Mis tegi aga ühest kriiskavast
nukust, mida nägime ka 1982. aasta The Thingis, niivõrd paeluva
elamuse? Eks ikka selle äärmuslik ebarealistlik välimus, aga seda me ju
tahamegi ühes korralikus õudusfilmis näha. Meid mõjutatakse ainult läbi
ehmatuse, selle tekitaja hetkeliselt nähtava rõveduse ja siis pingsa ärevusega ehk millal seda monstrumit uuesti näha saame. Tõeline oskus on kasvatada pinget nagu oma last ja hoida ebaloomulikku monstrumit kaadris kauem kui 5 sekundit niiviisi, et salapära ja pinge mitte kuhugi ei kaoks. Aga
kuhu ma selle jutuga üldse jõuda tahan? Tahan jõuda punktini, kus tuleb
tõdeda, et vana hea inimvõimekuse piire kompav pimeduse varjus hiiliv groteskne jubedus on kordades paeluvam kui paariks sekundiks
ekraanile paiskuv ebamäärasus, keda me tegelikult ei näegi ja kelle kohalolek ühe väikese õudusfilmi vaadatavaks muudabki. The Thing(2011) ongi seega pigem lähedane tuttav 80-datele kui viimase aja normidele.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-qj29eoq5QrY/TwHHTWuU4BI/AAAAAAAAGCM/GOgnozCXOEk/s1600/The.Thing.2011.R5.LiNE.04.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="170" src="http://1.bp.blogspot.com/-qj29eoq5QrY/TwHHTWuU4BI/AAAAAAAAGCM/GOgnozCXOEk/s400/The.Thing.2011.R5.LiNE.04.png" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-zYaUAu-Vf8w/TwHHV9mmJaI/AAAAAAAAGCU/mSivLSzmtYs/s1600/the-thing-2011-04.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="227" src="http://4.bp.blogspot.com/-zYaUAu-Vf8w/TwHHV9mmJaI/AAAAAAAAGCU/mSivLSzmtYs/s400/the-thing-2011-04.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Hollandlasest režissööri
Matthijs van Heijningen Jr.-i esimene täispikk mängufilm on
tänuväärne katse pakkuda tavaliselt igavuse all ägavale USA
peavoolu õudusžanrile väheke vürtsi. Vürtsi pakub hollandlane
eelkõige algupärase filmi stilistika säilitamise abil. Suureks
üllatuseks on Heijningen Jr. taastanud 1982. aasta tunnetuse ja
püüdnud seda järgida nii visuaali, atmosfääri, tegelaskonna
omavaheliste suhete ja loomulikult ka olendi kujutamise loomise
juures. Kriiskavat verepulma on <i>prequel</i>`is vähem, aga siiski
ei ole see teps mitte täielikult kadunud. Uue filmi juures on tunda,
et eelloo loojad on algse filmi <i>hardcore </i>fännid või nad
lihtsalt respkteerivad Carpenteri ja tema loodu väärtust. The
Thing(2011) loo struktuur ei erine 82.a. versioonist mitte
karvavõrdki. Taaskord on meie ees vana hea tüüpsisu <i>"in a
remote location we found something or something found us". </i>Ega
algupärane filmgi hiilanud sisulise taibukuse poolest, aga kuna
aastaks oli 1982, siis mõjus kogu film uue ja
suurepärasena.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Nüüd aga mõjub stambiks trambitud süžee sama
tüütavalt kui igas võimalikus traileris kasutatav Steve Jablonsky
<a href="http://www.youtube.com/watch?v=ZHuTxNIpdeM">“My name is Lincoln”</a>. Probleem pole mitte sugugi
sisulistes käikudes. Ei saagi olla. The Thing(1982) ja The
Thing(2011) on nagu sukk ja saabas. Üks on all ja teine on peal, aga
mõlemad täidavad sama funktsiooni. Kõige naljakam ongi asjaolu, et
algupärane film särab täpselt sellisena nagu ta on ja samamoodi
püüab käituda ka eellugu, kuid uus film ei saa ju niikuinii
toimida samasugusena, sest lausa väsimatult on sellist <i>survival
horror</i>`i valemit juba võimatustes kogustes kopeeritud.
Ei midagi uut ega põnevat, ikka see sama, millega harjunud oleme. The Thing aga selline ongi.
Juba alates oma sünnist. The Thing(2011) on samuti täpselt sama
tõsine ja ärevust tekitav klaustrofoobiline ulmelugu.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-OMW6GxeVMR0/TwHH1mMedLI/AAAAAAAAGCg/OsR342smkko/s1600/The-Thing-2011-600x246.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="163" src="http://1.bp.blogspot.com/-OMW6GxeVMR0/TwHH1mMedLI/AAAAAAAAGCg/OsR342smkko/s400/The-Thing-2011-600x246.png" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-5SfAEE3QDCo/TwHH2ftX2XI/AAAAAAAAGCo/yNYcST1Kxt4/s1600/thing4.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="220" src="http://2.bp.blogspot.com/-5SfAEE3QDCo/TwHH2ftX2XI/AAAAAAAAGCo/yNYcST1Kxt4/s400/thing4.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Ainsaks ja
tegelikult kõige määravamaks küljeks on filmitööstustes
toimunud muutused, mis tagavadki kahe filmi kardinaalselt erinevama
tunnetuse. 1982. aasta The Thing on küllaltki rahuliku tempoga.
Carpenter võtab aja maha ja joonistab esmalt välja tegelased, nende
eluolu, eripärad ning seda kõike rikastavad nüansid, mis
täiendavad nii karaktereid kui ka vaikselt kulgevat õuduslugu.
Võrreldes 2011. aastaga on nii kaadri pikkus kui ka kommertskino
publiku tähelepanuvõime märgatavalt vähenenenud. Kaadri pikkusega
muutub aga filmi tunnetus märgatavalt. Kui esialgse filmi loomise
ajal lubati atmosfääril, tegelastel ja kasvaval hirm ja teadmatuse
tundel rahulikult areneda, siis nüüd on kõik otse vastupidi. Selge
valem, mis muudab ühe õige <span style="font-style: normal;">õudusfilmi</span>
tempokaks põnevikuks, aga kahjuks hullumeelselt etteaimatavaks.
Taaskord tuleb mängu ka asjaolu, et The Thing(1982) ei ole tingimata
film, mis ajale vastu peab. Eriti kui rõhutada USA filmitööstuse
hiiglasliku tendentsi aastast aastase kõike läbi käiata. Aga
ometigi just tänu oma aja kontekstile Carpenteri film märksa
väärtuslikumaks lugema peakski.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Meie näeme tänapäeva "<i>fast
cut, fast paced</i>" thrillerit, aga Carpenteri versioonis
kogeme tolle aja harjumuspäraseid jooni filmiloome vallas. Nii et
täiesti oleneb, millega vaataja on harjunud või mida ta taolise
filmi juures kõige rohkem hindab. Eks igaüks on oma ajastu laps.
Vaatamata
stampkarakteritele, tüüpilisele sisu arengule ja tuttavatele
lahendustele olendiga võitlemisel on eellugu suutnud tasakaalus
hoida klišeede ülevoolavuse ja suutnud vormistada ka omapoolse
nägemuse. The Thing`i eellugu ei riku mõistust üleklišeelisusega,
vaid austab vaatajat heatasemelise arenguga. <i>Prequel</i>`i ainsaks
väärtuseks on fakt, et tegu on legendaarse filmi eellooga. Aga kas
vastasel juhul ei pakuks film üldse pinget? Pakuks küll, sest
tänapäeva generatsiooni The Thing ei ole tavaline <i>horror flick.
</i>"Mis siis ikkagi juhtus seal norrakate baasis?". Kõik
me teame vastust, aga nii kaua kuni seda pole filmiks tehtud, siis
järelikult me vastust ei tea. Tuleb ju nii välja.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-YiEPCXs5MRU/TwHH80yZy_I/AAAAAAAAGC0/lVGFt_XHsi4/s1600/thing-6.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://4.bp.blogspot.com/-YiEPCXs5MRU/TwHH80yZy_I/AAAAAAAAGC0/lVGFt_XHsi4/s400/thing-6.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-U4Ig1KqDqQw/TwHH_RdEoDI/AAAAAAAAGC8/9cqoFEnR6WU/s1600/The+Thing+2011+4.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="168" src="http://2.bp.blogspot.com/-U4Ig1KqDqQw/TwHH_RdEoDI/AAAAAAAAGC8/9cqoFEnR6WU/s400/The+Thing+2011+4.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Eellugu sarnaneb
pea igas mõttes 82. aasta filmile. Tegelased, vastasseisud olendiga,
viisid olendi leidmiseks ja hävitamiseks - kõik on otse The
Thing`ist kopeeritud. Nüansid korduvad ja seda juhtub pidevalt. Film
annab mõista, et detailide kordumine on kahe filmi omavaheliste
seoste loomulik osa ja just seeläbi ei tohikski mitte miski koopiana
mõjuda. Õnneks on filmi loojad olnud kõvasti ametis, et luua ka
toimiv ja kiirelt mööduvaid ehmatusmomente vältiv paranoiline
õhkkond. Lisaks kõigele esinevad filmis nupukad lahendused
olukordadele, millest pea igaüks algab täpselt samamoodi nagu
Carpenteri filmiski. Kui kogu film ise meenutab originaali, siis need
olulised nüansid muudavadki filmi eriliseks elamuseks. Sa näed
midagi, mis on sulle nii tuttav, aga ometigi on režissööril ja
stsenaristidel olnud küllalt palju taiplikkust, et eemalduda
kopeerimisest samal hetkel kui nad on sellega juba alustanud. Nad
lisavad hoopis omad suhteliselt andekad nüansid, mis keeravad 82.
aasta filmile kärmelt selja ja lasevad uuel rahus oma elu
elada.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Mis siis, et kogu film on suures sõltuvuses oma eelkäijast,
suudab Heijningen ikka ja jälle üllatada pööretega, mis on oma
olemuselt täiesti arvestatavad lahendused ulmeõudusžanri
kultusfilmi eelloo sisuliste elementidena.
Teine asi, mis teravalt
silma torkab on asjaolu, et produtsendid ja ilmselgelt ka režissöör
on olnud piisavalt pühendunud ja püüdlikud, et sündmuspaik vähegi
autentsemaks muuta. Norra näitlejad räägivad oma emakeeles, mis
tähendab, et ameerika publik vajab üle pika aja subtiitreid nende
oma kullakalli riigi toodetud filmis. Norra keel on puhas ja ladus.
Igati tervitatav lahendus. Kolmandaks paistab silma Mary Elizabeth
Winstead, kes on nö. Kurt Russeli asemik. Kui tema tegelane välja
arvata on kõik tähtsad teadlased ja nende teod on äärmiselt
triviaalsed võrreldes sellega, mis võõrkeha saabumisega juhtuma
hakkab. Karakteritest ei tohiks küll mitte keegi hoolida.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-mPB9NjXEnX0/TwHITXhlRXI/AAAAAAAAGDI/xzSuF4uJkO8/s1600/the-thing-002-460x250.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="216" src="http://4.bp.blogspot.com/-mPB9NjXEnX0/TwHITXhlRXI/AAAAAAAAGDI/xzSuF4uJkO8/s400/the-thing-002-460x250.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-Em4rhl8Owtw/TwHIWMT4L6I/AAAAAAAAGDQ/anZqtM4Qz-Q/s1600/thing2010image10.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="167" src="http://3.bp.blogspot.com/-Em4rhl8Owtw/TwHIWMT4L6I/AAAAAAAAGDQ/anZqtM4Qz-Q/s400/thing2010image10.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Ainuke,
kes seda väärib on Winstead, sest vaatamata tema tegelase
märgatavale igavusele on ta näitlejana tugev ja samal ajal põnev
vaatemäng. Ta mängib koos ülejäänud näitlejaskonnaga mõjuva
paranoia ja hirmutunde ka reaalselt välja. Seepärast toimub USA
<i>remake</i>`ile ebaloomulik suhestumine tegelaskonnaga, kelle
karakteritest sa tegelikult absoluutselt ei hooli. Winsteadi tegelane
mõjub efektsena peamiselt vähegi usutava vastasena kosmilise olendi
ees. Ka ülejäänud tegelased ei ole karjuvalt rumalad, vaid täiesti
mõistetavana mõjuvad inimesed tavatus olukorras.
Neljandaks ja kõige
tähtsamaks punktiks on loomulikult kurikuulsa võõrkeha kujutamine.
See oli arvatavasti iga filmifänni südamel, et kuidas ometigi CGI
ajastul kõigi poolt armastatud olend välja nägema hakkab.
Südamerahuks võin kõigile kinnitada, et kõhedalt kriiskav olend
näeb välja küllaltki omapärane, et seda isegi Carpenteri looduga
võrrelda. Olend on enamjaolt puhas CGI looming, aga nii mõnigi
kaader olendist on üllatavalt praktiline ja vahel isegi väga sujuv
praktilisuse ja CGI kombinatsioon.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Filmi tarbeks võetigi kasutusse
võimalikult palju praktilisi efekte, mida siis hiljem CGI abiga
veelgi rohkem läikima löödi. Lõpptulemusega võib täiesti rahule
jääda, sest CGI ja praktiliste efektide toimiv omapära toob esile
tõeliselt võikana mõjuva groteskse olevuse, kes vaataja silme ees
pidevas muundumises sipleb. Vaatamata ilmselgele CGI`le sulandub
olend keskkonnaga kokku nagu ta oleks selle loomulik osa. Ei mõju ta
võõrkehana ega ka uduse koguna. Olendi kujutamine on suurepäraselt
integreetitud filmi sündmustikuga. CGI`iga imiteeritakse 82. a.
versioonist tuttavat groteskset moondumist ja püüab seda näidata
võimalikult aeglaselt, jättes väga palju ruumi olendi kriisete ja
üleüldise võikuse omandamiseks. Lausa uskumatu, et CGI ajastul
suudab mõni helge pea ikka veel üllatada. Siinkohal jätan
mainimata James Cameroni Avatari ja The Adventures of Tintin`iga
saavutatu, sest nende loodu hõlmab peamiselt <i>motion-</i>ja
<i>performance capture</i>`it ja mitte nii väga The Thing`is
kasutatud CGI.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-uBSQO40wrEc/TwHIeFUGzCI/AAAAAAAAGDc/HjOb2auizzk/s1600/dsfsdf.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="215" src="http://3.bp.blogspot.com/-uBSQO40wrEc/TwHIeFUGzCI/AAAAAAAAGDc/HjOb2auizzk/s400/dsfsdf.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-uLRlfd2Vw6c/TwHIl6ql8MI/AAAAAAAAGDs/BGaWimovdLo/s1600/the_thing_2011_2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://3.bp.blogspot.com/-uLRlfd2Vw6c/TwHIl6ql8MI/AAAAAAAAGDs/BGaWimovdLo/s400/the_thing_2011_2.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Matthijis van Heijningen
Jr. on hakkama saanud igatipidi viisaka eellooga. The Thing(2011) on
vaadatav täiesti omas kastmes. Eellugu ei solva vaataja
intelligentsust ning ei sõltu üleliia oma eelkäijast. Ainsaks ja
kõige olulisemaks probleemiks on aga ikka see, et mõlemad filmid on
tasavägised ulmepõnevikud, mis ei pretendeerigi filmikunsti
pärliks. Aga kui nüüd mõlemad korra päris kõrvuti asetada, siis
osutub mõistlikuks valikuks ikkagi 1982. aasta The Thing. Põhjus on
aga ainult selles, et 2011. aasta versioonis ei ole peale peategelse
ja võõrkeha enda mitte kedagi teist, kes näitaks üles
potentsiaali olla midagi rohkemat kui klišeelisi samme läbivad
ohvrid kauges Antarktika teadusbaasis. Carpenter seda võimalust ei
tekitanud. Kõik tegelased olid mingilgi määral huvitavad ja ei
mõjunud üleliia kohustuslikke stampkarakteritena, kelle ainus
ülessanne on kasvatada pinget läbileierdatud käitumisega
kriisiolukorras. Ka režiitöö on määrav. The Thing(1982) on
aeglaselt ja mitmekülgselt pinget kasvatav õudusfilm, aga The
Thing(2011) on tänapäevale omaselt ühtlase tempoga arenev lugu,
millest kumavad läbi kõiksugu stambid, mida pole mõtet ette
lugedagi, kuid erinevalt oma mitmetest peavoolu žanrikaaslatest
saavutab toimiva tempo ja atmosfääri, mille keskel saab rõõmsaid
kriiskeid jagav võõrkeha nii palju vallatleda kui vähegi soovib.
Nii et kui on valida, kumba filmi vaadata, siis vaadake ikka mõlemad,
aga alustage loomulikult 1982. aasta John Carpenteri pärlist, mil
nimeks The Thing.</div>
<b>7/10 </b><br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-lTLz3Gsju4U/TwHIigxbXfI/AAAAAAAAGDk/-f4iUMaRC84/s1600/the_thing_2011_006.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="170" src="http://1.bp.blogspot.com/-lTLz3Gsju4U/TwHIigxbXfI/AAAAAAAAGDk/-f4iUMaRC84/s400/the_thing_2011_006.jpg" width="400" /></a></div>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-50463702003256460522011-12-10T16:21:00.000+02:002011-12-10T16:21:01.101+02:0060 sekundit üksindust aastal null - 60 Seconds of Solitude in Year Zero<div style="text-align: justify;">
<div style="text-align: center;">
<i> </i><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjhcpZ-oOQX452zsWEE8R_ZBy-jLGk4qNiPoFFTtsBPzxYxhZDYiTyL9ZvuRAcqMf4z5k-Zam5b0C_SovwvBg-EZdtyuTGr-Qcesb3tgsTfPq3b01dB4hA1qbVTKssfmMktUl7KaIWKNvSV/s1600/rrrrrrrrrrrrr.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjhcpZ-oOQX452zsWEE8R_ZBy-jLGk4qNiPoFFTtsBPzxYxhZDYiTyL9ZvuRAcqMf4z5k-Zam5b0C_SovwvBg-EZdtyuTGr-Qcesb3tgsTfPq3b01dB4hA1qbVTKssfmMktUl7KaIWKNvSV/s640/rrrrrrrrrrrrr.jpg" width="428" /></a></div>
<br />
<i>"Hoolimata turundajate,
produtsentide, ettevõtjate ja moraalse enamuse künismist koondus hulk
režissööre üle maailma, et linastada ühekordne kollaažfilm 60 SEKUNDIT
ÜKSINDUST AASTAL NULL ja pühendada see kino vabale mõttele. Filmi ei
turustata ega levitata, koopia hävitatakse." </i></div>
<div style="text-align: justify;">
<i><br /></i></div>
<div style="text-align: justify;">
Kindlasti märkasid paljud PÖFFilised <a href="http://2011.poff.ee/est/filmid/programmid.c/60-sekundit-uksindust-aastal-null">programmi</a> nimega <a href="http://60sec.ee/avaleht_2">60 SEKUNDIT ÜKSINDUST AASTAL NULL</a>, kus linastusid muu hulgas ka Naomi Kawase Hanezu, Sarneti<b> </b>Idioot ja
Winterbottomi The Trip. Tegemist on Tallinn 2011 üritusega, mille lõid
Taavi Eelmaa ja Veiko Õunpuu, kes on ühtlasi ka "60 sekundit üksindust
aastal null" manifesti loojateks. Ürituse tagamõtteks on lehvitada
hüvastijätuks filmilindile kui kaduvale kunstile, mis on aina enam
hääbumas digitaalajastu massiivsete võlude keskel. Senimaani ei ole lint
kui selline veel välja surnud, aga on suuremate tootjate poolt on
lõpetatud näiteks traditsiooniliste filmikaamerate tootmine. Lindi
kasutus on tõesti vähenenud, aga on rõõm tõdeda, et on neid, kes seda
märkavad ja kes lindi tähtsust senini rõhutavad. Üheks nendeks on
üritusega mitte kuidagi seotud Christopher Nolan ja tema The Dark Knight
Rises, millest vähemalt 50 minutit on filmitud IMAXi kaameratega ehk
siis vastupidiselt tavalisele 35 mm lindile hoopis 70 mm lindile.
Kahjuks pole Eesti IMAX-i kinosid, mistõttu võime ainult ette kujutada,
kuivõrd erinevad võivad olla meie ja USA kinokülastajate elamused.</div>
<div style="display: inline !important; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEig-mEiFC9l5r0hl5PGv8mIk1czJkRZYfwd9jUr49lK5E-YV6NlKjKutbjrWUa1hWugKQg05JEnplnyjrPwhlTJnahqdCUfWhhzmU6kLsywa9peoanavDJZ_81nuj74pybcp_FrEL1hpv-J/s1600/The-Dark-Knight-IMAX-image.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="376" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEig-mEiFC9l5r0hl5PGv8mIk1czJkRZYfwd9jUr49lK5E-YV6NlKjKutbjrWUa1hWugKQg05JEnplnyjrPwhlTJnahqdCUfWhhzmU6kLsywa9peoanavDJZ_81nuj74pybcp_FrEL1hpv-J/s400/The-Dark-Knight-IMAX-image.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
Ürituse
tarbeks võeti ühendust režissööridega, kelle hulgas on ka Naomi Kawase, Park
Chan-wook ja Kim Jee-woon. Park võib-olla ei tule meile külla, aga äkki
on tulemas näiteks Kim Jee-woon. Mitmed režissöörid tulevad ürituse
ajaks ka Eestisse. Sellisel juhul lähevad küll kõik Eesti Korea fännid
kui üks mees sadamasse kuulama Ülo Kriguli muusikat ja vaatama 60
sekundi filme omanäolistelt režissööridelt, et näha, kas Jee-woon on ise
ka kohal. Ürituse kulminatsiooniks on kino vabale mõttele pühendatud
kollaažfilmi koopia põletamine. mis ei linastu mitte kusagil mujal
maailmas. Üritust kajastavad näiteks Twitchfilm, Screen ja Deutsche
Welle. Tasub kohal olla.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
<embed height="266" src="http://www.youtube.com/v/qDcqciN3cvU&fs=1&source=uds" type="application/x-shockwave-flash" width="320"></embed>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-82744373165641307282011-12-02T20:42:00.000+02:002011-12-04T18:06:18.778+02:00The Nights of PÖFF: The Good, the Bad and the Weird of the 15th PÖFF<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-JgcJtkdL0-E/TtkgSAAtNHI/AAAAAAAAF9Q/QLZpYtfXV44/s1600/WFTCRMImageFetch.aspx.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="210" src="http://2.bp.blogspot.com/-JgcJtkdL0-E/TtkgSAAtNHI/AAAAAAAAF9Q/QLZpYtfXV44/s400/WFTCRMImageFetch.aspx.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
Tänavune, 2011. aasta Pimedate Ööde Filmifestival pidas juubelit. PÖFF sai 15 aastaseks. Juubelit tähistati igale filmile eelnenud PÖFFi treileriga. Usun, et päeva lõpuks kui kaks või kolm filmi ja liiga palju kohvi juba hinge all oli lause "Happy PÖFFday!" juba sügavale alateadvusse kaevunud. 15. PÖFFi treiler suudab üllatada ka mitmel vaatamiskorral. Tavaliselt kolmanda või siis kahekümne viienda filmi eel ei viitsi enam trailerisse süveneda, aga vähemalt esialgu oli <i>split screene</i>`iga mängiv PÖFFi trailer muhe, vaimukas ja stiilne. Vähemalt iga aasta tahavad PÖFFi korraldajad ikka ja jälle üllatada. Olgu selleks siis trailer või filmiprogrammid, mille sügavustesse laskumisel võib end sinna täiesti ära kaotada. Kauaoodatuid filme, meeldivaid üllatusi ja tundmatuid rabajaid oli palju, aga usun, et festivali sadade filmide seas on veel palju pärleid, mille olemasolust lihtsalt mitte midagi ei tea. Alati võib tagantjärgi edasi uurida, need endale märkmikusse kirja panna ja oodata, millal tekib võimalus ka neid kunagi näha. </div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-fUtOTyzIUSw/TtkK-uqjpJI/AAAAAAAAF8Q/m6oD6hTWzD0/s1600/tyrannosaur-590x350.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="236" src="http://3.bp.blogspot.com/-fUtOTyzIUSw/TtkK-uqjpJI/AAAAAAAAF8Q/m6oD6hTWzD0/s400/tyrannosaur-590x350.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Oma kava koostasin väga spetsiifilistest filmidest. Peamiselt režisööri, näitlejate, sisu, varase kõmu ja tootjamaa põhjal. Endalegi üllatuseks oli PÖFFi programmis julgelt üle 10 linateose, mille ma olin endale juba tükk aega tagasi kõrva taha pannud. Seda kergem oli kava koostada. Tõeliseks trikiks on aga tundmatute nimede hulgast leida see eriline säde, mis vaatama kutsub ja siis loota, et pimedas kinosaalis vastu vaatav teos kuidagiviisi mind ka kõnetab, hinge poeb või õnnejoovastusest õhetama ajab. See viimane juhtus näiteks ka Ruben Östlundi draama Play ajal. Kogu aeg oli suu lahti ja olin lausa sunnitud filmi pidevalt kommenteerima. Mitte küll iseendaga, vaid Spellboundiga, kellega me vaatasime kogu aeg täpselt samu filme. Hea oli siis pärast seanssi magusalt lõhnavate latte`dega filme taga rääkida. </div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-8ZwmGgpoyF4/TtkK3Q7YeJI/AAAAAAAAF74/rePaF_HvL5M/s1600/Hwanghae-290145.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="280" src="http://2.bp.blogspot.com/-8ZwmGgpoyF4/TtkK3Q7YeJI/AAAAAAAAF74/rePaF_HvL5M/s400/Hwanghae-290145.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
PÖFFi lõpuks vaatasin ära 33 filmi, kuigi alguses oli planeeritud märksa rohkem, aga kunagi ei tea, kuidas tervis või päevaplaan vastu peab. Alati võib miski ette trügida ja usinalt koostatud kava täiesti ära rikkuda. Seda juhtus päris mitmel korral. Üheks probleemiks kujunes pidev teadmatus, kas Solarise välja müüdud seanssidel saab treppidel istuda või mitte. Alguses ei olnud probleemi. We Need To Talk About Kevini vaatasingi mõnusalt trepil istudes. Lõpuks väsis küll selga ära, aga õnneks oli film vaeva väärt. Shinya Tsukamoto värskest filmist Kotoko jäin ilma puhtalt selle tõttu, et ühel hetkel otsustati, et inimesi treppidele ikka ei lasta. Sarnasel põhjusel jäi nägemata ka Naomi Kawase Hanezu. Ma saan aru, et ohutusnõuded on olulised, aga teinekord võiks see teema ikka väga selge olla. Ainuüksi juba selle pärast, et filmisõbrad ei peaks pidevas võltslootuses vähkrema. Lisaks sellele tekib ka teine probleem.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-zANubj69dng/TtkTQ7qiYHI/AAAAAAAAF9A/2AbRlIgRh-8/s1600/Wuthering-Heights-1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="223" src="http://4.bp.blogspot.com/-zANubj69dng/TtkTQ7qiYHI/AAAAAAAAF9A/2AbRlIgRh-8/s400/Wuthering-Heights-1.jpg" width="400" /></a></div>
PÖFFiliste saali paigutamine võtab aega ja kui õndsas teadmatuses sinise kaardi omanikud pingsalt sisse pääsemist ootavad, siis langeb kohe korraga kasvõi kaks filmi kavast välja. Filmid, mida oleks saanud petta saamise asemel kohe vaatama minna. Siinkohal tänan kino Artis mõistva suhtumise eest. Trepid olid meile alati avatud. Coca-Cola Plaza seansse pole mõtet isegi mainida, sest seal ei olnud võimalik isegi saali ukse juurde piiluma minna, et näha kas kohti on või mitte. Päris tihti selgus aga tõsiasi, et väljamüüdud saalis oli kaks esimest rida suhteliselt vabad. Päris muserdav, kui sind jäetakse just sellise saali ukse taha, kus linastub kauaoodatud linateos. Teinekord tuleb mängu ka lihtsad saatuse vingerpussid või siis omaenda lihtsameelsus.<br />
Seisingi ühel hetkel kahe saali vahel. Ühes linastus Bruno Dumont`i Hors Satan, mille olin kavas mitmete ringikestega ära märkinud ja teises Mary Harroni Moth Diaries. Andsin võimaluse Harronile, sest tema American Psycho oli tol hetkel piisav põhjus, miks end filmi vaatama sättida. Pettumus oli räigelt valus. </div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-wtJlPxP3SOE/TtkK5aScj2I/AAAAAAAAF8A/-HwIk9p3k7c/s1600/land+of+oblivion1_.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="265" src="http://3.bp.blogspot.com/-wtJlPxP3SOE/TtkK5aScj2I/AAAAAAAAF8A/-HwIk9p3k7c/s400/land+of+oblivion1_.JPG" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Minu seansside ajal tehnilisi praake tegelikult ei esinenudki. Vahelpeal kippusid filmid hilinema, aga õnneks olin kava just nii täpselt sättinud, et filmide algusajad üksteisega liiga lähestikku ei satuks. Pauligi pakutud kohviteenuste eest olen aga väga tänulik. Ilma selleta oleks PÖFFi üle elamine olnud märksa raskem.<br />
</div>
<div style="text-align: justify;">
Meeletuid pettumusi PÖFFi ei olnud. 33 filmi hulgas ei ole ühtegi, mille seansi järel oleks ajast kahju olnud. Igaüks oli omaette vaatamisväärsus. Pildikvaliteet andis see-eest tunda päris mitmel korral. Kõige hullem kogemus oli Lõuna-Korea filmi Dance Town`i ajal. Pilt oli niivõrd hägune, et pärast oli jube sant olla. Ei teagi, kas see oli kino süü või kannatas film hoopis lavastaja enda taotuslikkuse tõttu.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Pärle leidus palju. Ka mõni mädaõun mahtus kahe töise nädala sisse. Nähtud filmide kokkuvõte on aga selline. Kuna hindamissüsteemi põhjendamine on üsna tüütu, siis otsutasin kergelt mõistetavate omadussõnade kasuks.<br />
<br />
Enne festivali algust olin juba näinud posu filme, mis lõpuks ka PÖFFi programmis maandusid:<br />
<a href="http://liveforthis90.blogspot.com/2011/09/elena-2011.html">Jelena</a> - 10/10<br />
Hwanghae(The Yellow Sea) - 9/10<br />
Attack the Block - 8/10<br />
Kirjad Inglile - 8/10<br />
The King`s Speech - 8/10<br />
Melancholia - 8/10<br />
Haevnen(In A Better World) - 8/10<br />
Uus Maailm - 8/10 <br />
La Havre - 7/10<br />
Le gamin au vèlo(The Kid with a Bike) - 6/10<br />
Lotte ja kuukivi saladus - 6/10 <br />
Kormoranid - 6/10 <br />
<a href="http://liveforthis90.blogspot.com/2011/09/importance-of-tying-your-own-shoes-2011.html">The Importance of Tying Your Own Shoes</a> - 5/10<br />
Üks mu sõber - 5/10<br />
Rotilõks - 5/10 <br />
<br />
Igast nähtud filmist olen ka eraldi kirjutanud ja need kõik kuuluvad PÖFFi kokkuvõtete seeriasse The Nights of PÖFF ning vastavalt sellele kas siis <a href="http://liveforthis90.blogspot.com/2011/11/nights-of-poff-part-i.html">Part I</a>, <a href="http://liveforthis90.blogspot.com/2011/12/nights-of-poff-part-ii.html">II </a>või <a href="http://liveforthis90.blogspot.com/2011/12/nights-of-poff-part-iii.html">III</a>.<br />
<br />
Ei hakkanud igale filmile miniarvustust kõrvale kopeerima. Muidu muutuks tekst natuke liiga kirjuks. <br />
<br /></div>
<div style="text-align: center;">
</div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-6aEInMsYqvo/TtkKn7AC_hI/AAAAAAAAF7Q/Nev1kS_fF1c/s1600/90d64b6504cc64188ed8703d9fb155f1.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="http://2.bp.blogspot.com/-6aEInMsYqvo/TtkKn7AC_hI/AAAAAAAAF7Q/Nev1kS_fF1c/s400/90d64b6504cc64188ed8703d9fb155f1.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<b><span class="Apple-style-span" style="font-size: large;">Parimatest parimad ehk 10/10:</span></b><br />
<div style="text-align: justify;">
<b>Play</b></div>
<div style="text-align: justify;">
<span class="text_exposed_show"><b>La Terre Outragèe</b>(Land of Oblivion)<b></b></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<b>Tyrannosaur</b><span class="messageBody" data-ft="{"type":3}"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<b>Babycall</b><br />
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-3J5BSuhfeag/TtkRuHL-DVI/AAAAAAAAF8o/QMHhP1D0Meg/s1600/wuthering-heights-2011--00-470-75.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="http://4.bp.blogspot.com/-3J5BSuhfeag/TtkRuHL-DVI/AAAAAAAAF8o/QMHhP1D0Meg/s400/wuthering-heights-2011--00-470-75.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div style="text-align: center;">
</div>
<span class="Apple-style-span" style="font-size: large;"><b>Parimad ehk 9/10</b>: </span><br />
<b><span class="messageBody" data-ft="{"type":3}"><span class="translationEligibleUserMessage">Wuthering Heights</span></span></b><br />
<b>Hwanghae</b>(The Yellow Sea)<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-T6VDF9igOzE/TtkRoS0REoI/AAAAAAAAF8g/b3iSE2OwyBQ/s1600/Perfect-Sense-stills-ewan-mcgregor-18092379-920-389.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://4.bp.blogspot.com/-hpoKAw_FF7k/TtkKs7mHcBI/AAAAAAAAF7Y/COWVH8Sx4VE/s400/ANN-HUI-TAOJIE-A-SIMPLE-LIFE.jpg" width="400" /></a><b><span class="Apple-style-span" style="font-size: large;"> </span></b></div>
<br />
<b><span class="Apple-style-span" style="font-size: large;">Väga head ehk 8/10:</span> </b><br />
<b>Martha Marcy May Marlene</b><br />
<b>We Need To Talk About Kevin</b><br />
<b>Koi no tsumi</b>(Guilty of Romance)<span class="messageBody" data-ft="{"type":3}"><b> </b></span><br />
<span class="messageBody" data-ft="{"type":3}"><b>A torinói ló</b>(The Turin Horse)</span><b> </b><br />
<b>The Artist</b><br />
<b>Taojie</b>(A Simple Life)
<b> </b><br />
<b>Börn náttúrunnar</b>(Children of Nature)<br />
<b>Cave of Forgotten Dreams</b><br />
<b><br /></b><br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-1MxyvF00kyE/TtkK0UwbenI/AAAAAAAAF7w/ZE58Wo3TU9Y/s1600/5529188644_24a9760fd1.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://3.bp.blogspot.com/-1MxyvF00kyE/TtkK0UwbenI/AAAAAAAAF7w/ZE58Wo3TU9Y/s400/5529188644_24a9760fd1.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<b><span class="Apple-style-span" style="font-size: large;">Head ehk 7/10:</span></b><br />
<b>Oslo, 31. august</b>(Oslo, 31st august)<b></b><br />
<b>Snowtown</b><br />
<span class="messageBody" data-ft="{"type":3}"><b>Bizim Büyük Çaresizligimiz</b>(Our Grand Despair)</span><br />
<b>50/50</b><br />
<b>Kiseki</b>(I Wish)<br />
<b>Wild Bill</b><br />
<b>SuperClasico</b><br />
<b>Restless</b><br />
<b>Presumè Coupable</b>(Guilty)<br />
<b>Strawberry Fields</b><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-4KbEuFFn5lQ/TtkKyhEVWcI/AAAAAAAAF7o/o-7Qd1F4QV0/s1600/Cut.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="213" src="http://3.bp.blogspot.com/-4KbEuFFn5lQ/TtkKyhEVWcI/AAAAAAAAF7o/o-7Qd1F4QV0/s320/Cut.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<b><span class="Apple-style-span" style="font-size: large;">Vaadatavad</span> <span class="Apple-style-span" style="font-size: large;">ehk 6/10</span>:</b><br />
<b>Cut </b><br />
<b>Book Chon Bang Hyang</b>(The Day He Arrives)<br />
<b>Hei Bai zhao Pian</b>(Nr.89 Shimen Road)<br />
<b>Dance Town</b><br />
<b><br /></b><br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-T6VDF9igOzE/TtkRoS0REoI/AAAAAAAAF8g/b3iSE2OwyBQ/s1600/Perfect-Sense-stills-ewan-mcgregor-18092379-920-389.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="168" src="http://4.bp.blogspot.com/-T6VDF9igOzE/TtkRoS0REoI/AAAAAAAAF8g/b3iSE2OwyBQ/s400/Perfect-Sense-stills-ewan-mcgregor-18092379-920-389.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<b><span class="Apple-style-span" style="font-size: large;">Keskpärased ehk 5/10:</span></b><br />
<b>Les Acacias</b>(Acacias)<br />
<b>Sumarlandiõ</b>(Summerland)<br />
<b>Perfect Sense</b><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-GCDz1r6qBAM/TtkezFQiEmI/AAAAAAAAF9I/5va-cnNcvqo/s1600/film-8.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="http://3.bp.blogspot.com/-GCDz1r6qBAM/TtkezFQiEmI/AAAAAAAAF9I/5va-cnNcvqo/s400/film-8.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<b><span class="Apple-style-span" style="font-size: large;">Halvad ehk 4/10:</span></b><br />
<b>Onno no kappa</b><br />
<b>Moth Diaries</b><br />
<br />Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-86886567736982670652011-12-02T02:22:00.000+02:002011-12-02T02:21:59.673+02:00The Nights of PÖFF: Part III<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-hclL5M2gb8U/TtgToN26-YI/AAAAAAAAF6w/2rgl7y3ZHDM/s1600/20111006PHT28475_original.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="http://4.bp.blogspot.com/-hclL5M2gb8U/TtgToN26-YI/AAAAAAAAF6w/2rgl7y3ZHDM/s400/20111006PHT28475_original.jpg" width="400" /></a></div>
<b>Play:</b><br />
Ruben Östlundi kolmas täispikk film Play oli kahtlemata PÖFFi üks omanäolisemaid teoseid. Muud moodi seda kirjeldada oleks raske. Olgugi, et Bela Tarr ja Shion Sono meisterlikud monstrumid on samuti ei midagi muud kui unikaalsed autorifilmid, aga Östlund ja tema Play on suhteliselt tundmatud nimed ja seega ei olnud filmi suhtes mitte mingeid ootusi. Play tabas minu alati originaalsust taga ajavat filmimeelt nagu välk selgest taevast. Östlundi karm draama Rootsi heaoluühiskonna eri kihtidest ja pideva rahvaste rände tagamaadest rabab juba esimese kaadriga. Äärmine staatilisus, kirev ja elav maailm, mis on pidevas ja loomulikus liikumises. Östlundi näol on tegemist oma ala meistriga, kes on meisterdanud tõelise pärli. Östlundi filmikeel on külm ja publikust pidevalt distantseeruv, kuid see teenib ainult filmis pajatatava loo, teema ja sõnumi huve. Kaadrite info-ja detailirohkus on oma tuttavlikkes mõõtmetes siiski enamjaolt originaalne, kuid ometigi on näha ja tunda, kuidas filmikeele suurmeistrite loodu on Östlundi mõjutanud. Film on nii helis kui ka pildis tuntavalt kasvõi Jacques Tati`le omases elemendis. Lisaks meisterlikule ja rõhutatult omanäolisele lavastajatööle on lugu oma aktuaalsuses liigagi realistlik ja sedapuhku ka kohati väga masendav.<br />
<b>10/10</b><br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-Cfm-HyRKccE/TtgOLJVfDUI/AAAAAAAAF4g/mIbHn-UmDf4/s1600/1_e_play_ruben-ostlund.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="221" src="http://3.bp.blogspot.com/-Cfm-HyRKccE/TtgOLJVfDUI/AAAAAAAAF4g/mIbHn-UmDf4/s400/1_e_play_ruben-ostlund.jpg" width="400" /></a><a href="http://2.bp.blogspot.com/-1uEVceLtSRI/TtgPOR8IANI/AAAAAAAAF6g/fGtAJfcrvzs/s1600/Playhgh.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://2.bp.blogspot.com/-1uEVceLtSRI/TtgPOR8IANI/AAAAAAAAF6g/fGtAJfcrvzs/s400/Playhgh.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-aw6IAOFY_CQ/TtgPKWg-g8I/AAAAAAAAF6Y/hy0IdEYEmcY/s1600/postermed.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="http://4.bp.blogspot.com/-aw6IAOFY_CQ/TtgPKWg-g8I/AAAAAAAAF6Y/hy0IdEYEmcY/s640/postermed.jpg" width="448" /></a></div>
<br />
<b>Hwanghae</b>(The Yellow Sea):<b><br /></b><br />
2008. aasta üllataja Chugyeogja(The Chaseri) režissööri teine film, kuhu on taas kokku kutsutud debüütfilmi peakangelased Yoon-seok Kim ja Jung-woo Ha. The Yellow Sea on ehe ja aus näide Lõuna-Korea meistrimehe oskusest saavutada niivõrd kõrge kvaliteet, et sealt lõpuks alla langeda polegi enam võimalik. The Yellow Sea kätkeb endas Lõuna-Korea sotsiaalpoliitilisi probleeme. Vaesus, kuritegevus, immigratsioon ja keerulised suhted kaheks jaotatud rahva vahel. Peale selle on Hwanghae ka esmaklassiline thriller, mis toob mängu juba liigagi tuttavaid nüansse, kuid viskab need kiirelt pea peale oma originaalse filmikeelega, mis tõrjub tagaplaanile kõik, mis vähegi tüütuks on muutunud ja peaaegu, et uuendab neid kõige sügavaimate kihtideni. Peale sotsiaalpoliitilise kriitika ja originaalitsevate ideede pakub karikatuurset nägemust tuntud süžeele, kus ükski kivi ei jää oma kohale, kui üks pool on teisel naha üle kõrvade tõmmanud. The Chaser on Na teisest filmist tegelikult märksa originaalsem nii sisult kui ka teostuselt, aga The Yellow Sea`ga näitab Na kuidas tegelikult üks võimas <i>action-</i>elamus välja nägema peaks. Sisu-ja mõttetihe kannatusterada inimliku karakteriga ebaratsionaalses olukorras.<br />
<b>9/10 </b><br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-pOnhrA2hHJU/TtgOi7x6NvI/AAAAAAAAF44/JzxEzyjPktA/s1600/1127788_Yellow_Sea.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="265" src="http://1.bp.blogspot.com/-pOnhrA2hHJU/TtgOi7x6NvI/AAAAAAAAF44/JzxEzyjPktA/s400/1127788_Yellow_Sea.jpg" width="400" /></a><a href="http://4.bp.blogspot.com/-8RotzBGFkbk/TtgO-O_-mGI/AAAAAAAAF54/KBg79bXDiLs/s1600/Yellowcone.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://4.bp.blogspot.com/-8RotzBGFkbk/TtgO-O_-mGI/AAAAAAAAF54/KBg79bXDiLs/s400/Yellowcone.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-_M1ENCgbAfE/TtgOxYFV_oI/AAAAAAAAF5g/2td8O9AIiRw/s1600/MurdererOne.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><br /></a><br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-Z07jCUOe7BU/TtgO6LhUTwI/AAAAAAAAF5w/zIiu1Pqjwpo/s1600/Oslo%252C_August_31st.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="http://4.bp.blogspot.com/-Z07jCUOe7BU/TtgO6LhUTwI/AAAAAAAAF5w/zIiu1Pqjwpo/s640/Oslo%252C_August_31st.jpg" width="446" /></a></div>
<b>Oslo, 31. august</b>(Oslo, 31st august):<b><br /></b><br />
Joachim Trier`i(mitte mingit sugulust selle tuntuma Trier`iga) on intrigeeriv nägemus oma deemonitega võitleva endise narkomaani ellu, kelle suurimaks katsumuseks kujuneb ühe päeva üle elamine. Töö, perekond ja muud kohustused Norra ühiskonnanormide ees kujunevad rahutu peategelase pidevateks probleemideks. Kriis ellusuhtumises on lõhestanud endise narkomaani vaate ellu kui järkjärguliste astmetega süsteemi. Ta ei kuulu enam sellesse maailma. Ometigi soovib ta vastupidist. Võimetuna leida selgust liigub ta mööda Oslo tänavaid nagu rahutu hing, kelle kõik on ära unustanud. Trier on kahtlemata silmatorkav lavastaja. Tema kätetöö on võrreldav Lars von Trier`i loodud Dogma 95`e põhimõtetega, kuid samal ajal võib julgelt paralleele tõmmata ka Darren Aronofsky The Wrestleri ja Black Swani püsimatu filmikeelega. Trier säilitab oma filmis naturaalsuse ja realistlikkuse, mida toetab ka filmi külmad värvid. Peategelast kunagi silmist laskmata oleme tema külge justkui kleebitud ja lausa sunnitud nägema kõike, mida temagi. Ainult, et sisemise heitluse suhtes jääb film liiga kaugeks. Ühtlane ja peategelast tihti nii iseenda kui ka teistega diskussiooni paiskav tempo on küll laitmatu, aga samal ajal kaob kaugustesse tema järkjärguline areng, mis ühel hetkel muutub monotoonseks ja ei suuda enam olulisi arengupunkte esile tuua. Filmi suurimaks väärtuseks on sümpaatne ja juba välimuselt väga huvitav näitleja Anders Danielsen Lie. Kui tihtipeale proovitakse publikut veenda, et kivistunud ilme on põhjamaisele rahvale loomulik, siis Trier on Lie puhul rakendanud piiripealset vaoshoitust ja väheseid emotsioone näkku kirjutamata ta väga elulähedaseks muutnud.<br />
<b>7/10</b><br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-QRtZeV642jI/TtgO3B2zeZI/AAAAAAAAF5o/UkLvx2RMnSE/s1600/Oslo-August-31st-Review-The-Film-Pilgrim-Lie-and-Johanne-Kjellevik-Ledang.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="268" src="http://4.bp.blogspot.com/-QRtZeV642jI/TtgO3B2zeZI/AAAAAAAAF5o/UkLvx2RMnSE/s400/Oslo-August-31st-Review-The-Film-Pilgrim-Lie-and-Johanne-Kjellevik-Ledang.jpg" width="400" /></a><a href="http://2.bp.blogspot.com/-e_BJOKjEnCM/TtgPGzXVlZI/AAAAAAAAF6Q/_t5yI25KwpI/s1600/Still-from-Oslo-August-31-007.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="http://2.bp.blogspot.com/-e_BJOKjEnCM/TtgPGzXVlZI/AAAAAAAAF6Q/_t5yI25KwpI/s400/Still-from-Oslo-August-31-007.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-6Is_Wz2NX1I/TtgUZ7kDxPI/AAAAAAAAF64/LiSm6TbC2og/s1600/feature_Strawberry_Fields.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="223" src="http://4.bp.blogspot.com/-6Is_Wz2NX1I/TtgUZ7kDxPI/AAAAAAAAF64/LiSm6TbC2og/s400/feature_Strawberry_Fields.jpg" width="400" /></a></div>
<b>Strawberry Fields:</b><br />
Liikudes sujuvalt romantilisest komöödiast psüholoogiliselt nihestunud draamaks osutus Strawberry Fields parajaks üllatuseks. Põnevad kiiksuga karakterid ning humoorikad kõrvaltegelased kujundasidki müsteeriumiks ümber kasvanud ja tegelikult üsna traagilise filmi, mis pakkus ootamatuid lahendusi kahe õe äärmusliku suhte arengule.<br />
<b>7/10 </b><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-BTK4koVCcAo/TtgUfadovGI/AAAAAAAAF7A/AkC2r-UjLDg/s1600/strawberry_fields.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://2.bp.blogspot.com/-BTK4koVCcAo/TtgUfadovGI/AAAAAAAAF7A/AkC2r-UjLDg/s400/strawberry_fields.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-yxfBxn3B_S0/TtgOpB6bUUI/AAAAAAAAF5I/lJtTLFYaXpQ/s1600/feature_SF_0329.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="223" src="http://3.bp.blogspot.com/-yxfBxn3B_S0/TtgOpB6bUUI/AAAAAAAAF5I/lJtTLFYaXpQ/s400/feature_SF_0329.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-w6Sal9R907E/TtgOvSEOZOI/AAAAAAAAF5Y/4G-5z5xv96c/s1600/MothDiariespic1.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="280" src="http://4.bp.blogspot.com/-w6Sal9R907E/TtgOvSEOZOI/AAAAAAAAF5Y/4G-5z5xv96c/s400/MothDiariespic1.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<b>The Moth Diaries:</b><br />
Mary Harron oli see julge naine, kes lavastas kultusliku American Psycho. Nüüd, 2011. aastal saabus taaskord adaptsioon Rachel Kleini 2002. aasta samanimelisest romaanist. Tegu on gootiliku looga tüdrukute internaatikooli saabunud sensusaalsust õhkavast kahvatust noorest naisest, kelle saabumise järel on Rebecca ja ta sõbrannade koolielu harmoonia pidevas hädaohus. Põhimõtteliselt on film suunatud peamiselt noorele naisvaatajaskonnale, sest kogu lugu nõretab imalast ja naiivsest loost, mida püütakse rikastada poeetilisuse, gothic romance`iga ja vampiirifantaasiale omase müstiliste elementidega. Romaaniga tuttav ma ei ole, aga filmiadaptsioon on küllaltki kerge ja läbinähtav, klišeedest ja stampkarakteritest tulvil noortekas. Ei tea, miks see üldse PÖFFile toodi.<br />
<b>4/10</b><br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-aK7VrJMCVto/TtgOfK1GhuI/AAAAAAAAF4o/OxgzWwlgms8/s1600/3.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="265" src="http://3.bp.blogspot.com/-aK7VrJMCVto/TtgOfK1GhuI/AAAAAAAAF4o/OxgzWwlgms8/s400/3.jpg" width="400" /></a><br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-Dzaw-kvbPso/TtgOgu-_y3I/AAAAAAAAF4w/X0UpiywlY9Y/s1600/7183_15_the_moth_diaries_sarah_bolger.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://2.bp.blogspot.com/-Dzaw-kvbPso/TtgOgu-_y3I/AAAAAAAAF4w/X0UpiywlY9Y/s400/7183_15_the_moth_diaries_sarah_bolger.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
Mainimata ei saa jätta asjaolu, et filmi peategelast kehastab Sarah Bolger(In America), kes lisaks näitlemisele on ka oma häält laenanud. Kõik, kes õhinal Bioshock 2 mitu korda läbi mängisid, jälgisid kindlasti lummatult lõpus ilmunud videot, kus kaks peategelast lõpuks mingisugusegi lepituse said. Üks neist tegelastest on Eleanor, kellele Bolger oma hääle laenaski. Jääb ainult öelda, et Bolgeril on tegelikult väga ilmekas hääl, mis jääb kauaks kõrvu helisema. Mitte küll The Moth Diaries`ist, vaid ikka meisterlikust Bioshock 2`st.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-4QGPlrh3Xxw/TtgWAMFgMOI/AAAAAAAAF7I/mOmPtngiTEI/s1600/bs2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="222" src="http://1.bp.blogspot.com/-4QGPlrh3Xxw/TtgWAMFgMOI/AAAAAAAAF7I/mOmPtngiTEI/s400/bs2.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<iframe allowfullscreen="" frameborder="0" height="315" src="http://www.youtube.com/embed/I5XSHtPSxFw" width="500"></iframe>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-6619591732545432832011-12-01T02:12:00.000+02:002011-12-02T01:05:30.043+02:00The Nights of PÖFF: Part II<div style="text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-3WXXOYo4kkc/TtbBIfz2tsI/AAAAAAAAF3o/Wenaf-B3Ugw/s1600/tyrannosaur_UK-Film-Poster.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="http://3.bp.blogspot.com/-3WXXOYo4kkc/TtbBIfz2tsI/AAAAAAAAF3o/Wenaf-B3Ugw/s640/tyrannosaur_UK-Film-Poster.jpg" width="432" /></a></div>
<br />
<b>Tyrannosaur</b>: <br />
<span class="messageBody" data-ft="{"type":3}">Paddy Considine`i debüütfilm möirgab nagu tõeline koletis. Karm,
realistlik, külmavereline ja nõrgavõitu hellust ekraanile paiskav lugu
vägivallast ja selle sünnitajatest. Tegu pole lihtsalt tuntud kaamerat väristava sotsiaalrealismiga, vaid täiesti isepäiseid
lahendusi pakkuva draamaga, mis naerutab, masendab ja ehmatab hullemini kui
ta tegelikult peaks. Üks parimatest PÖFFil. </span><br />
<span class="messageBody" data-ft="{"type":3}"><b>9/10 </b></span><br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-1lhANo7LIVc/TtbBJgQ-3xI/AAAAAAAAF3w/MQDxjf3kk-8/s1600/tyrannosaur01.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="265" src="http://3.bp.blogspot.com/-1lhANo7LIVc/TtbBJgQ-3xI/AAAAAAAAF3w/MQDxjf3kk-8/s400/tyrannosaur01.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-oSuXi2jpBSU/TtbBKwZcQEI/AAAAAAAAF34/3VgcBJyTnUQ/s1600/tyrannosaur-590x350.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="236" src="http://2.bp.blogspot.com/-oSuXi2jpBSU/TtbBKwZcQEI/AAAAAAAAF34/3VgcBJyTnUQ/s400/tyrannosaur-590x350.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<span class="messageBody" data-ft="{"type":3}"><b>A torinói ló</b>(The Turin Horse): </span><br />
Bela
Tarri filme ma varem näinud ei olnud. Bela Tarri film on kindlasti kogu PÖFFi üks omanäolisemaid.
See on tõesti film suure algustähega. Tarr ei paku publikut pinguldavat
struktueeritud lugu ega üldse mitte midagi, millega kinosõber üles on
kasvanud. PÖFFilgi on küllaltki palju filme, mille vaatamise järel
tõded, et “jah, lugu oli nagu ikka, aga noh teostus oli see, mis lasi
filmil särada”. Tarri The Turin`s Horse on aga puhas kunst filmisõbra silmadele. Pole lihtsaid
lahendusi ega tuttavaid nüansse. On ainult Tarr ja Tema film The Turin`s
Horse.<br />
<b>8/10 </b><br />
<div style="text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-wAjXpcAI9mA/TtbBMvtTWlI/AAAAAAAAF38/7eVbig0-c-U/s1600/The-Turin-Horse-457x300.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="262" src="http://4.bp.blogspot.com/-wAjXpcAI9mA/TtbBMvtTWlI/AAAAAAAAF38/7eVbig0-c-U/s400/The-Turin-Horse-457x300.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-ayjBPxjegtQ/TtbAmhTGsgI/AAAAAAAAF2g/HY9fzsI6dLI/s1600/berlinturin718.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="256" src="http://4.bp.blogspot.com/-ayjBPxjegtQ/TtbAmhTGsgI/AAAAAAAAF2g/HY9fzsI6dLI/s400/berlinturin718.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<b> </b><b> </b></div>
<div style="text-align: left;">
<b>The Artist: </b></div>
Soe, siiras, tunneterohke ja peamiselt
vaatemänguline meenutus tummfilmiajastu ôndsatest aegadest, kui
ekraanile paisatav elu ei olnud midagi muud kui romantiline
tunnetemuusikal. Film tabab ôige tummfilmi tunnetuse eksimatult ja
liigub kärmelt edasi oma igavese grandioosusega. Meeldejäävad tegelased
ja näitlejatööd. Universaalne lugu armastusest, mis on sama naiivne, aga
samas uhke ja ôilis nagu vanal heal ajal ikka. Tahaks norida muusika
kallal, sest kui iseendaga päris aus olla, siis hakkas see ühekülgne ja
tuttavlik muusika ära tüütama.<br />
<b>8/10 </b><br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-9uXeqW16Fus/TtbBGA9mRTI/AAAAAAAAF3g/bUYwp8X0k6I/s1600/theartist.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="262" src="http://3.bp.blogspot.com/-9uXeqW16Fus/TtbBGA9mRTI/AAAAAAAAF3g/bUYwp8X0k6I/s400/theartist.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-4fSDn4slg-4/TtbBOgry3SI/AAAAAAAAF4I/_zn2MHozCD0/s1600/The-Artist3.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="http://4.bp.blogspot.com/-4fSDn4slg-4/TtbBOgry3SI/AAAAAAAAF4I/_zn2MHozCD0/s400/The-Artist3.jpg" width="266" /></a></div>
<br />
<b>Martha Marcy May Marlene:</b><br />
Martha Marcy May Marlene oli minu jaoks üks oodatuimaid filme PÖFFil. Uudis selle saabumisesfestivalile oli väga meeliülendav. Oli ju alates viimasest Sundance`ist filmist räägitud kui müstiliselt suurüllatajast, mis Sundance`i rahva pöördesse ajas. Sean Durkini debüütfilm on kahtlemata ülimalt täpne, omapärane ja kaunis teos. Operaatoritöö jääb kauaks meeli kummitama painajaliku ja unenäolise kogemusena. Durkini režii on üsnagi vaoshoitud. Sama lugu on ka stsenaariumiga. Seekord ei tähenda vaoshoitus negatiivset kriitikat, vaid hoopis vastupidi. Martha Marcy May Marlene on pigem nagu udusulgedel kulgev sügavale peategelase psüühikasse kaevuv draama, mis peidab endas allasurutud mälestusi ja koletuslike painajaid. Seda kõike esitletatakse aga peamiselt läbi peategelase Martha silmade. Müsteerium avaldub aeglaselt. Pidevalt kruvib pinget Marthaga suhestuv hiilgav montaaž ja helimaastik. Ja kui lõpptulemus jääb korraliku lõpupauguta, siis elamus kui selline peaks ikka garanteeritud olema. <br />
<b>8/10 </b><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-dR2SuQzKKTw/TtbBDBAfoHI/AAAAAAAAF3Y/HxVw9kyMYl8/s1600/Sarah-Paulson-in-Martha-Marcy-May-Marlene.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="222" src="http://1.bp.blogspot.com/-dR2SuQzKKTw/TtbBDBAfoHI/AAAAAAAAF3Y/HxVw9kyMYl8/s400/Sarah-Paulson-in-Martha-Marcy-May-Marlene.jpg" width="400" /></a><a href="http://2.bp.blogspot.com/-XECpphzpDbo/TtbAj3jJ4lI/AAAAAAAAF2Y/09P4avgSZsU/s1600/550w_movies_martha_marcy_may_marlene_2.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://2.bp.blogspot.com/-XECpphzpDbo/TtbAj3jJ4lI/AAAAAAAAF2Y/09P4avgSZsU/s400/550w_movies_martha_marcy_may_marlene_2.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<b>Koi no tsumi</b>(Guilty of Romance)<b>:</b><br />
Shion Sono tuli taas PÖFFile nagu ma nii väga lootsin. Eelmisel aastal tutvusin Sono vere-ja vägivallarohke thrilleriga Tsumetai Nettaigyo(Cold Fish), mis seadis esikohale enesekehtestamise oma töö-ja pereringis. Psühholoogilise vägivalla tulemusena nägime ühe ontliku pereisa taassündi. Tsumetai Nettaigyo seanss oli eelmise PÖFFi üks säravamaid hetki. Tänavune Koi No Tsumi(Guilty of Romance) on Cold Fish`i ja Noriko`s Dinner Table`iga võrreldes küllaltki kalkuleeritum ja vaoshoitum. Sonole omane tegelaste ja käsitletava teema pikk, põhjalik, laialdane ja pidevalt vigurdav analüüs on teisendunud konkreetsemaks. Sono anne publik ebamugavalt nihelema panna pole aga kuskile kadunud. Taaskord on teemaks armastus ja enesekehtestamine. Selleni jõudmiseks viib Sono meid kaugele alateadvuse telgitagustesse. Kohta, kuhu me vabatahtlikult ei läheks. Sono mängib nagu alati võimalikult ebameeldivate ja ehmatavate sisuliste käänakute ja ülepaisutatud tegelastega. Filosoofilised mõttekäigud kuhjuvad sujuvalt seksi ja vägivalla otsa ja kohe nii, et silm ka ei pilgu. See on kõik kuulub Sonole ja ta teeb seda kuradima hästi. <br />
<b>8/10</b><br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-Pk0PFJmXgc8/TtbAvMrUYwI/AAAAAAAAF2w/c_hben138fQ/s1600/guilty-of-romance0011.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="230" src="http://2.bp.blogspot.com/-Pk0PFJmXgc8/TtbAvMrUYwI/AAAAAAAAF2w/c_hben138fQ/s400/guilty-of-romance0011.jpg" width="400" /></a><a href="http://3.bp.blogspot.com/-9JS_Breqzcc/TtbAxnVvhZI/AAAAAAAAF24/1u6bjsLuRK4/s1600/guilty-of-romance-still.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://3.bp.blogspot.com/-9JS_Breqzcc/TtbAxnVvhZI/AAAAAAAAF24/1u6bjsLuRK4/s400/guilty-of-romance-still.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<b>Börn náttúrunnar</b>(Children of Nature):<br />
Fridrik Thor Fridrikssoni 1991. aasta film on Ann Hui "Taojie"(A Simple Life) kõrval üks PÖFFi südantsoojendavamaid filme. Lugu oma kohta otsivast eraklikust vanahärrast, kes liigub kodust tütreni ja sealt siis vanadekodu seinte vahele on varustatud peene, delikaatse ja nüansirikka stsenaariumi ja samasuguse lavastajatööga. Veelgi ülevamaks aitab filmil jõuda looduslähedane ja rahulikult kulgev operaatoritöö ja imekaunis muusika. <br />
<b>8/10</b><br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-KSsnWJ-KgjE/TtbAV1jaH0I/AAAAAAAAF2Q/uKvGHevyLms/s1600/1.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="288" src="http://3.bp.blogspot.com/-KSsnWJ-KgjE/TtbAV1jaH0I/AAAAAAAAF2Q/uKvGHevyLms/s400/1.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<b>Snowtown</b>:<br />
Reaalsetel sündmustel põhinev sadistlik, rõve ja ebamugav draama Austraalia õudustäratavast mõrtsukast. Film selgitab detailirohke ja psühholoogilise põhjalikkusega, kuidas mees mõrvadeni üldse jõudis. Alustades rõvedatest eeldustest ja lõpetades nihestunud tagajärjega mõrtsuka motiividega. Snowtown särab rabeleva kaamera, eemaletõukavate tegelaste ja järjekindlalt analüüsiva režiiga. Oma põhjalikkuses kipub film tarbetult venima ja aega raiskama ning tänu mõningatele ebaveenvatele karakteritele kannatab ka film vettpidavus.<br />
<b>7/10 </b><br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-9r2MDECpGJI/TtbA_2sQ3CI/AAAAAAAAF3Q/lne15NQbcPU/s1600/snowtown.2011.1080p.009.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="216" src="http://4.bp.blogspot.com/-9r2MDECpGJI/TtbA_2sQ3CI/AAAAAAAAF3Q/lne15NQbcPU/s400/snowtown.2011.1080p.009.jpg" width="400" /></a><a href="http://4.bp.blogspot.com/-iamTU5u5bZk/TtbA9WxoynI/AAAAAAAAF3I/xpy3cCi3vHw/s1600/Snowtown.2011.480p.BBRip.XviD.AC3-PRESTiGE_screenshot_1.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="212" src="http://4.bp.blogspot.com/-iamTU5u5bZk/TtbA9WxoynI/AAAAAAAAF3I/xpy3cCi3vHw/s400/Snowtown.2011.480p.BBRip.XviD.AC3-PRESTiGE_screenshot_1.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<b>Presumé Coupable</b>(Guilty): <br />
Rahmeldavalt ja pingeliselt toimiv tragöödia pereisast, kes ühel heal päeval vahistatakse ja pedofiilias peaaegu et süüdi mõistetakse. Film põhineb tõsielulistel sündmustel, mis avalikult häbistasid Prantsusmaa võimude suutmatust tõde välja selgitada. Lugu on traagiline ja poeb lõpuks ka hinge. Selle areng on aga etteaimatav ja tuntud ebaõigluse etappidele toetuv. Uut valgust kohtusüsteemi hammasratastele ei heideta. Põhjus on selge, sest tegu on ju tõsielulise filmiga. Filmi tõstab esile tempokas sündmuste kulgemine, halastamatu ja ebainimliku süsteemi kujutamine, mitmekesine loo areng ja Philippe Torretoni veeneb etteaste kohutavalt palju kannatanud pereisana.<br />
<b>7/10 </b><br />
<br />
<span class="messageBody" data-ft="{"type":3}"><b>Bizim Büyük Çaresizligimiz</b>(Our Grand Despair): </span><br />
<span class="messageBody" data-ft="{"type":3}">
Meeleolukas, kuid temaatikalt tõsine draama kolmest juba tuttavast elusaatusest, mis ühest inimesest lähtuvalt lõplikult kokku põimuma asuvad. Lugu kolmest korterikaaslasest: kahest parimast sõbrast ja noorest ülikoolis tudeerivast neiust, kes läbib oma elu rängima episoodi. Vanemate äkiline surm paneb proovile sõprade tunded ja valmiduse ligimest aidata. Lugu ei ole juba ette mõõdetud etappidena üles ehitatud. Film keskendub peamiselt kolme inimese omavaheliste suhete arengule. Filmi elujaatav toon ehitab üles sooja ja inimliku, kuid samal ajal ka tõusude ja mõõnade paratamatuse kütkeis areneva sujuva loo. Tänu värvikale dialoogile, huvitavatele karakteritele ja tempokale loo arengule on Our Grand Despair igal juhul positiivne filmielamus, mis jääb kergelt meelde kui helge seanss enne PÖFFi raskemaid filme. </span><br />
<span class="messageBody" data-ft="{"type":3}"><b>7/10 </b></span><br />
<br />
<b>Cut:</b><br />
Meeleheitlikult pretensioonikas lugu väärtkino aktivistist, kes veedab päevi tänavatel tôde kuulutamas vôi oma katusekorteris rahvale kultusfilme näitamas. Idee kunstkino kui sureva kunsti kaitsjast ja tema enda loodud reeglitega maailmast on suurepärane. See on originaalne ja intrigeeriv. Sama lugu on nii karakteriga, kelle vankumatu murdumatus on nii kahemôtteline kui veel olla saab. Ka lavastus on omapärane: digitaalpilt, realistlik ja lihtne kaamerakäsitlus, unenäolisuse ja reaalsuse piiride pidev hägustamine ning kôigele lisaks ka teatraalne yakuza liin, millega peategelasel on kogu aeg käed jalad tööd täis. Elamust rikub aga pidevalt ja tarbetult veniv tempo, kohmakad näitlejatööd ja kohati ikka väga ûlbe ja oma mustvalgeid ideaale taga ajav stsenaarium, mis jääb tihtipeale toppama, teadmata kuhu edasi liikuda.<br />
<b>6/10</b><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-EIUEiKDxxXM/TtbEzsSBLVI/AAAAAAAAF4Q/xBIbZk2k1ps/s1600/cut_venice_film_still_a_l.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="http://1.bp.blogspot.com/-EIUEiKDxxXM/TtbEzsSBLVI/AAAAAAAAF4Q/xBIbZk2k1ps/s400/cut_venice_film_still_a_l.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<b>Book chon bang hyang</b>(The Day He Arrives<b>):</b><br />
Muhe dialoogikeskne draama filmindusest, kahes parimast sõbrast, armastusest ja igatsusest. Film kannatab eelkõige stsenaariumi kohmakuse all. Kord kaob filmil siht, kord ei jõua tegelaste ühiselt arutatud teema justkui mitte kuhugi. Lühifilmina töötaks vast paremini. <br />
<b>6/10 </b><br />
<br />
<b>Las Acacias</b>(Akaatsiad):<span class="messageBody" data-ft="{"type":3}"> </span><br />
<span class="messageBody" data-ft="{"type":3}">Väga tavaline festivalifilm. Lõikamata realism, millega
festivalikülastaja peaks ikka väga tuttav olema. Kohe tunda, et tegu on
debüütfilmiga. Kogu filmi peale on kaks karakterit, kes ühe teekonna
jooksul teineteist tundma õpivad. Aeglaselt ja vaevarikkalt jõuavad kaks
võõrast teineteisele aina lähemale. Mõlemal seljas oma raske taak, mis
siis tükk tüki haaval kaa<span class="text_exposed_show">lu kaotama
hakkab. Pikad kaadrid tegelastest omas elemendis ei päästa filmi arengut
läbipaistvusest ega ka üheplaanilisusest. Tegelased üllatusi ei paku.
Kõik on juba niigi selge. Filmil pole piisavalt lugu, et olla isegi
täispikk. Isegi lühifilmina oleks Las Acacias väga monotoonne vaatamine.
Tavaline kunstiline debüütfilm, mis on festivalidele suunatud.</span></span><br />
<span class="messageBody" data-ft="{"type":3}"><span class="text_exposed_show"><b>5/10 </b></span></span><br />
<br />
<b>Sumarlandiõ</b>(Summerland):<br />
<span class="messageBody" data-ft="{"type":3}">Tore muinasjutulise maiguga komöödia. Naiivsevõitu tegelased ja
lihtsameelne toon, aga õnneks omapäraselt arendatud lugu. Väga Islandi-keskne film, mis ei püüagi ronida juba loodud stampidesse. Film ei hiilga võrrledes enamike festivalil linastuvate filmide hulgas.</span><br />
<span class="messageBody" data-ft="{"type":3}"><b>5/10 </b></span><br />
<b> </b><br />
<b>Onna no kappa</b>(Underwater Love):<br />
Veiderdav ja jaburdav
absurdikomöödia Jaapanist, mis on täidetud odavate naljade, ohtrate
seksistseenide ja õhkõrna looga. See on Jaapanis populaarne žanr pink
eiga.
Segades kodumaist mütoloogiat, seksi ja ülimalt lihsat ja venivat sisu
on Underwater Love kindlasti osa omast stiilist, mis Jaapanis pole ammu
juba midagi enneolematut. Näitena sellistest filmidest jätab antud film aga
äärmiselt külmaks. Tahaks öelda, et seni PÖFFi nõrgim film, aga kuna ma
ei saa öelda, et oleksin tuttav sellise Jaapani kinoga, siis ei tahaks
ma filmi ka eriti materdada. Usun, et selline kino pole mulle ja jään
ikka tõsisemat sorti Jaapani filmikunsti juurde. Alati võib lisa vaadata
ja silmaringi avardada, aga vähemalt see film nüüd küll mingit isu ei
tekitanud. Elame ja näeme.<br />
<b>4/10 </b><br />
<br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-dhsZrhd7eaQ/TtbE1o11Q5I/AAAAAAAAF4Y/Ed6AhuRQAp4/s1600/film-8.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="http://2.bp.blogspot.com/-dhsZrhd7eaQ/TtbE1o11Q5I/AAAAAAAAF4Y/Ed6AhuRQAp4/s400/film-8.jpg" width="400" /></a><b> </b></div>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-13208966952867415092011-11-24T11:32:00.000+02:002011-11-25T14:21:30.624+02:00The Nights of PÖFF: Part I<div style="text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-VqhJS4izW9Q/Ts4OeA9R5iI/AAAAAAAAF2I/i7Cpl0QEVyc/s1600/Babycall-Pic-2-e1314974053434.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="http://2.bp.blogspot.com/-VqhJS4izW9Q/Ts4OeA9R5iI/AAAAAAAAF2I/i7Cpl0QEVyc/s640/Babycall-Pic-2-e1314974053434.jpg" width="448" /></a></div>
<br />
<span class="text_exposed_show"><b>La Terre Outragèe - </b>10/10<br />
</span><br />
Hetkeseisuga seni nähtud filmidest selgelt parim. Kurblik, igatsev, traagiline ja eelkõige inimlik
draama inimestest, kes jätsid oma kodud selja taha, kui 1986. aasta 26.
aprillil Tšernobôli tuumareaktor plahvatas. Film keskendub Pripjati
endistele ja praegustele elanikele. Kes ja kuidas katastroofi üle elas
ja kuidas see nende eluteed on mõjutanud. Sügavalt
inimlikust vaatepunktist lähtuv stsenaarium ja lavastus ei võta pooli
ega näita näpuga. Keskmes on alati inimene oma isiklike deemonitega.
Peaosas särab Olga Kurylenko, kes annab vist isegi oma elu parima rolli.
Plusspunkte lisab ka fakt, et film oli osaliselt üles võetud Pripjatis
endas. Seni eelkõige dokumentaalfilme teinud Michale Boganim on saanud
hakkama tõeliselt eeskujuliku debüüdiga!<br />
Range soovitus!<br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-6pfN1Dh19pw/Ts4Naxo3BoI/AAAAAAAAF1g/f4Flj4CUUAI/s1600/Land-Of-Oblivion.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://4.bp.blogspot.com/-6pfN1Dh19pw/Ts4Naxo3BoI/AAAAAAAAF1g/f4Flj4CUUAI/s400/Land-Of-Oblivion.jpg" width="400" /></a></div>
<b>Babycall </b>- 9/10<br />
Taaskord jõudis PÖFFile uskumatult jõuline draama, mille
peaosas Noomi Rapace. Eelmine aasta võis ainult ühe korra näha Rapace
Beyond`i ja tänavusel festivalil oli Rapace uusim jälle ainult üks
kord. Pingest nõretav psühholoogiline ja luupainajalik
thriller. Rapace poolt arvatavasti PÖFFi parim rollisooritus. Lausa
uskumatu, kuidas ta suudab loomult sarnastes, aga ometigi nii erinevates
filmides ikka ja jälle pealaest jalatallani üllatada. <br />
Range soovitus. Kahjuks filmi enam PÖFFil ei näe.<br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-OlIZPgg1Bio/Ts4NeYP_3OI/AAAAAAAAF1o/UMPw6VZ8oto/s1600/noomi-rapace-babycall-2011-01.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="186" src="http://3.bp.blogspot.com/-OlIZPgg1Bio/Ts4NeYP_3OI/AAAAAAAAF1o/UMPw6VZ8oto/s400/noomi-rapace-babycall-2011-01.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<b><span class="messageBody" data-ft="{"type":3}"><span class="translationEligibleUserMessage">Wuthering Heights</span></span></b><span class="messageBody" data-ft="{"type":3}"><span class="translationEligibleUserMessage"> - 8/10</span></span><br />
<span class="messageBody" data-ft="{"type":3}"><span class="translationEligibleUserMessage">Fish Tanki režissööri Andrea Arnoldi julge
nägemust Emily Bronte ainsast romaanist. Arnoldi lavastus on peaaegu et
enneolematu, kuid samal ajal tekitab film väga vastakaid arvamusi.
Painajalik, külm, kõle, ürgne ja õel lugu keelatud armastusest, mida saadab ühteaegu nii erakordselt häiriv kui pingeline alateadvusse kaevuv lavastajatöö. Eriline
ja meeldejääv on Arnoldi uusim kindlasti, kuid täiuslikkusest on asi veel
kaugel. Range soovitus!</span></span><br />
<br />
<b>We Need To Talk About Kevin </b>- 8/10<br />
Tôeline visuaalne maiuspala, kohutavalt ebalineaarne ja kiirelt kasvavas tempos julma finaalini kihutav teos koolitulistaja tegude tagamaadest, tema elust, kasvatusest ja vanematest. See film pakatab kurjusest, millele otsest pôhjendust ei antagi. Kogu film alates näitlejatöödest kuni montaazini on enamjaolt painajalik, kôhedusttekitav ja äärmiselt ebainimlik.<br />
Suurepärane. Range soovitus, kuid sedagi enam Tallinna PÖFFil ei näidata.<br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-zilgZoe4jlY/Ts4NkQvFvtI/AAAAAAAAF2A/dA-nXPlKURI/s1600/we-need-to-talk-about-kevin-de-lynne-ramsay-10454717xqnkp.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="265" src="http://3.bp.blogspot.com/-zilgZoe4jlY/Ts4NkQvFvtI/AAAAAAAAF2A/dA-nXPlKURI/s400/we-need-to-talk-about-kevin-de-lynne-ramsay-10454717xqnkp.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<br />
<b>Cave of Forgotten Dreams</b> - 8/10<br />
Werner Herzog viib publiku taaskord kaugete paikade hämaratesse koridoridesse. Suurepärase 3D ja väga meeleoluka muusikaga varustatud poeetiline dokumentaalfilm viib meid otse herzogilikku maailma, mis on tulvil salapära, müstikat ja omapärastest tegelastest. Film môjub veelgi enam, kui 1994. aastal avastatud koobastest eriti midagi ei tea. Herzog ei ole üleliia informatiivne ega teaduslik, vaid nagu ikka laseb vaatajal tunda end kui külaline salajastes koopakäikudes ja kõndida selle minevikuradadel. Cave of Forgotten Dreams ei ole just parim näide Herzogi vaatevinklist, eelistaksin selle asemel hoopis näiteks Encounters at the End of the World`i. <br />
Solarises näidatud 3D oli kohutavalt tume, aga sellest hoolimata suutsin filmi nautida. <br />
<br />
<b>Taojie </b>- 7,5/10 <br />
Ann Hui värske linateos Taojie(A Simple Life) on äärmiselt lihtne ja selgelt môistetav. Taojie on lugu vanast naisest, kes peab pärast infarkti vanadekoju minema.
Aga nagu ikka tôestab just Ann Hui, et ka kôige selgem ja loomult
kurblikum lugu vôib olla vat et kôige pônevam. Lisaks suurepärasele
lavastusele ja operaatoritööle on vôimalik nautida ka vôimsaid näitlejatöid eesotsas Andy Lau ja Deanie Ip'ga.
Loen, Taojie'd isegi paremaks saavutuseks kui Koreeda Kiseki't. Viimane
on küll märksa mitmekesisema sisulise arenguga, aga Ann Hui vôidutseb just nimelt sügavalt inimliku lihtsusega, mis saab endale justkui uue hingamise.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-ZIj4a1CpuQY/Ts4NiMML_pI/AAAAAAAAF14/4PJnckxlNUY/s1600/Venecia2011TaoJieAsimplelife.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="223" src="http://4.bp.blogspot.com/-ZIj4a1CpuQY/Ts4NiMML_pI/AAAAAAAAF14/4PJnckxlNUY/s400/Venecia2011TaoJieAsimplelife.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
<b> 50/50 </b>- 7/10<br />
Joseph Gordon-Lewitt`i ja Seth Rogeni
vähikeskne komöödia, mis võtab end täpselt nii tõsiselt, et mitte
kalduda äärmustesse. Ei muutu kordagi lohisevaks, nõmedaks ja igavaks
nagu enamik USA komöödiaid, mida siinmail v<span class="text_exposed_show">armalt
näidatakse. Peaaegu et täiuslik lihtne ja eluline draama/komöödia, mis
nii naerutab kui ka masendab publikult. Kindel crowd-pleaser, kui nüüd
täpsem olla. Sellest tuleneb ka suur miinus. 50/50 on püüab olla väga
inde`lik. Film on aga valminud väga täpse üldtuntud valemi põhjal, mis
muudab kogu tegevuse turvaliseks ja ootuspäraseks, aga eks see oli ei
keegi muu kui andekas näitlejaskond ja režissöör Jonathan Levine, kes
suutsid koos filmile elu sisse puhuda. Kõik mõjus värske ja uuena. Isegi
Seth Rogen ei ole enam nii tüütu kui tavaliselt. Lewitt`i etteaste on
aga priima. Oleks selliseid filme vaid rohkem;)</span><br />
<br />
<b>Kiseki </b>- 7/10<br />
<span class="messageBody" data-ft="{"type":3}"><span class="translationEligibleUserMessage"> Hirokazu Koreeda maagiline realism Air Doll väisas
PÖFFi üle-eelmisel aastal. Tegu on tähelepanuväärse draamaga üksindusest
Jaapani ühiskonnas. Lastekeskne I Wish ei peta küll lootusi, kuid
millegi erilisega silma ka ei paista. Justkui polegi tegu Koreeda
filmiga. Kerge, lineaarne ja üllatustevaba, kuid kindlasti mitte lihtne
lugu laste salasoovidest oma maailma/elu paremaks muuta. Küllaltki
mahukas, humoorikas ja põneva stsenaariumiga õpetlik road movie`lik
karakterdraama, mis pakub eelkõige lapselikku headust ja inimlikku
soojust.</span></span><br />
<br />
<b>SuperClasico </b>- 7/10<br />
Humoorikas ja leidlik lugu kaduma kippunud armastuse
otsimisest. Taani komöödia, mis tunneb oma piire ja veab huumori
võiduka lõpuni. Puudu ei jää ka võidutsevast moraalist: armastuse
tugevusest ja perekonna tähtsusest. Teekond on aga põnev, mitmekülgne
ja pea igas mõttes üllatavalt lahendatud.<br />
Senise PÖFFi minu ainuke
komöödia. Pärast Babycalli kõhedust oli seda kindlasti vaja.<br />
<br />
<b>Wild Bill </b>- 7/10<br />
Muhe inglise krimifilm. Kaunis pilt ja suurepärased
näitlejatööd. Lugu on küll nagu ikka, ei midagi ootamatut, aga filmi
väärtust tõstab tempokas areng, kavalavõitu huumor ja omapärased
tegelased.<br />
<br />
<b>Hei Bai Zhao Pian</b> - 6/10<br />
Tagasihoidlik draama noorte elust 80. aastate lôpu Shanghais. Ameerika kui unelm, Coca-Cola, armastatud naabritüdruk ja rahutud üliôpilased üles tôusmas - kôik see saadab noore fotograafia huvilise elu. Hei Bai Zhao Pian(Nr.89 Shimen Road) ei suuda mitte kuidagi otsustada, missugust lugu ta täpsemalt rääkida tahab. Selle asemel näeme ja tunneme kôike, mida 16. aastane Xioli kogeb neil rahututel aegadel, millest ta ise eriti osa ei vôta, vaid jääb alati kôrvalseisja rolli. Tollase elu, inimeste ja pingete kujutamise poolest on on film kahtlemata huvitav elamus, aga päris lôpuni kruvitud pinget ja konflikti film ei paku. Rohkem selline kerge, aga siiski paeluvalt kirjutatud ja lavastatud draama.<br />
<br />
<b>Restless </b>- 6/10<br />
Gus Van Sant`i draama katkistest noortest: hingelt
haiged, surmalembesed, tundlikud heidikud, keda valu närib. Pole kohta,
kus olla. Van Sant on lavastajana väga minimalistlik, aga ometigi
fantaasiarikas ja valmis pakkuma nupukaid lahendusi. Film on
indie`likult põnevalt lavastatud, tegelased on oma klassikalisuses
üsnagi intrigeerivad ja sisu käänakutes ei ole rakendatud lihtsaid
lahendusi. Stsenaarium on küll läbivalt poeetiline, romantiline ja
kohati ka päris nupukas, kuid samal ajal ka liiga tundeküllane ja
noortepärane ning pinnapealse sügavmõttelisusega.<br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-jdDNUy5IATU/Ts4NgD3qivI/AAAAAAAAF1w/Zsf07MIa0zM/s1600/restless5-2011.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://4.bp.blogspot.com/-jdDNUy5IATU/Ts4NgD3qivI/AAAAAAAAF1w/Zsf07MIa0zM/s400/restless5-2011.jpg" width="400" /></a></div>
<b>Dance Town</b> - 6/10<br />
Lõuna-ja Põhja-Korea keerulisse suhtesse kaevuv ja
põhja põgenike elu luubi alla asetav realistlik draama on eelkõige
dokumentaalse väärtusega, sest film jääb kaugeks ja võõraks, kuigi teema
ise seda kohe kindlasti ei ole. Kohati mõjub küllaltki üleliigse
operaatoritööga draama nagu kobamine pimeduses. Tegelastega sidet ei
teki, emotsioone pole kellegagi jagada. Selle asemel näeme ja tunneme
ühe rahva poolitatud elu ning nende endi suhtumist oma põhja ja lõuna
õdedesse ja vendadesse. Tõdemused ja järeldused, mis liidavad nad ühte.
Karmi teemat on lahatud karmil, aga monotoonsel ja pingevabal moel. Kas see ka peaks just nimelt
filmina töötama? Võib olla mitte.<br />
<br />
<b>Perfect sense</b> - 5/10<br />
Seni nõrgim film PÖFFil. Ewan McGregor ja Eva Green
on oma rollides küll sümpaatsed, aga filmi tohutut potentsiaali omav
idee mattub ebaveevna armastusloo ja pikalt moraalitsevate ja üleliia
poeetiliste vahemonoloogide alla. Idee tajude kadumisest ja sellega
kaasnevast šokist on äärmiselt intrigeeriv, aga film kasutab seda ainult
valitud juhtudel. Omalaadne apokalüpsis on pildis ja helis vahel isegi
suurepäraselt välja mängitud, aga sisu kandev romanss ei suuda kogu
filmi oma õlul kanda. Kahju.Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-48220995692281095452011-10-30T20:31:00.001+02:002011-11-07T00:38:26.617+02:00Colombiana 2011<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-KD67BmW7DE0/Tq2S6TSwtBI/AAAAAAAAFzg/5p-JO85qBQc/s1600/Colombiana-2011-Poster.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="http://2.bp.blogspot.com/-KD67BmW7DE0/Tq2S6TSwtBI/AAAAAAAAFzg/5p-JO85qBQc/s640/Colombiana-2011-Poster.jpg" width="480" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="http://www.imdb.com/name/nm0000108/">Luc Bessoni</a> nime ei pea vist enam lahti seletamagi, sest eks iga natukenegi filmiteadlik inimene teab kasvõi veidikenegi millega seda nime seostada. Ühelt poolt kargavad silme ette <a href="http://www.imdb.com/title/tt0110413/">Lèon </a>ja <a href="http://www.imdb.com/title/tt0100263/">Nikita </a>, aga teiselt poolt säravad kahtlemata mehe viimased kümme aastat. Koos omaloodud EuropaCorp.-iga on ta muuhulgas ka kompaktseid ja eelkõige USA publikule suunatud märulifilme produtseerinud. Seejuures on tema käe all üles kasvanud nii mõnigi tõusev märulistaar. Siinkohal vihjan loomulikult <a href="http://www.imdb.com/name/nm0005458/">Jason Stathamile</a> ja tema tuntud <a href="http://www.imdb.com/title/tt0293662/">The Transporteri</a> seeriale. Peale Stathami võttis Besson oma hõlma alla ka veterannäitleja <a href="http://www.imdb.com/name/nm0000553/">Liam Neesoni </a>ja andis mehele võimaluse seigelda inimkaubandusse süübinud märulifilmis <a href="http://www.imdb.com/title/tt0936501/">Taken</a>, mis üllataval kombel osutus üheks parimaks Bessoni produtseeritud põnevusfilmiks. Sama juhtus ka <a href="http://www.imdb.com/name/nm0000237/">John Travoltaga</a>, kes <a href="http://www.imdb.com/title/tt1179034/">From Paris with Love`i</a> tarbeks end kiilaks ajas ja bazooka õlale toetas. Kõigele lisaks on produtsent Bessonil õnnestunud upitada nii jalgu alla ajavaid lavastajaid nagu <a href="http://www.imdb.com/title/tt1179034/">Pierre Morel</a>(Taken, From Paris to Love) ja <a href="http://www.imdb.com/name/nm0576298/">Olivier Megaton</a>(Transporter 3 ja käesolev Colombiana) kui ka nende filmidesse meelitada mitmeid tegijaid(Travolta, Neeson) ning järjest ilmuvate järgedega ühte ja sama tõusvat näitlejat kõigile alateadvusse tampida. Sealtmailt ilmus Statham, kuigi viimane on viimasel ajal Bessoni kütkeist vabanenud ja asunud iseseisvalt peamiselt <i>action</i>-žanri piires märki maha jätma.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Bessoniga on aga see lugu, et tema produtseeritud märulivorm on vaid kerge meelelahutus ja mitte midagi enamat. Esimene Transporter on senistel andmetel veel lõpetatud triloogias ainuke, mis omab nauditavat taset. Ülejäänud on lihtsad lärmakad ja märulirohked filmikesed, kus tähtis on halb vs. hea ja võimalikult efektsed <i>action</i>stseenid. Sellest kirjust nimekirjast on meeldejäävaim ja algupärasest Transporterist veelgi kvaliteetsem ainult Pierre Moreli Taken. Mille poolest see siis nii väga erineb? Üks ja ainus põhjus on tõsimeelne toon ja kiireloomuline metoodilisus, mis saatis Neesoni karmikoelist tegelast. Seda tõsimeelsust on Bessoni toodetud filmides vähe ja seetõttu ongi enamik neist pigem kiirelt ununevad<i> action</i>spektaaklid kui üldse midagi muud. Ometigi pakub Besson oma filmides ka midagi erilist. See on miski, mida publik tahab endasse imeda. Midagi mida me oleme valmis seedima vähemalt poolteist tundi. Alati on kesksel kohal üks tegelane, kellele on lihtne tema pinnapealsuse tõttu kaasa elada. Karmi elu kogenud mees-või naistegelane võitlemas ebaõigluse vastu on ju ometigi USA märulifilmide formaadi nurgakivi. Seega polegi vaja imestada, et vaatamata aastatepikkusele kirumisele teenivad Bessoni filmid piisavas koguses kassat, et omadega mitte kahjumisse jääda ja juba uus idee tootmisse lasta.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-cdirD9INJQQ/Tq2PdjiRs1I/AAAAAAAAFyY/q_nW9xnPHus/s1600/colombiana_2011_1000x666_372045.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="213" src="http://2.bp.blogspot.com/-cdirD9INJQQ/Tq2PdjiRs1I/AAAAAAAAFyY/q_nW9xnPHus/s320/colombiana_2011_1000x666_372045.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-pJ75MgV6jGk/Tq2Pl1702VI/AAAAAAAAFy4/9aS2FRgyPxo/s1600/Zoe-Saldana-Colombiana-2011-Movie-Trailer-03.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="234" src="http://1.bp.blogspot.com/-pJ75MgV6jGk/Tq2Pl1702VI/AAAAAAAAFy4/9aS2FRgyPxo/s320/Zoe-Saldana-Colombiana-2011-Movie-Trailer-03.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Colombiana on Oliver Megatoni teine Bessoni varju all valminud põnevusfilm ja seegi kord ei üllata film oma vormi ega loo poolest. Ratast ei leiutata, sest ainult popkornimaigulist meelelahutusliku ajaviidet ongi tuldud pakkuma. Filmi lõputiitred pooleldi igavleval või koguni tühjal pilgul vaadates, tekib ainult üks küsimus, et kas tõesti pole isegi 2011. aastal ehk kõiksugu võimaluste ajal võimalik käiku viia stsenaarium ja karakter, mis ei pakuks ainult pidevalt korduvat lihtsat ja loogilist, kuid siiski ilmselgelt lollikindlat formaati, millega juba niivõrd harjunud oleme. Sellise küsimuse otsas istumine ei ole tervisele kasulik, sest me kõik teame vastust, aga vana hea peakolu ei taha reaalsust õieti enam seedidagi. Colombiana on lugu noorest Cataleyast, kes 9 aastaselt nägi pealt oma vanemate metsikut tapmist. Olles ülejäänud oma elu USA-s elanud, on Cataleyast kasvanud oskuslik palgamõrvar, kes lisaks kohustuslikele tööotsadele püüab leida mehe, kes vastutas ta vanemate surma eest. Et meest leida, kütib naine kõiki, kes jõuka narkoparuniga vähegi seotud on.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Colombiana trumbiks on J.J. Abramsi <a href="http://www.imdb.com/title/tt0796366/">Star Treki</a> ja James Cameroni <a href="http://www.imdb.com/title/tt0499549/">Avatariga</a> tähtede poole pürgiv <a href="http://www.imdb.com/name/nm0757855/">Zoe Saldana</a>. Noor kaunitar Saldana hingelt haavatud, pealtnäha hapra, aga sisimas konstantse kättemaksuiha all elava kauni naissõdalasena on tahest tahtmata ligimeelitav idee. Arvata võib, et iga mehehakatis või endast ja oma ajast lugu pidav filmigurmaan mõtleb kasvõi korra või paari, et kas film ära vaatada või mitte, mis siis, et alates esimestest traileritest või minutitest võib end vahutavast eelarvamuste merest leida. Aga kui film vaadatud, siis tuleb taaskord ühise koorina tõdeda, et ega siin peale Saldana omapära ja silmatorkava ilu demonstreerimise muud ei olegi. Sama vana lugu, mida oleme ehk juba tüdimuseni vaadanud.</div>
<div style="text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi1KjVZGtYZn-_2oP6z-T4ZahcKYBJyFQVvqvfCo5QnGRPIhuaW_Bhx_4JH08UGHyOOt5bzYGqETUuNvtx-nudH5Jy3ualPQgXhtHBCvb7IvN3CR0njeD5dtv8Grv7Iikfh2ImBnXdkbVH-/s1600/Colombiana.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="201" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi1KjVZGtYZn-_2oP6z-T4ZahcKYBJyFQVvqvfCo5QnGRPIhuaW_Bhx_4JH08UGHyOOt5bzYGqETUuNvtx-nudH5Jy3ualPQgXhtHBCvb7IvN3CR0njeD5dtv8Grv7Iikfh2ImBnXdkbVH-/s320/Colombiana.jpg" width="320" /></a><a href="http://2.bp.blogspot.com/-xOThMKlGz6A/Tq2PjT97QsI/AAAAAAAAFyw/AIfSekX7pVQ/s1600/colombiana_picture.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="218" src="http://2.bp.blogspot.com/-xOThMKlGz6A/Tq2PjT97QsI/AAAAAAAAFyw/AIfSekX7pVQ/s320/colombiana_picture.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Filmi stsenaariumi autoriteks on Luc Besson isiklikult ja temaga pikalt koos töötanud <a href="http://www.imdb.com/name/nm0436543/">Robert Mark Kamen</a>. Viimane oli koos Bessoniga samas ametis ka Takeni juures. Siinkohal tasub märkida, et olles enam-vähem kõiki Bessoni produtseeritud inglisekeelseid <i>action</i>filme näinud, võin teha julge järelduse, et Bessoni abikäsi stsenaariumite kirjutamises ei muuda filmi ennast kahjuks teps mitte erilisemaks. Paraku nii see juba kord on. Bessonil on silma actionžanri uuenduste peale, aga kahjuks ei rakenda ta end just kõige intelligentsemal moel. Colombiana on aga iga teismelise(eelkõige meesterahva) unelm märulifilmist, kus on esindatud kolm punkti: traagiline minevik, tõsine protagonist(mehe puhul vaikne üksiklane ja naise puhul habras iludus tumeda minevikuga) ja muidugi ei pääse kusagile ka ohtralt pakutav mitmetasandiline märul. Colombiana või üldse kõigi sarnaste Bessoni filmide suurim väärtus on samal ajal ka selle mõjukaim viga. Lugu on kui selline on äärmiselt sirgjooneline. Tutvustatakse ühte karakterit, kellel on üks ja ainus eesmärk, millest nii tema kui ka kogu lugu kõrvale ei kaldu. Cataleya kui karakteri olemus koosneb ühest küljest, milleks on ei miski muu kui ainult kättemaks oma vanemate tapmise eest, võimude eest varjamine ja iga viimse detailini läbimõeldud tapatööde läbiviimine ning kõige lõpus näeme ja tunneme vaevatud tegelase õrnust ja valu, kui külmavereline mask on ees võetud. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kõige selle keskel mõjub lihtsate vahenditega kujundatud karakter koos otsekohese/sirge looga ka väga vabastavalt. Kuna lugu on äärmiselt lihtne (ja seda asjaolu pressitakse peale juba filmi esimese poole tunni jooksul), püsib Megatoni lavastajatöö selgelt Bessoni aretatud pooleuroopalik/ameerikalik <i>action</i>filmi piirides. Kui filmil sisulised kõrvalekalded ja põnevust jagavad nüansid puuduvad ning tähtis on ainult üks tegelane ja tema teod, siis panustab Megaton aja ja kulu filmi kompaktsusele, peategelase kannatustele ja viimseni viimistletud režiile ehk filmiloome protsessi tehnilise arsenalile, mis koos Zoe Saldana ebamaise iluga kujunebki filmi ainsaks ahvatlevaks väärtuseks. Megatoni lavastajatöö on pingeline, tempokas ja pidevalt huvi üles kruttiv, kuigi ikka ja jälle mattub temagi karakterit kujundavate klišeede alla. Filmi tempo raugeb Saldana tegelasele sügavuse vormimise ajal, kuid kuna tegelane ise on hirmus üheplaaniline, siis muutuvad need loo seisukohalt vitaalsed episoodidki üksluiseks ja üllatustevabaks. Seepärast koosnebki kogu film kohustuslikest episoodidest, et lugu ikka täies mahus lahti harutada. </div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-j1b-LfSVtm8/Tq2PgUXVy6I/AAAAAAAAFyo/8T2J0Ge1nIE/s1600/Colombiana-2011.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="201" src="http://4.bp.blogspot.com/-j1b-LfSVtm8/Tq2PgUXVy6I/AAAAAAAAFyo/8T2J0Ge1nIE/s320/Colombiana-2011.jpg" width="320" /></a><a href="http://3.bp.blogspot.com/-_6vLj3qMrXU/Tq2PnZ6cXLI/AAAAAAAAFzA/2m-dPcWLmVA/s1600/Zoe-Saldana-in-Colombiana-2011-Movie-Image2.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="143" src="http://3.bp.blogspot.com/-_6vLj3qMrXU/Tq2PnZ6cXLI/AAAAAAAAFzA/2m-dPcWLmVA/s320/Zoe-Saldana-in-Colombiana-2011-Movie-Image2.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Colombiana töötab kõige primaalsemal tasandil. Tasandil, mis on juba lugematuid kordi läbi töötatud ja mis ei olegi määratud filmihuvilisele pinget pakkuma. Filmi suudab päästa potentsiaalselt põnev peategelane ja viimseni pingule tõmmatud lavastajatöö, mis paistab silma tormilise montaaži<i> </i>ja operaatoritöö poolest ning mis püüab iga hinna eest lasta lihtsal lool paista hoopis erilisemana. Seegi ei saa eriti õnnestunult toimida, sest publik pole rumal ja taipab juba tavatult pikka sissejuhatuse lõppedes, et lugu ennast ongi täpselt nii palju kui sisututvustuses lubati. Filmi täpne kestvusaeg on 1 tund ja 30 minutit, millest pool tundi kulub Cataleya traagiliste minevikusündmuste kirjeldamisele. Seega jääb üle ainult tund aega, et lisaks põhjalikule taustaloole tutvuda ka peakangelanna endaga. Film algabki peale momendist, kui Cataleya on tegemas seda, mida ta kõige paremini oskab. Sellele järgneb põgus vaade tegelase tundemaailma ja seejärel laskub kogu film paratamatu märulirohke lõpu suunas. Esimese poole tunni lõppedes on aga selge kogu edasine sündmustik ning järgmise tunni jooksul võib end lihtsalt välja lülitada ja jälgida kuidas film mööda ekraani ringi jookseb, pakkumata seejuures ühtegi intrigeerivat nüanssi või loolist ompära. Kõike, mida siin filmis näeme, oleme juba näinud, aga sellele vaatamata ei tehta ühtegi katset seda asjaolu enda kasuks pöörata või vähemalt tegelast arendada rohkem kui lugu. Kõik, mis alles jääb on lihtne vaatlus, kuidas filmi lavastusega on toime tuldud või kuidas silmailu pakkuv Saldana läbi ilu ja valu kättemaksu ihaldab.</div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-JC3128aqZ1o/Tq2PuWvcumI/AAAAAAAAFzY/fJSkfuY0Shs/s1600/Zoe-Saldana-in-Colombiana-2011-Movie-Image3-600x303-4e8246ed90a0e.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="161" src="http://3.bp.blogspot.com/-JC3128aqZ1o/Tq2PuWvcumI/AAAAAAAAFzY/fJSkfuY0Shs/s320/Zoe-Saldana-in-Colombiana-2011-Movie-Image3-600x303-4e8246ed90a0e.jpg" width="320" /></a></div>
Filmi lõppedes võib aga rahulikult meelde jätta, et mõnikord tõesti ei peitu lihtsuses erilist võlu.<br />
5/10 <br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-s_I72ceARNA/Tq2PpTIUrJI/AAAAAAAAFzI/lgl40HkD8f8/s1600/Colombiana-Photograph-th.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="205" src="http://3.bp.blogspot.com/-s_I72ceARNA/Tq2PpTIUrJI/AAAAAAAAFzI/lgl40HkD8f8/s320/Colombiana-Photograph-th.jpg" width="320" /></a><a href="http://4.bp.blogspot.com/-2orA4Mn1n4I/Tq2Pfe5kTRI/AAAAAAAAFyg/jG01v_hn_ZM/s1600/colombiana_2011_1024x768_33161.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="213" src="http://4.bp.blogspot.com/-2orA4Mn1n4I/Tq2Pfe5kTRI/AAAAAAAAFyg/jG01v_hn_ZM/s320/colombiana_2011_1024x768_33161.jpg" width="320" /></a></div>
<br />Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-28463308726493499642011-10-07T00:23:00.001+03:002011-10-07T00:23:17.990+03:00La Petite Chambre 2010<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxJaarC8PdnJjb_7SpMRyou43fMIKrXnd6KoX00IcXhqcnHAasnZHuM6GgLArTvaGPLoCDBst4lkoKCcwcFRK4nytx1GOgSleuNdsiO8FDHED1pNZKTRgHtzITCgIi2L8YaBFvrq-eSOtY/s1600/la-petite-chambre-movie-poster-2010-1020668539.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxJaarC8PdnJjb_7SpMRyou43fMIKrXnd6KoX00IcXhqcnHAasnZHuM6GgLArTvaGPLoCDBst4lkoKCcwcFRK4nytx1GOgSleuNdsiO8FDHED1pNZKTRgHtzITCgIi2L8YaBFvrq-eSOtY/s640/la-petite-chambre-movie-poster-2010-1020668539.jpg" width="452" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
La Petite Chambre on nagu tükike elu. Justkui nagu poleks
sellel filmikunstiga midagi pistmist. Aga miks ma nii ütlen? Ainukeseks
põhjuseks on loomulikult asjaolu, et La Petite Chambre on lugu kahest
hingevaludes vaevlevast inimesest, kõrges eas südameprobleemide all kannatavast
vanamehest ja surnult sündinud last leinavast naisest, kes juhuste
kokkulangemise najal leiavad teineteiselt tuge, et karmile reaalsusele taas
julgelt vastu astuda. La Petite Chamber on rahulikult kulgev eluline draama,
kus kesksel kohal on inimesed kogu oma ilus ja valus. Me näeme nende
igapäevatoimetusi, õpime tundma nende raskevõitu hingeelu ja ühtlasi süübime ka
poleemikat tekitavasse võimetusse elada normaalset elu kui nad on juba nii
palju pidanud üle elama. Läbi hingehaavade kaks tegelast kokku põimuvadki.
Ja kui ma ütlen, et antud filmil justkui polekski
filmikunstiga mitte midagi pistmist, siis selle all ma tahan mõista anda ainult
seda, et selliseid elulisi ja raskeid draamasid on palju. Isegi nii palju, et
kogu pikk analüüs karakteritest ja nende psühholoogiast võib meist lihtsalt
mööda joosta, panemata seejuures isegi tähele, mis filmi enda eriliseks muutis. </div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-wM0PFzU5uN4/To4amxBkMXI/AAAAAAAAFx4/r_7X2R94O_Q/s1600/petite-chambre16.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="216" src="http://4.bp.blogspot.com/-wM0PFzU5uN4/To4amxBkMXI/AAAAAAAAFx4/r_7X2R94O_Q/s400/petite-chambre16.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Vaatamata puhteuroopalikule teemakäsitlusele ja pildikeelele
on filmil väga palju öelda ja seda tehakse ilma igasuguse pealesuruva jõuta.
Publikut usaldatakse ja lubatakse ilma igasuguse liialduseta vaadelda,
analüüsida ja lõpuks ka mõista kahe peategelase käitumist, elu ning möödunud
kannatuste mõju neile ja nende lähedastele. Hingeline trauma saadab naist nii
tööl kui ka kodus. Hirm mahajätmise ja oma kodu heaolu pärast saadab nõrga
südamega vanameest iga päev, minutist minutisse, tunnist tundi. Film alustab
kahe inimesega, kes tegelikult peaksid igati sujuvalt koos töötama. Naine on
vanamehe hooldusarst, kes vaatamata mehe tõrjuvale hoiakule kunagi meelt ei
heida.
Ometigi puudub nende vahel igasugune emotsioon. Naine on
isiklikust traagikast tulenevalt maailmast lahku kasvanud, uskudes, et keegi
teda ei mõista. Sama lugu on ka vanamehega. Olles vana ja haige ei taha sa
lahkuda oma viimasest õigest kodust ja lasta end lukustada vanadekodu hallide
seinte vahele. Niiviisi elavadki kaks osapoolt päevast päeva läbi oma rutiini
panemata õieti tähele, mida üks või teine osapool tegelikult vajab või tunneb.
Lugu lükkub käima kui hooldusalune vajab rohkem abi kui kunagi varem ning
sellest hetkest alates hakkabki lahti rulluma kahe reaalsusest eitava tegelase
haavade ravitsemine läbi mille nad taaskord avanevad, samastuvad ja taas
niiöelda “ellu ärkavad”. </div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-1dtlQA_KROM/To4aqJwgYFI/AAAAAAAAFx8/CAnkbxUqM4s/s1600/photo-La-Petite-chambre-2010-4.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="http://4.bp.blogspot.com/-1dtlQA_KROM/To4aqJwgYFI/AAAAAAAAFx8/CAnkbxUqM4s/s400/photo-La-Petite-chambre-2010-4.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Antud filmi stsenaariumi tugevus ongi ainsaks põhjuseks,
miks vana ja kahetsusevalu täis mehe ning hingelt nõrkenud naise lugu publikule
korda läheb. Sõnadega ei priisata ja tegelased jagavad oma maailma puhtalt ja
ilustamata läbi oma isikliku vaatepunkti. Kordagi ei laskuta moraalitsemise ja
õpetussõnade tasandile. See ei ole film, kus tegelastele öeldakse kõige
pinevamas punktis, et mismoodi nad nüüd elama või tundma peavad. See on film,
mis töötab peaaegu et dokumentaalsel tasandil. Karakterid elavad oma elu, nad
ei esitle end publikule väljakutsuvalt või kaasahaaravalt. Nende peamine
funktsioon on nende endi isikliku tundemaailma läbielamine. Samal ajal toetab
karaterite rahulikku arengut sama rahulik pildikeel, mis annab oma tegelastele
aega ja laseb neil areneda neile sobiva kiirusega.
Filmi kaks režissööri avaldavad oma filmiga armastust üdini
inimlikele karakteritele ja sügavalt isiklikele probleemidele, millega
tavainimesed ikka ja jälle üksipäini võitlevad. </div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-UkGyuk5UHRo/To4agMrKQAI/AAAAAAAAFxw/W_BG60CDFb0/s1600/LA-PETITE-CHAMBRE-2010_reference.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="http://3.bp.blogspot.com/-UkGyuk5UHRo/To4agMrKQAI/AAAAAAAAFxw/W_BG60CDFb0/s400/LA-PETITE-CHAMBRE-2010_reference.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Film ei sära küll paeluva
lavastusega, kuid tegelaste ja valusa loo arenduse poolest on La
Petite Chambre ehe näide veenvast ja psühholoogiliselt põhjendatud inimlikust
draamast. </div>
<br />
7/10 Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-27912554511589907792011-09-28T15:01:00.001+03:002011-09-28T22:20:59.723+03:00Mogari No Mori(The Mourning Forest) 2007<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-HpsQ9z02QsQ/ToLmn7UE18I/AAAAAAAAFxM/Tty9r2CsKVU/s1600/mogari_no_mori_cv.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="http://1.bp.blogspot.com/-HpsQ9z02QsQ/ToLmn7UE18I/AAAAAAAAFxM/Tty9r2CsKVU/s640/mogari_no_mori_cv.jpg" width="450" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Lein. Seda esineb väga mitmel eri kujul. Aastatepikkune või värske ja veelgi laastavam. Lein viib nõrkemiseni. Usaldatamuseni, mis tõrjub välismaailma eemale. Inimlik puudutus kaotab oma endise tähenduse. Ei suuda ega taha leinast rääkida. Endas seda hoida on ka ohtlik, kuid me ei taipa seda enne kui juba on juba hilja. Kandume elukaugeks ja alalhoidlikuks, tõmbamata endale tähelepanu. Otsime võimalusi, et oma kaotust leevendada. Tehes teistele seda, mida milles enne põrusid. Tagantjärgi voolavad süüdistused kergelt ligi. Jäämegi uskuma. Oleme kõiges süüdi. Ei hooma reaalsust, ei tahagi, mis tagamõttega? TEMA on ju kadunud. Igaveseks. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Vana mees täis kahetsust ja nüristavat kaotusevalu ning noor leinav ema, kelle maailm ühttäkki kokku varises. Kõik väriseb. Ühe eest hoolitsetakse, kuna ta on kaugenenud reaalsusest, teine aga otsib leevendust, jagades hella hoolt, mida ta oma lapsele enam jagada ei saa. Kahe saatuse põrkumine viib vabastuseni. Tee sinna on aga käänuline. Et mõista, peame hoolima ja et leida rahu, peame end vabastama ahelatest.</div>
<div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-nCwm-0PBmC0/ToLmp4T0oKI/AAAAAAAAFxY/0m1HDnY0HsM/s1600/18817662.jpg-r_760_x-f_jpg-q_x-20070926_060355.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://2.bp.blogspot.com/-nCwm-0PBmC0/ToLmp4T0oKI/AAAAAAAAFxY/0m1HDnY0HsM/s400/18817662.jpg-r_760_x-f_jpg-q_x-20070926_060355.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-x3ewHdou0CA/ToLmnCDOBrI/AAAAAAAAFxI/hNvXorUA8Rk/s1600/001b28e7_medium.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="220" src="http://3.bp.blogspot.com/-x3ewHdou0CA/ToLmnCDOBrI/AAAAAAAAFxI/hNvXorUA8Rk/s400/001b28e7_medium.png" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Naomi Kawase neljas täispikk mängufilm "Mogari No Mori" ehk "The Mourning Forest" võitis Cannes`il Grand Prix. Tema film on ühe kultuuri osa. Jaapani suhe elu ja surmaga on osa Kawase poeetilisest ja kergelt liugleva kaadrikompositsiooniga filmist, kus ta ühendab elava looduse kui eluringi ja kaks murtud inimest - mehe ja naise - mõtlikuks ja filosoofiliseks vaatemänguks, kus suur osa narratiivist kuulub kergelt värisevatele, intiimsetele ja elulistele kaadritele, mis mõjuvad suuresti improvisatsiooni laadis loodud mänguna. Mänguna elust enesest. Suurimaks stilistiliseks eripäraks on ainult keskkonna helidele ja kaadris liikuvale tohutu aja pühendamine, mis valdavas enamuses esineb kas siis üldisemate või ainult suuremate plaanidega. See viib aga tulemusemi, kus rohu liikumine tuules, kauge matuserongkäik ja kahe inimese lapsemeelne mäng omandab kõrgeima tähenduse. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Ehtne filmikeel, kus vaiksed liuglevad kaadrid jutustavad meile lugu. Lugu, mis muidu jõuab vaatajani läbi üksikute detailide. Mogari No Mori on sisutihe ja dialoogirikas teost, mis erineb selle poolest, et ainult pilt, heli ja ilmekad, aga vaiksed tegelased peavad meiega kahekõnet ilma, et nad meie poole üldse pöörduks. Kaadrite peategelane on mets. Mets on üldsegi väga kõnekas kuju surma ja leina kesksetes filmides ja animatsioonides. Mogari No Mori kasutab metsa puhtal sümboolse tähendusena: elu, selle katkematu ring ja metsamuld, mille alla jõuame kord me ju kõik. Niipidi võttes on Kawase hinnatud teos lihtne lugu, kus idee ei mattum, vaid pigem sirgub, nagu idu mullast.</div>
</div>
<div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-pjrAVbZd4mM/ToLmomtCgkI/AAAAAAAAFxQ/oxPiSu12LGw/s1600/2007_0.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="http://2.bp.blogspot.com/-pjrAVbZd4mM/ToLmomtCgkI/AAAAAAAAFxQ/oxPiSu12LGw/s400/2007_0.jpg" width="400" /></a><a href="http://2.bp.blogspot.com/-jU98XmdP9SE/ToLml1ZVRCI/AAAAAAAAFxE/EEmotdcozDY/s1600/mogari_no_mori_2.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="220" src="http://2.bp.blogspot.com/-jU98XmdP9SE/ToLml1ZVRCI/AAAAAAAAFxE/EEmotdcozDY/s400/mogari_no_mori_2.png" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Temaatiliselt on Mogari No Mori inimese jõudmisest oma juurte juurde. Primaalseima tasandini. Otse armuliste ja rohetavate latvade alla, kus peategelasi nahutatakse ja kõigevägevama palge ees täiesti alasti kistakse. Viimane ja lõplik puhastumine. Ühele rännak armastatu juurde, teisele leina väljaelamine nii nagu ta seda pole varem teinud. Naine on leinas, kuid ta ei lase sellel välja paista, ja mälulünkade all kannatav vanahärra, kes pärast paarikümmend aastat ikka oma naist igatseb. Mälu hajumisel jääb inimesele ikka see kõige helgem ja soojem mälestus. Nende kahe vahel areneb ettevaatlik sõprussuhe, mis viib aga ootamatute tagajärgedeni. Naine peab oma hirmudest võitu saama, et endast näiliselt väetimat aitama. Lõppude lõpuks oleme aga kõik nõrgad, vajame ainult kaaslase lohutavat tuge, et end lõpuks välja elada. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Nagu öeldud töötab Mogari No Mori mitmel tasandil. Ühes küljest on meil lugu kahest leinavast karakterist. Teisest küljest on see aga lugu kahe peakangelase laskumisest vabastuseni. On see siis lein või mitte, aga igal juhul on üheks liiniks hingeline rahu, milleni jõutakse läbi keskse teema - leina. Kolmandast küljest on tegu reaalsuse naturalistliku taotlusega, ainult, et rõhutatult luulelise ja tunnetusliku kaadrikompositsiooniga, kus sõnad ei mängi erilist rolli. Neljandast küljest on tegu tükiga Jaapani kultuuriruumist, mis on iseenesest täiesti mõistetav ja loomulik, aga tänu režissööri pühendumisele oma kultuuri eripäradele jõuab meieni oluline teave Jaapani rahva suhtest läheduse, surma, leina ja loodusega.</div>
<div style="text-align: justify;">
8/10 </div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-RsdUinJw7n0/ToLmrGrOl_I/AAAAAAAAFxc/bWyQlBDTyyI/s1600/18817664.jpg-r_760_x-f_jpg-q_x-20070926_060407.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://2.bp.blogspot.com/-RsdUinJw7n0/ToLmrGrOl_I/AAAAAAAAFxc/bWyQlBDTyyI/s400/18817664.jpg-r_760_x-f_jpg-q_x-20070926_060407.jpg" width="400" /></a><a href="http://2.bp.blogspot.com/-jHQ-fM6pqX4/ToLmvl_RdXI/AAAAAAAAFxk/I1LOYP2BWcI/s1600/Mogari-2_wide.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="212" src="http://2.bp.blogspot.com/-jHQ-fM6pqX4/ToLmvl_RdXI/AAAAAAAAFxk/I1LOYP2BWcI/s400/Mogari-2_wide.jpg" width="400" /></a></div>
</div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-59461809590391973532011-09-25T01:19:00.000+03:002011-09-25T01:21:02.093+03:00The Importance of Tying Your Own Shoes 2011<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-KgJmeEepOBU/Tn5VsTNjSyI/AAAAAAAAFw0/p_bG-7luQAg/s1600/packshot.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="http://4.bp.blogspot.com/-KgJmeEepOBU/Tn5VsTNjSyI/AAAAAAAAFw0/p_bG-7luQAg/s640/packshot.jpg" width="448" /></a></div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
The Importance of Tying Your Own Shoes on lugu Rootsi „kuninglikust“ heaoluühiskonnast või vähemalt nii püüab lavastaja filmi publikule maha müüa. Oma koha leidmine elus, ligimestega arvestamine ja armastus on märksõnad, mis kõnetavad publikut ja veenavad meid juba varases eos eeldama sooja huumori või karmi reaalsusega varustatud filmi. Kui tavaelus oleme harjunud nägema meeletul või tegelikult isegi mõttetul hulgal USA happy ending`uga moraalitsevaid komöödiaid, mis püüavad üksteisele ära teha üha originaalitsevate ideede ja teostusega, siis mitte kuidagi ei taha uskuda, et samasugust ühemõttelisust võib ka Rootsilt oodata. Rootsil on sellealane pagas juba olemas ja seetõttu ei tohiks keegi arvata, et hollywoodilikud komöödiad on Rootsi filmitaevas midagi erakordselt uut.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
TIoTYOS langeb kogu oma raskuse ja pingutusega jagada õigustatult teretulnud sõnumit ja moraali Ameerikamaa klišeepuntrasse. Pundar, mis ei kavatsegi pakkuda midagi rootsilikku, vaid pesuehtsat USA eduvalemit, mis maailma kinosid on hurjutanud juba aastaid ja aastaid. Ehk isegi lõputult, sest mida rohkem selliseid filme ilmub, seda enam ei taha keegi neist midagi kuulda. Sellest sõltumata on neil alati publik olemas ja nagu näha on neil vägagi edukalt õnnestunud rahvusvahelist mõju avaldada. The Importance of Tying Your Shoes ongi just nimelt soe ja humoorikas lugu eluraskustes vaevlevast noormehest ja iseenda taasavastamisretke iludest ja valudest. Filmi on ühtlasi ka küllaltki kerge jälgida. Selle muudab lihtsaks vägagi lineaarne struktuur, mida täiendavad paljud erinevad karakterid ja läbinähtavad teemad nagu eneseväärikus, vastutus, hoolivus ja armastus, mis tegelikult omandavad filmis väga suure ja mõjuka tähenduse kõigile omavahel suhestuvatele tegelastele.</div>
<br />
<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-Ej-IyGGDvGY/Tn5VtX7wXpI/AAAAAAAAFw4/2Aoef6MPlDg/s1600/photo_l.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="236" src="http://3.bp.blogspot.com/-Ej-IyGGDvGY/Tn5VtX7wXpI/AAAAAAAAFw4/2Aoef6MPlDg/s400/photo_l.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-XXIjlbVz6AM/Tn5VjCZnW-I/AAAAAAAAFwk/n3eN9CY-dls/s1600/df.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="236" src="http://1.bp.blogspot.com/-XXIjlbVz6AM/Tn5VjCZnW-I/AAAAAAAAFwk/n3eN9CY-dls/s400/df.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
TIoTYOS on muhe ja eluline komöödia, mis pühitseb peamiselt ühteainsat eemärki – kuidas võib üks mees muutuda tänu ootamatutele kaaslastele, kellega ta muidu oma elus poleks kunagi sõna vahetanud. Filmi peategelane Alex on stereotüüpne lihtsate eluviisidega noormees, kellel tuleb alatasa puudust selgest vastutustundest, mida ta tegelikult ühiskonnas funktsioneeriva kodanikuna peaks omama. Seda sama mõtet korrutab film pidevalt ja seda kuni hetkeni, mis see lihtsalt ei mõju mitte etteheitvana, vaid pigem tüütu ja pealepressivana. Olles taaskord töötu, satub mees vaimselt alaarenenud grupi hooldajaks ja sellest saabki alguse lugu, mis muudab Alexi ellusuhtumise igaveseks.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Alexi karakteri kujundamine on aga liiga lihtakoeline, sest tema puhul võetakse kasutusele „eluvenna“ alustalad ehk vastutustundetu, eluline, vabameelne, humoorikas ja ühiskonnareeglite pealesurutavast tavarutiinist eemalehoidev näitlejahakatis, kelle suurim voorus on ka tema suurimaks veaks. Viga eksisteerib aga pigem filmi stsenaariumis ja peamises karakteris kui tegelases endas. Peategelane Alex on vormitud täpselt nii, et temast õhkuv sõnum, tulevane moraalilugemine ja tegelase enda kõnekas arendus ühest inimtüübist teise ei saa vaatajast mitte kuidagi mööda minna. Ta on kogu aeg üheselt mõistetav, aga samas ka erakordselt igav ja tüütu inimetegelane, mida Rootsi komöödiast tegelikult ei oskaks oodatagi. Märk globaliseerumise mõjust? Võib olla tõesti.</div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-cQbrQaIsaZA/Tn5Vo1nRtBI/AAAAAAAAFww/5fblom9DtnQ/s1600/photo_ldfd.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="236" src="http://3.bp.blogspot.com/-cQbrQaIsaZA/Tn5Vo1nRtBI/AAAAAAAAFww/5fblom9DtnQ/s400/photo_ldfd.jpg" width="400" /></a><a href="http://1.bp.blogspot.com/-UzdEORht9ao/Tn5VmT3KryI/AAAAAAAAFws/NB7Vjv3d43s/s1600/dsfaa.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="236" src="http://1.bp.blogspot.com/-UzdEORht9ao/Tn5VmT3KryI/AAAAAAAAFws/NB7Vjv3d43s/s400/dsfaa.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Samal ajal ei saa ka märkimata jätta, et The Importance of Tying Your Own Shoes on nagu kaunis muinasjutt. Muinasjutt, mis meie tahtest sõltumata areneb heasoovlike motiividega. Siin filmis ei ole halbu inimesi, ainult ebamugavad teemad, mida nad arutada ei soovi. Soovimatus tegeleda isiklike probleemidega viib aga veel keerulisemate suheteni ja seetõttu väldib film alati igasugust realistlikku konflikti. See on küll korrektselt välja joonistatud, aga alat vaadatuna läbi roosakate prillide. Kui näiteks Niels Arden Oplevi Rootsi menukirjaniku Stieg Larssoni romaani adaptsioon The Girl With The Dragon Tattoo tõi päevakorda julmalt realistlikku ja vägivaldse suletud uste taga varitseva tumeda ja rõske problemaatilised ühiskonnakihid, siis antud film tegeleb pelgalt paari kindlapiirilise probleemiga, mida käsitlevad heatahtlike soovide tegelased, kellel puudub igasugune peegeldus tegelikust Rootsi eluolust ehk teisisõnu The Importance of Tying Your Shoes on suures osas nagu propagandaleht - midagi inetut me sealt ju ei leia.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br />
Tekib küsimus, kellel seda filmi vaja on, kui samal ajal eksisteerivad andekad, kavalad ja intelligentsed komöödiad, mis lahkavad samu muremõtteid kardinaalset erineva nurga alt. Olgu nurkadeks siis realistlikkus või mitmekihiline jutustamise laad, aga igal juhul jääb see väike Rootsi film alla pea igale samalaadsele ametivennale. Ometigi ei mõju film ka ainult rumalavõitu meelelahutusena, sest rumalust kui sellist rootslased publikule ei jaga. Kogu film on nii sisult kui ka vormilt tõsimeelne. Mitte kordagi ei laskuta labasusse, situatsioonikomöödiasse või ameerikalikku vulgaarsesse huumorisse. Antud film on siiski valminud südamesoojusele, hoolivusele ja elu eri etappidele rõhuva tähelepanuga, millele ei saaks ega tohiks midagi ette heita. Aga nii kaua kui tegu on filmikunsti alla liigituva teosega, siis on etteheideteks alati ruumi.</div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-woOPfqCCQhQ/Tn5VusqaEmI/AAAAAAAAFw8/vK66LyL3VO4/s1600/sdffsf.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="236" src="http://4.bp.blogspot.com/-woOPfqCCQhQ/Tn5VusqaEmI/AAAAAAAAFw8/vK66LyL3VO4/s400/sdffsf.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-MXU8Ent7gps/Tn5VwqjNm1I/AAAAAAAAFxA/A8ZskrQ-Y6A/s1600/sdfsdfsdf.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="236" src="http://3.bp.blogspot.com/-MXU8Ent7gps/Tn5VwqjNm1I/AAAAAAAAFxA/A8ZskrQ-Y6A/s400/sdfsdfsdf.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
TIoTYOS võtab näiteks ühe tavalise inimeksemplari ja tema eripäradega mängides jutustab publikule loo eneseotsingutest-ja parandamisest ning vaatluse alla võetakse lisaks peategelasele ka osa ühiskonnast. Tänuväärne samm, et tuua päevavalgele aktuaalseid ja tegelikult väga delikaatseid probleeme, mis oma olemuselt ei ole üldsegi nii tähelepanuväärsed ja ega nõuagi näpuga näitamist. Tegu on siiski puhtinimliku teemaga, mis puudutab korraga nii ühte ja seejärel ka mitmeid eri vanuseklassi kuuluvaid ühiskonna liikmeid. Julgus astuda esimene samm ja samas ka julgus tõestada nii enda kui ka teiste puudujääke, mis vajavad täitmist, et lasta ka oma lähedastel tunda end täisväärtuslikuna. Koos uue ja tundmatu vastutusrohke ametiga areneb ka protagonist üheskoos oma hoolealuste elurütmiga. See teebki Alexist elulise konksu, et nii publikut kui ka kõiki asjaosalisi valmistada ette suurteks muutustek. Need tulevad küll raskelt ja mõnikord isegi suurte ohverdustega, aga nagu heasoovlike filmide puhul ikka, saavad kõik küsimused lahenduse. Happy ending ei saa olla üleliigne, kui kogu film on just selles suunas juba esimestest stseenidest tüürinud.</div>
<div style="text-align: justify;">
5/10 </div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-GiQ7EQ4eym8/Tn5VkzA5DVI/AAAAAAAAFwo/W9prENoaejw/s1600/dffsaf.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="236" src="http://2.bp.blogspot.com/-GiQ7EQ4eym8/Tn5VkzA5DVI/AAAAAAAAFwo/W9prENoaejw/s400/dffsaf.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-6153610018266540162011-09-17T15:47:00.002+03:002011-09-17T20:00:54.639+03:00X-Men: First Class 2011<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-p7ifJT77ocw/TnSWp3ZYJvI/AAAAAAAAFwY/n1OufaO6j4o/s1600/x-men-first-class-poster.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="http://3.bp.blogspot.com/-p7ifJT77ocw/TnSWp3ZYJvI/AAAAAAAAFwY/n1OufaO6j4o/s640/x-men-first-class-poster.jpg" width="430" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
X-Men, X-Men 2 ja X-Men: Last Stand on liialdamata üks vähestest USA <i>superhero</i> žanri alla liigituvatest seeriatest, mida võib vaadata täie tõsiduse ja innuga, sest need filmid ei lasku mitte kordagi kõikvõimsasse superkangelaste reaalsusesse, kus toimuv ei vaja selgitust ning tähtis on ainult kangelased ja nende pühad eesmärgid. Esialgne triloogia püstitas intrigeerivaid teemasid, mida on väga lihtne võtta kui reaalset ja aktuaalset ning ja arendas neid omas mutantiderohkes maailmas, kus reaalsus peegeldus põlatud mutantide vaevatud pilgus. Ei, X-Meni filmid ei ole tugevad sotsiaal- poliitilisdraamad, kus tegelased, näitlejad ja sisu vääriksid palavat aplausi. X-Men`i seeria on pigem ikka Hollywoodi üks etemaid näiteid <i>actioni</i>, fantaasia, lineaarsuse ja nupuka stsenaariumi suurepärasest tasakaalust. Siinkohal mainin kohe ära, et X-Men ja selle järg on seeria parimad filmid. Brett Ratneri lavastatud X-Men: Last Stand teenis küll eelkäijate püha teema arendust, aga unustas seejuures oma tegelased ja seetõttu läks triloogia lõpupaugust kaduma esimese kahe filmi tugevaim külg.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
X-Meni nimetaks uhkelt realistlike <i>superhero</i> filmide verstapostiks, mida Hollywood on siiani vägagi vahelduva eduga järginud. Bryan Singer oli see mees, kes tõi reaalsusetaju actionipõhisesse ja publikut rahuldavasse paralleelmaailma ja lubas meil nautida filme, mis on tükk maad kõnekamad, intelligentsemad ja oma <i>blockbusteri</i> staatust rohkem ära kasutavamad kui lugematud järelkajad, mille hulgast paistavad silma ainult mõned üksikud. Pärast triloogia lõppemist oli stuudiol muidugi rahahais sügavale ninna kaevunud ja kohe kohe saadi hakkama Wolverine`i sünnilooga X-Men Origins: Wolverine, mis põrus pea kõiges, mis Bryan Singeri filmidele edu tõi. Ja nüüd jõudis kätte aeg, mil päevavalgele toodi kogu X-Meeste sünnilugu. Filmi eest vastutas Layer Cake`i ja Kick-Ass`i noor ja hakkaja tegija Matthew Vaughn. Kas X-Men: First Class ületas esimest kahe kõrgtasemelist X-Meni? Peaaegu, peaaegu.</div>
<br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-4FMFUc4xT68/TnE1KKa98CI/AAAAAAAAFvM/g2kYecO8Txw/s1600/images.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="168" src="http://2.bp.blogspot.com/-4FMFUc4xT68/TnE1KKa98CI/AAAAAAAAFvM/g2kYecO8Txw/s400/images.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-v69qXTdMjoo/TnE1ehIKNyI/AAAAAAAAFvw/K0EHae_OWJw/s1600/xmen-first-class-kevin-bacon.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="206" src="http://1.bp.blogspot.com/-v69qXTdMjoo/TnE1ehIKNyI/AAAAAAAAFvw/K0EHae_OWJw/s400/xmen-first-class-kevin-bacon.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Matthev Vaughn suutis tänu Ameerika suurimatel klišeedel liugu laskvale Kick-Ass`ile tekitada minu ja vahest ka ülejäänud fännkonnas märgatavalt palju usaldust. Oli ju Singergi samasugune noor režissöör, kes asus kiirelt USA koomiksivaramu kallale. Vaughn`i Kick-Ass oli vaatamata otsekohesele huumorile, vägivallale ja uudsele nägemusele noore inimese katsetusest olla midagi enam kui tavaline koolipoiss siiski liiga raamitud ja seetõttu kannatas ka ennastohverdava tooniga õilis finaal, mis oli kaugeltki tavapärasem lahendus kui sellele eelnenud tegevustik. X-Men: First Class`i vormistuse eest teenib Vaughn aga ainult plusspunkte, kuigi film ei ole kaugeltki mitte täiuslik, sest nii mõnigi ülimalt oluline tegelane või tegevusliin andis rohkem märku lihtsatest lahendustest kui rütmikalt ja kiirelt arenevast spiooniloole omaste elementidega mutantide tõusust maailma tähelepanu keskmesse. Filmi keskmes on võrratu Michael Fassbenderi kehastuses Eric Lehnsherr aka Magneto ja James McAvoy kehastuses noor ja veel kahel jalal tatsav Charles Xavier aka Pr. X.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Peateemaks on nende sünnilugu ehk tegelaste areng kuni punktini, mis nad kokku tõi ja lõpuks ka lahutas. Lensherr kaotas oma vanemad Saksa koonduslaagris, kus tema varajaseid võimeid seejärel kasutusele võeti. Lehnsherri avastajaks on mitmel vaenutseval rindel korraga figureeriv võimuahne Sebastian Shaw, kes ainuisikuliselt vastutabki tulevase Magneto võimete arendamise eest. Xavier on aga pärit rikkast inglise perekonnast. Ta tundnud ainult vanemlikku hellust ja intellektuaalset arengut. Avastades endal telepaatilised võimed juhindub ta ülejäänud elus oma võimetest ja samuti ka geenimutatsioonide lähemast tundmaõppimisest. Kaks mees asetatakse ühele rajale siis kui nad on enamus filmist tegutsenud üksi oma eesmärkide ja ihalduste najal. Mis neid kokku toob? Ikkagi saatuslik Sebastian Shaw, kes on lõppude lõpuks midagi palju enamat kui tavaline natsidoktor uurimas ebatavaliste võimetega lapsi.</div>
<br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-VBO28iaYuQA/TnE1cAZGIJI/AAAAAAAAFvs/JTVEOFmHTB4/s1600/x-men-first-class-2011-4.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="http://1.bp.blogspot.com/-VBO28iaYuQA/TnE1cAZGIJI/AAAAAAAAFvs/JTVEOFmHTB4/s400/x-men-first-class-2011-4.jpg" width="400" /></a><a href="http://3.bp.blogspot.com/-7o3A4RdrRcU/TnE1bSn4GjI/AAAAAAAAFvo/KWC7P1KlMWI/s1600/xmen9.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://3.bp.blogspot.com/-7o3A4RdrRcU/TnE1bSn4GjI/AAAAAAAAFvo/KWC7P1KlMWI/s400/xmen9.jpg" width="400" /></a> </div>
<div style="text-align: justify;">
Mis muudab First Classi eriliseks on selle üle kahe tunni vältava kestvusaja vahele mahutatud sisuline ja temaatiline tihedus, tegevuse ja tegelaste rohkus ning kahe peategelase karakteri suhteliselt õnnestunud põhjalik areng ja analüüs. Kõige selle keskel aktiveerub filmil täiesti toimiv rütm. Energiline, vaoshoitud, ülimalt jamesbondilik tempo, mis viib vaataja sujuvalt tegelastelt tegelastele, sündmuselt sündmusele hoides seejuures näpuga järge iga väikese, kuid olulise detaili peal. First Classi tempo on meeletu ja vaatamata tõigale, et kestvusajaks on näiliselt veidi üle kaks tunni, tundub film pigem kiire ja tõhusa pooleteisttunnise pingelise ülevaatega Külma sõja suurimast kriisist. Niisiis, nii karakterite, nende motiivide tutvustamise kui sündmuste kibekiire arengu poolest on tempo hämmastavalt konkreetne ja kompaktne, kuid muigeleajavalt sujuva põhjalikkusega. Protagonisti(te) ja antagonisti tutvustatakse publikule kavalate, põhjalike ja karakterile pühendatud stseenidega, mis midagi keeruliseks ajamata defineerivad koheselt seal tegutseva tegelase olemuse. Ka selle filmi puhul kehtib reegel, et paha on ikka paha, kuigi antud juhul on Sebastian Shaw rollis Kevin Bacon, kelle esitus muudab tegelikult üsna üheplaanilise antagonisti vähemalt 50% põnevamaks kui ta tegelikult on.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Pean ka märkima, et Baconi kehastatud Shaw ei ole labane ega hüüdlauseid pilduv sõjard, vaid eesmärgikindel sõjaõhutaja, kelle suured revolutsioonilised plaanid ei erine sugugi Magneto ideoloogiast algupärasest X-Meni seeriast. Shaw on ainukeseks tegelikult eksisteerivaks vastaseks. Tema selja taga seisavad kolm eri võimetega mutanti, kellest kõige silmapaistvam on vast telepaat Emma Frost. Frosti tegelaskuju ei jõua kuigi kaugele areneda ja ta jääbki Shaw ustavaks, kuid väheoluliseks varjuks. Talle on kirjutatud üsnagi palju intrigeerivaid külgi, kuid ainult demonstreerimiseks need jäävadki. Frosti kõrval tegutseb ka teine vägagi paeluv Shaw liitlane Nightcrawleri kauge sugulane Azazel, kes teleportatsiooni ja väleda külmrelva saatel palju stiilset korda saadab. Ka temagi jääb pelgalt demonstratiivseks tegelaseks. Kolmas <i>henchmen</i> on mutant, kes loob tornaadosid, kuid tema roll on niivõrd väike, et ta ise jääb enamjaolt tahaplaanile.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-qWUyy2fBQ_g/TnE1NrPKn6I/AAAAAAAAFvU/W7CNacRzkOY/s1600/james-mcavoy-professor-charles-xavier-x-men-first-class-2011.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="275" src="http://1.bp.blogspot.com/-qWUyy2fBQ_g/TnE1NrPKn6I/AAAAAAAAFvU/W7CNacRzkOY/s400/james-mcavoy-professor-charles-xavier-x-men-first-class-2011.jpg" width="400" /></a><a href="http://1.bp.blogspot.com/-amYVr6oRmcY/TnE1PtmexPI/AAAAAAAAFvY/wrciaYWzeFk/s1600/michael-fassbender-erik-lehnsherr-magneto-x-men-first-class-2011.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="282" src="http://1.bp.blogspot.com/-amYVr6oRmcY/TnE1PtmexPI/AAAAAAAAFvY/wrciaYWzeFk/s400/michael-fassbender-erik-lehnsherr-magneto-x-men-first-class-2011.jpg" width="400" /></a> </div>
<div style="text-align: justify;">
Stsenaariumi poolest on First Class väga stiilne, nupukas ja detailirohke. Rütmika stiilitunnetuse, muusika ja dialoogi saatel kaugeltki mitte pealiskaudsed ja pingelisest režiitööst nõretavad olukorrad ja tegelased lausa lendavad mööda ekraani, kuigi kogu selle efektse, viimse detailini läbi mõeldud, üdini eesmärgikindlate tegelaste ja režii keskel kerkivad esile mitmed häirivad probleemid. Üks peamisi on üldine tempo, mis võimaldab ainult väga valitud tegelastel endast märk maha jätta. Loomulikult on kõige tähtsamaid tegelasi Lehnsherri ja Xavierit töödeldud vastavalt tempole, kuid kahest protagonistist hakkab üks teisest ikka maha jääma. Antud juhul juhtub see Xavieriga. Kui Lehnsherri karakterile ehitatakse üles traagiline aluspõhi, mis lükkab paika kõik tema motiivid, eesmärgi ja tegelikku tähtsuse kogu filmi ja X-Meni seeria kontekstis ning suudetakse teda samal ajal ka inimliku olendina kujutada, siis Xavieri puhul jätab tema karakteri kujundamine soovida, eriti just tema olemuse aluspõhja loomine. Kõik, mis puudutab Xavieri otsuseid ja eesmärgikindlust, on väheke ebaveenev, sest ta sukeldub kogu USA valitsuse, mutantide ja Kuuba kriisi teemasse liiga kiiresti.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Mida kiiremini ta liigub, seda kiiremini mõjub ta nagu Briti luure agent, kellel on kogu missioon selge ja ei vaja mitte mingeid mõtlemishetki. Lihtsalt jookseb üleliia enesekindlalt ja vähese loomuliku mõtlemisega otse tule alla nagu ühe kindla funktsiooniga tegelinski, keda on lõpuks isegi suhteliselt raske tõsiselt võtta. Tema karakter on liiga pealiskaudne, et mõista tema suhtumist kõigesse, millega ta filmi jooksul kokku puutub. Õnneks on Xavieri puhul ka palju suurepäraseid külgi, mille üheks tugevaimaks on tema kui mutant ja suhe omasugustega. Kogu tema iseloom, ellusuhtumine ja suhtumine mutantidesse on veenev, isegi kergelt humoorikas. Selle külje poolest loodab ta filmile üliolulise kontrasti ehk Xavieri ja Lehnsherri kardinaalselt erinev visioon inimestest ja mutantidest. Tulevane konflikt areneb jõudsalt kahe tegelase teravalt tuntavatest erinevustest. Seda enam mõjub Magneto sünd jõuliselt ja tõeliselt innustavalt. Xavieri, Lehnsherri ja veel noore Mystique`i abil luuakse kolm poolust: viha, entusiastlik vaade tulevikku ning kahtlus. Need kolm omadust defineerivad filmi sõnumit ja iga tegelane leiab filmi lõppedes oma pooluse. Nendest kolmest poolusest juhinduvad tegelased, sündmused ja valikud on põhjalikult välja joonistatud, kuid õnnetul kombel on neid esindavaid tugevakoelisi tegelasi hirmus vähe.</div>
<div style="text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-M2aRpdk865c/TnE1UpaKFDI/AAAAAAAAFvg/KGNaSIQcKV0/s1600/x-men-first-class-2_2011_a_l.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="http://4.bp.blogspot.com/-M2aRpdk865c/TnE1UpaKFDI/AAAAAAAAFvg/KGNaSIQcKV0/s400/x-men-first-class-2_2011_a_l.jpg" width="400" /></a><a href="http://1.bp.blogspot.com/-h7fGyeYDl2Y/TnE1abDi6qI/AAAAAAAAFvk/NfK36WFahFQ/s1600/x-men-first-class-608390l.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://1.bp.blogspot.com/-h7fGyeYDl2Y/TnE1abDi6qI/AAAAAAAAFvk/NfK36WFahFQ/s400/x-men-first-class-608390l.jpg" width="400" /></a> </div>
<div style="text-align: justify;">
Kõik kõrvalisemat sorti tegelased mõjuvad laheda ideena, aga kahjuks mitte millegi muuna. Arusaadav, et kõrvaltegelastele ei peagi asjatult palju rõhku asetama, kuid film töötaks lõpuni arendatud tegelasteparaadiga kindlasti märksa terviklikumalt. Mutantide ja inimeste ehk Magneto ja Prof. X-i kasvava konflikti suhtes on film süübinud kaugele, et nende lõhe filmi peamiseks ja mõjusamaks teemaks tõsta. Suures osas on konflikti arendus õnnestunud, kui Xavieri karakteri mõnigane ebaühtlus ja nõrkus välja arvata. Nii Fassbenderi kui ka McAvoy panus karakterite kujundamisele on tohutu väärtusega. Nende tõsimeelne olemus kahe vastanduva ideaali esindajana on veenev ja filmi peateemat igast küljest väärikalt teeniv. Sama ei saa kahjuks öelda Xavieri ja Lensherri värvatud mutantidest noorukite rühma kohta.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Olgugi, et finaalis toimuvateks sündmusteks on nende tahe ja veendumus astuda vastu Shaw sõjaõhutajaslikule olemusele igati mõistetav, on terve kamba mutandinoortega väga hooletult ja kiirustatult ümber käidud. Pobleem pole mitte värbamises, vaid nende kasutamises märtrite, reeturite ja segaduses vaevlevate noorukitena. See ei toimi, kui peale Mystique pole nö. esimeses klassis ühtegi põhjendatud tegelast. Toimub värbamine ja kohe on kõik suures õhinas, et saab kurjuse vastu astuda, kuigi tegelikkuses on nemadki inimesed ja omavad erinevaid kogemusi mutantide vallas. Selles värvatute grupis puudub loomulik põhjendus, miks üks või teine tegelane üldse peaks Xavieri selja taha seisma nagu truu sõdur ja ta ideaalide eest võitlema. Häirivalt lihtsaid lahendusi on rakendatud, et saavutada X-Men`i esimesele kahele osale omast ühist grupitunnetust. Ühes oli ühtne kool, aga teises hoopistükis erinevad inimesed, kes alles kokku toodi. See lihtsalt pole sama asi.</div>
<br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-VygOPkolnYg/TnE1hpJ7wxI/AAAAAAAAFv0/wH0pcf4jHag/s1600/X-Men-First-Class-MAgneto.jpeg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://1.bp.blogspot.com/-VygOPkolnYg/TnE1hpJ7wxI/AAAAAAAAFv0/wH0pcf4jHag/s400/X-Men-First-Class-MAgneto.jpeg" width="400" /></a><a href="http://4.bp.blogspot.com/-3ZmvFXimMrs/TnE1j4MyH8I/AAAAAAAAFv4/GYK_eBanlAU/s1600/x-men-first-class-movie-magneto.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://4.bp.blogspot.com/-3ZmvFXimMrs/TnE1j4MyH8I/AAAAAAAAFv4/GYK_eBanlAU/s400/x-men-first-class-movie-magneto.jpg" width="400" /></a> </div>
<div style="text-align: justify;">
Nende vigade tõttu kannatab First Class kõige enam, kuid tervikuna on X-Men`i sarja värskeim osa kahtlemata tohutu õnnestumine. Vaughn jõudis peaaegu et samale tasemel kui Bryan Singeri X-Men 2. Õnnestumiseks võib lugeda ka asjaolu, et Vaughni käekiri ei kasuta uuesti sarnaseid omadusi, mida võib leida Singeril. Vaughn on loonud oma rütmi ja lähenemise ning seejuures püüdnud eemalduda rumalusest, lihtsusest ja tüüpilisusest. X-Men: First Class on suurepärane näide harvaesinevast kõrgest kvaliteedist´Hollywoodi <i>blockbuster-ite </i>hulgas.</div>
8/10<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-I-rPlMP3KNU/TnE1REoI6sI/AAAAAAAAFvc/TLM2mo7r358/s1600/Nicholas-Hoult-Dr-Henry-McCoy-beast-x-men-first-class-2011.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="285" src="http://1.bp.blogspot.com/-I-rPlMP3KNU/TnE1REoI6sI/AAAAAAAAFvc/TLM2mo7r358/s400/Nicholas-Hoult-Dr-Henry-McCoy-beast-x-men-first-class-2011.jpg" width="400" /></a><a href="http://1.bp.blogspot.com/-MTfPBeRBmd4/TnE1mMhC_WI/AAAAAAAAFv8/zLBeVH0W1I8/s1600/X-Men-First-Class-Frost-Goes-Diamond.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="248" src="http://1.bp.blogspot.com/-MTfPBeRBmd4/TnE1mMhC_WI/AAAAAAAAFv8/zLBeVH0W1I8/s400/X-Men-First-Class-Frost-Goes-Diamond.jpg" width="400" /></a></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-66351807694974072782011-09-11T01:31:00.000+03:002011-12-04T17:31:50.094+02:00Elena 2011<div style="text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-VdtSnfxOOwo/TmviZ1F48kI/AAAAAAAAFvA/IIpbUGTYqAc/s1600/elenadsff.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="http://4.bp.blogspot.com/-VdtSnfxOOwo/TmviZ1F48kI/AAAAAAAAFvA/IIpbUGTYqAc/s640/elenadsff.jpg" width="451" /> </a></div>
<div style="text-align: center;">
</div>
"Elena" on film üksindusest, armastusest, sotsiaalsest staatusest, perekonnast ja inimlikkust tugevusest. Filmi peategelaseks on Elena. Ta uus mees on rikas ärimees ja ajapikku võõrandunud nii Elenast kui ka oma eelmisest abielust pärit tütrest. Elenaga on aga asjalood vastupidi. Naine suhtleb pidevalt eelmisest abielust pärit poja ja ta perekonnaga, kuhu peale 17-aastase pojapoja kuulub ka alles kõndima õppiv peretütar. Pere on pidevas rahahädas ja ajapikku on Elenast saanud poja usaldusisik, kes palub oma rikkalt mehelt hädas olevale pojale laenu. "Elena" on peamiselt suhtedraama, mis lahkab eri elustiilist, staatusest ja ellusuhtumisest pärinevat abielupaari, Elena ja tema mehe Vladimiri suhet. Film on jagatud kaheks osapooleks, mis lõpuks traagilisel moel põimuvad. Lugu areneb Elenaja Vladimiri eraldi funktsioneerivateks lugudeks, mille põrkumisel areneb konflikt, mis asetab peategelase tõsise dilemma ette.<br />
<br />
Perekond, truudus ja armastus pannakse kaalukausile ning võitjaks jääb lapsevanemasse kodeeritud armastus oma laste vastu ja kuigi võidukaks osutub ainult üks, jääb läbi raskuste leitud lahendus kehtima mõlemale osapoolele. Andrey Zvyagintsevi värskeima filmi juhatavad sisse külmad, kõledad ja steriilsed kaadrid talvisest puudesalust, millele laulavad leinalaulu üksikud varesed, veel unest ärkamata puhtast ja säravast modernsest korterist ning vaevaliselt unest ärkavast naisest Elenast. Algab rutiin, mida igapäevase, kuid rõhuva detailsusega meile tutvustatakse. Elena ja ta mehe suhe rullub meie ees lahti aeglaselt, aga põhjalikult. Kõike selleks, et mõista olukorra pingelisust, allasurutud emotsioone ja vaikivat ellusuhtumist, mis on nende kahe vahel aastate jooksul arenenud. Režissöör ei lase oma tegelastel palju rääkida, sest kõnekad kaadrid räägivad nende eest, justkui peaksid kaadrid omavahel dialoogi.<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-PEOd-HchLVI/TmvXyXNoz9I/AAAAAAAAFug/7rAkh_ndYhg/s1600/123229.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="223" src="http://2.bp.blogspot.com/-PEOd-HchLVI/TmvXyXNoz9I/AAAAAAAAFug/7rAkh_ndYhg/s400/123229.jpg" width="400" /></a><br />
<div style="text-align: justify;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-FCJFOfkvECM/TmvX1pps3QI/AAAAAAAAFuk/oS6Ntgk6Jmg/s1600/cannes-2011-elena-by-andrei-zvyagintsev-un-certain-regard-25583313.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="265" src="http://4.bp.blogspot.com/-FCJFOfkvECM/TmvX1pps3QI/AAAAAAAAFuk/oS6Ntgk6Jmg/s400/cannes-2011-elena-by-andrei-zvyagintsev-un-certain-regard-25583313.jpg" width="400" /></a><br />
Kõrgel kortermajas klaasistunud ilmega kallis luksuskorteris aastaid elanud Elena tunneb end kui kala vees, kuid on asi, mida korter ei paku ja see on kirg mehe vastu, kes on pikalt ärimaailmas tegutsedes kaotanud tundelisuse, muutunud külmaks, kiretuks ja kahetsevaks vanaks meheks, kes järgib varmalt igapäevarutiini, et põikuda kõrvale liiga sügavale kaevuvatest vestlustest oma naisega - ainsa inimesega, kes temast siiani hoolib. Elena on aga lihtne inimene. Olles meheta oma poja üles kasvatanud omab poeg Elena elus olulist rolli filmi hallikasvalges ja värvivaeses talves. Seega on ta valmis pojale alati appi ruttama. Olgu selleks siis regulaarsed külaskäigud, et tema pere aega veeta või poja survel oma rikka mehe abil neile raha laenata. Emaarmastus on üle kõige ja seda on Elena karakter määratud näitama oma täies ilus ja valus.<br />
<br />
Esimesed pool tundi on karakterite tutvustamise päralt ja liigsete sõnadeta pannakse varmalt paika igapäevarutiin, mehe ja naise külmunud suhe, naise armastus oma poja vastu ja mehe põlgus temast lahti öelnud tütre vastu. Vaiksed norgu peaga ja arglikke pilkudega kaadrid vananevast abielupaarist on suurepäraselt kõnekad, asetades suurt rõhku nende suhte lahkhelidele, mida peegeldavad vaiksed koosistumised, kire täielik puudumine ning Elena kui abikaasa ja ema kasvavale murekuhjale oma vaesunud poja suhtes, mille illustreerimiseks võtab režissöör ette pikka rännaku, et kahe staatuse vahelist kontrasti teravalt esile tuua. Kõrguvast luksuskorterist vanade ja kaugete korterelamute graffitirohkete, haukuvate koerte ja suitsetavate noorsantide vaheliste majade vahele. Laskumine kui selline on kõnekas ka selle poolest, et Elena külaskäik on esimene samm areneva konflikti suunas ja tema teekonda ilmestabki rikka ärimehe naise transformeerumist tavaliseks perenaiseks, kes rätik peas jalutab mööda kõledat talveilma. </div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-aVPS6b75TUg/TmvZunP2UjI/AAAAAAAAFuw/RenTWtbNqls/s1600/Elenavcv.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://2.bp.blogspot.com/-aVPS6b75TUg/TmvZunP2UjI/AAAAAAAAFuw/RenTWtbNqls/s400/Elenavcv.JPG" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-dbdUHwcZ_iA/TmvX5BvmDwI/AAAAAAAAFus/Xk5ZueIzME4/s1600/elena_filmpage.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="298" src="http://3.bp.blogspot.com/-dbdUHwcZ_iA/TmvX5BvmDwI/AAAAAAAAFus/Xk5ZueIzME4/s400/elena_filmpage.jpg" width="400" /></a><br />
Esimene samm rutiini lõhkumiseks astutakse Elena poolt, kelle armastus oma poja vastu on ümberpööramatu. Ta on hea inimene ja püüab ka teistele head teha. Omakasupüüdlikud kavatsused puuduvad tal täielikult. Pärast põhjalikku sissejuhatust astume nagu Elena puhulgi vastava muusikalise taustaga tema ärimehest abikaasa rutiini. Kuna Elena on tegelik peategelane, siis temale on pühendatud ka kõige rohkem aega. Filmi esimene pool ongi jaotatud kaheks. Elena ja ta poja lugu ning lõpuks Elena mehe rutiin, suhtumine naise muredesse ja oma ainsasse pereliikmesse. Elena ei ole peenutsev kunstfilm ega tavavaatajast liiga kaugele tüüriv draama. Otse vastupidi, olles vaatlevate detailsete kaadrite ja kiirustamatult arenevate tegelastega varustatud aitabki "Elena" vaatajal end tegelasega samastuda ja tema muredest osa võtta.<br />
<br />
Režissöör on võtnud kindla sihi, et Elena karakter teha kõigile selgemast selgemaks, kuigi iga tegelase arendusprotsess toimub läbi kogu filmi kestvusaja, mitte ei loobita üks ports infokilde kokku. Ei, nii ei ole, "Elena" portreteerib eekõige oma tegelasi, keskkonda, kus nad tegutsevad ja ühiskonda, milles nad on kasvanud. Külm ja steriilne suhe on kestnud kaua ja osapooled on sellega leppinud, kuid film toob mängu loomuliku ülesulamise võimaluse ehk vaidlusse laskudes lahvatavad emotsioonid ja kirelõõm. Seda väljendab väga ilmekalt kaugus Elena ja ta mehe vahel, mis poja poleemikasse süvenedes nende vahel aina enam kokku surutakse. Vaidlus kütab kirgi, kirg vaigistab ebameeldiva ja vastukarva käiva teema. Poleemika jääb aga ikka pinna alla vabisema ja ootama lõplikku väljapurset. Režiiliselt ja helimaastiku poolest on film äärmiselt tasavägine, sest sulle ei pressita peale rõhuvalt väljamängitud emotsionaalseid purskeid, tormakust ega ka erilisi muutusi üleüldises tempos. </div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-8yGK1lutnjg/TmvX3y3Q9vI/AAAAAAAAFuo/AilU7sPLefc/s1600/elena.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="305" src="http://4.bp.blogspot.com/-8yGK1lutnjg/TmvX3y3Q9vI/AAAAAAAAFuo/AilU7sPLefc/s400/elena.jpg" width="400" /></a><a href="http://4.bp.blogspot.com/-VdtSnfxOOwo/TmviZ1F48kI/AAAAAAAAFvA/IIpbUGTYqAc/s1600/elenadsff.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="216" src="http://1.bp.blogspot.com/-cLJ3X4rf1CE/TmvZv296i2I/AAAAAAAAFu0/I5IJmpUI_ms/s400/Fullscreen-capture-772011-125028-PM.bmp.jpg" width="400" /></a><br />
Märgatavad on aga karakterikesksed kaadrid, mis jutustavad lugu tegelaste asemel. Pildikeele üheks oluliseks osaks on ka sisulise arenduse pealetungiga algav abielupaari lähenemine, nende taaskord soojenevad suhted ja kasvav pinge, milles Elena pidevalt maadleb. Sellest samast lähenemisest aga sünnibki tegelik konflikti alge. Kus on head, seal on ka halba. Kaader kaadri haaval näeme tasast elurütmi, mida segab Elana kartus tuleviku, oma pere, nende elu ja tervise pärast. Mida lähemale liigub Elena tegutsemisaeg oma pere ja mehe ees, seda enam teisendub endine tasane filmikeel märksa ärevamaks ja muutlikumaks, kuid säilitab alati rahuliku hingamise karakterite tundlikuks arenemiseks. Elena peegeldab ka puhtinimlikke hirme. Hirmu iseenda ja oma lähedaste heaolu pärast ning loomulikult ka hirmu raskete valikute langetamise ees. Temaatiliselt on "Elena" omamoodi vaikne tragöödia, mis käsitleb eelkõige jõukamate ja vaesemate vahekorda, ema ja poja murdumatuna püsivat suhet ja inimlikkuse säilitamist isegi olukorras, kus langetatud otsus röövib osakese sinust endast. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
10/10 </div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-LfF2Xqzw0p8/TmvaYMys9_I/AAAAAAAAFu4/Bvjz5f--BQ8/s1600/zvyagintsevs-elena-andrey.n.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="298" src="http://3.bp.blogspot.com/-LfF2Xqzw0p8/TmvaYMys9_I/AAAAAAAAFu4/Bvjz5f--BQ8/s400/zvyagintsevs-elena-andrey.n.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-16687282764814736262011-09-05T13:33:00.000+03:002011-09-05T23:53:05.427+03:00Thor 2011<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-2UNICIZr36Q/TmJ-LJf4I2I/AAAAAAAAFuU/3nLohzbw1fA/s1600/thor-2011.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="http://4.bp.blogspot.com/-2UNICIZr36Q/TmJ-LJf4I2I/AAAAAAAAFuU/3nLohzbw1fA/s640/thor-2011.jpg" width="432" /></a></div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Pärast üliedukat Iron Mani seeriat jagus Marvelil julgust, et jätkata kuulsa The Avengers sarja tegelaste iseseisvate filmidega. 2011. suveks plaaniti Skandinaavia mütoloogial põhineva koomiksi Thori ja Ameerika ideaale kaitsva Captain America: The First Avenger`i filmiversioonid. Tänuväärne plaan, et tuua praeguse aja filmitehniliste saavustuste keskel ekraanidele suurejoonelised koomiksifilmid, mida veel pool dekaadi tagasi poleks olnud mõistlik teha. Esimeste seas oli 2003. aasta Hulk, mis kriitikute ja fännide poolt enamasti maha tehti, kuna esmakordselt USA turul kätt proovinud Ang Lee valmistas hoogse põnevusfilmi asemel hoopistükis inimliku karakterdraama, mille peategelane oli juhtumisi roheliseks hiiglases moonduv teadlane. Marvel aga võttis üldsust kuulda ja juba oligi platsis Hulki uusversioon The Incredible Hulk, mis järgis varmalt kõike olulist, mis ühele korralikule ja turvalisele <i>superhero action</i>-filmile kohustuslik. Siinkirjutaja astub Ang Lee Hulki selja taha ja ütleb, et tegelikult on tegemist üllatavalt intelligentse ja draamakeskse Hollywoodi <i>blocbusteri</i> mõõtu suurfilmiga. Aga nagu ikka loeb ainult publiku soov. Niimoodi siis uusversioon sündiski. Kuna Marveli Spider-Man oli samuti edukas, aga kvaliteetse kolmanda episoodita, asuti usinalt ka Iron Mani kallale. Režissöör Jon Favreau omab imetabast võimet lavastada kompaktset, humoorikat, stiililt võimalikult tihti varieeruva <i>actioni</i> ja tegelastega märulit, milles puudub labasus, pealiskaudsus, lausrumalus ja liigne klišeelisus. Iron Man 2 oli kohmakam kui eelkäija, aga see-eest püüdis Favreau taaskord luua midagi palju palju huvitavamat kui tavaline ja igav lineaarus. Seniste edu toonud Hulki, Iron Mani ja Spider-Mani näitel võib ju julgelt oletada, et Marvel on üks vähestest tootjatest, kes tõesti hoolib oma kangelaste filmidest. Olgugi, et tegu on täisameerikalike filmikestega, aga sellest sõltumata pakuvad nad senini kvaliteetset meelelahutust, mis ei sunni omaenese intelligentsuses kahtlema nagu seda teeb Michael Bay oma Transformersi seeriaga.
</div>
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-WbOz223w578/TmJ9d2pS8lI/AAAAAAAAFts/yrvsHv_zz0c/s1600/PHmUkfdtAbsAps_1_m.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="169" src="http://2.bp.blogspot.com/-WbOz223w578/TmJ9d2pS8lI/AAAAAAAAFts/yrvsHv_zz0c/s400/PHmUkfdtAbsAps_1_m.jpg" width="400" /></a><a href="http://1.bp.blogspot.com/-n-Nj_eVSypY/TmJ9nA87NxI/AAAAAAAAFtw/ppSP6d9AJgI/s1600/PHwnZF6RoY6VAB_1_m.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="169" src="http://1.bp.blogspot.com/-n-Nj_eVSypY/TmJ9nA87NxI/AAAAAAAAFtw/ppSP6d9AJgI/s400/PHwnZF6RoY6VAB_1_m.jpg" width="400" /></a>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Aga nagu ikka peab ka muidu värskes korvis olema ka üks mädast läbi imbunud muna. Käesoleva aasta suvine üllitis Thor on ilma igasuguse kahtluseta Marveli kõige ebaõnnestunum film. Asi pole niivõrd eelkäijatele allajäämises, vaid pigem asjaolus, et Thor on just nimelt filmina hämmastavalt ebaühtlane ja madalakvaliteediline. Selliseid filme ei tohiks Hollywood enam tehagi. Nii keskmiseid kui ka suurepäraseid näiteid jagub küllaga, aga ometigi läks Thori juures midagi väga valesti. Thori režii eest vastutas Kenneth Branagh, kes oli seni tuntud rohkem Shakespeare`i loomingu ekraniseerijana kui USA suurfilmide lavastajana. Ebatavaline lavastajavalik Marveli filmile, aga lähiminevikust on veelgi võtta näiteid ebatõenäolistest lavastajavalikutest, kelle visioon muidu <i>blockbusteri</i> staatuses sitsivast filmist osutus ainuõigeks nägemuseks. Nagu näiteks tänavune üllataja Rise of the Planet of the Apes, mille lavastajatoolil istus suurepärase inglise vangladraama lavastanud Rubert Wyatt. Kui esimest korda kuulsin Branaghi siirdumisest Thori juurde, olin ühteaegu nii pettunud kui ka õnnelik. Pettunud, sest Branagh võiks oma liistude juurde jääda ja mitte lasta Hollywoodil end peibutada. Õnnelik, sest tekkis lootus, et Branagh äkki ongi Thori päästev rõngas, sest kui aus olla, siis antud filmi sisuline külg oli selle avalikustamisest saadik nõrgemapoole. Seetõttu tahtsingi uskuda, et just Branaghi kogemus tõstab Thori Marveli filmide pjedestaalil aina kõrgemale ja kõrgemale.
</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Lisaks Branaghile osaleb Thoris multitalentne rootslane Stellan Skarsgard, värske Oscari võitja ja alati võluv Natalie Portman, legendaarne Anthony Hopkins ja kõige tipuks ka Jaapani üks kuulsamaid näitlejaid Tadanobu Asano. Tema roll on äärmiselt sisutühi, aga kuna tegu on hea näitlejaga, siis tahtsin ka tema nime välja tuua. Austraalia seebiseriaali Home and Away`st tuntud Chris Hemsworth kehastab uhket, tormakat ja ülbet Thori, ühte kahest Odini pojast. Hopkins on siis Odini osas ja suhteliselt tundmatu nägu Tom Hiddleston on salakaval Loki. Siinkohal tahaks juba varakult mainida, et kogu filmi peale oli just nimelt Tom Hiddlestoni Loki ja tema järel kohe ka Hopkinsi Odin ainukesed tegelased, keda saaks natukenegi kirjeldada kui karakterit. Eriti Tom Hiddleston, kelle rollisooritus oli lennuka arvutimaagia kõrval parim osa terves filmis. Nii, aga kui nüüd rahulikult edasi minna, siis jõuangi punktini, kus ma saaksin alustada kõige sellega, mis Marveli värske üllitise juures totaalselt valesti läks.
</div>
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-czQ3p8RQnQM/TmJ5-jnsKfI/AAAAAAAAFtg/53pfw8qpXVg/s1600/269c36e2-7c6a-4373-bf8c-3cd4fac98b7a.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://1.bp.blogspot.com/-czQ3p8RQnQM/TmJ5-jnsKfI/AAAAAAAAFtg/53pfw8qpXVg/s400/269c36e2-7c6a-4373-bf8c-3cd4fac98b7a.jpg" width="400" /></a><a href="http://1.bp.blogspot.com/-1L6jxj6sv8Q/TmJ9tzQ7A7I/AAAAAAAAFt4/f4j9OE_K3Xk/s1600/thor_aprilhd_1.jpg.scaled600.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://1.bp.blogspot.com/-1L6jxj6sv8Q/TmJ9tzQ7A7I/AAAAAAAAFt4/f4j9OE_K3Xk/s400/thor_aprilhd_1.jpg.scaled600.jpg" width="400" /></a>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Branagh, muljetavaldav näitljejaansambel ja Marvel selja taga. Mis saaks valesti minna, kui Marveli varasemad filmid pole üldse erilist laitmist väärtki? Esmalt oleks viisakas alustada režiist ja stsenaariumist. Stsenaariumi autoriteks oli täpselt neli meest ja selliste ametimeeste rohkus annab tavaliselt märku sogasest veest, millest ei saagi midagi head tulla. Ometigi oli sama lugu X-Men: First Classiga ja tulemuseks oli hoopis teisest klassist film. Heakene küll, Thori suurim ja kõige silmapaistvam miinus on lastefilmile omaselt üdini turvaline, klišeedest ja pealiskaudsusest pungil lugu ja selle igakülgne arendus, mis peaks taolise suurfilmi puhul lausa keelatud olema. Kui Iron Mani ja The Incredible Hulk`iga suudeti jääda viisakuse piiridesse, siis mis Thori puhul toimus, jääb mulle mõistatuseks. Kuidas on võimalik, et pärast mitmeid edukaid samme ei suuda Marvel ikka head filmi teha, vaid astub otse turvalise mätta otsa ja ei astu sellest mitte hetkekski kaugemale. Lugu on äärmiselt lihtsakoeline ja samuti ka hirmus lühike. Kaugel galaktika keskel asuva Asgardi planeedil elutsevad mütoloogilised Norra jumalad eesotsas Odini, Thori ja Lokiga. Thor on võimuahne, rumal ja innukas. Loki aga vaikne, kaalutlev ja salakaval.
</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Odin loomulikult vana ja tark kuningas. Thor on saamas uueks peajumalaks või siis õigemini peakuningaks, aga kuningriigi rahu rikub Jotunheimi ehk Jääplaneedi asukate lühiajaline sissetung Asgardi. Thor on kättemaksuihas valmis Jotunheimi vallutama, aga Odin seda ei soovi. Loki kasutab Thori kärsitust ära ja meelitab ta ikkagi Jotunheimi ründama. Oma isa, oma kuninga käsu otsene eiramine. Karistuseks pagendab Odin Thori planeet Maale teadmata, et sündmuste senine käik oli Loki salakaval plaan ise kuningatroonile pääseda. Edasi ei arene ei miski muu, kui Thori väärtuslikud õppetunnid, tema Asgardi naasemine ja viimasel hetkel Loki kavatsuste takistamine. Ja ongi kogu film. Tegelikkuses saaks isegi sellise sisuga valmistada erakordse fantastilismütoloogilise sci-fi eepose. Miskipärast seda ei tehtud ja kogu film oli nagu tüüpiline kommertslik malelaud. Tegelased olid kui nupud, mida ainult vastavalt vajadusele liigutati. Mitte mingisugustest karakteritest ei saa Thori puhul rääkidagi, sest neid lihtsalt ei olnud. Thori tegelane ongi täpselt nii lineaarne nagu juba kirjeldasin. Rumal poiss, kes oma lolluse pärast vastu näppe saab, õpib oma tegudest tulenevalt õigesti ja eeskujulikult käituma. Tundub lapsik? Jah, ongi lapsik. Enam sügavamaks film ei lähe ja nii on kogu dramaturgilise arengu ja ülejäänud tegelastega. Kui Marveli seniseid filme arvestada, paneb selline vabalangemine lausa imestama.
</div>
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-Z_E0nI8I-oc/TmJ6CYmm5vI/AAAAAAAAFtk/zjUmH6FeE8c/s1600/2011-05-05-Thor3.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="168" src="http://1.bp.blogspot.com/-Z_E0nI8I-oc/TmJ6CYmm5vI/AAAAAAAAFtk/zjUmH6FeE8c/s400/2011-05-05-Thor3.jpg" width="400" /></a><a href="http://1.bp.blogspot.com/-xyDsPO8xYWo/TmJ6HSGfPpI/AAAAAAAAFto/EVkRH_jND90/s1600/1f17c_thor-frost-giants_510.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="168" src="http://1.bp.blogspot.com/-xyDsPO8xYWo/TmJ6HSGfPpI/AAAAAAAAFto/EVkRH_jND90/s400/1f17c_thor-frost-giants_510.jpg" width="400" /></a>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Tegelastel puudub igasugune sügavus, isegi see kõige tavalisem iseloom on puudu. Enamik loo kontekstis olulisi tegelasi toetuvad pelgalt oma välimusele ja kohustuslikele lausetele, mis sündmusi käima lükkavad. See on imelik, sest möödunud aastate jooksul on suve suurfilme aina hoolikamalt lihvima hakatud. Selle asemel, et tegelastega nagu tavaliselt vaeva näha pakutakse Thoris lihtlabaseid marionette. Portmani ja Skarsgardi tegelased on otsekui "Kuidas teha lastesõbralikku <i>action</i>-filmi" nimelisest õpikust välja kukkunud. See on masendav ja naeruväärne, kui ükski inimkarakter pole mõeldud arenemiseks, vaid näitamiseks. Saangi nüüd sõnasabast kinni võtta. Thor oligi nagu näitemäng, kus lihtsakoelise struktuuriga loos tühjad tegelased ringi siblivad. Ütleme nii, et Thori vanusegrupp peaks olema üsna noor, sest film nõuab publiku tähelepanu naeruväärselt vähe. Iga hetk, mil Asgardi tutvustatakse on lihtsalt paar liiga avarat kaadrit, mis tegelikkuses ei anna mitte mingit ülevaadet. Meile öeldakse, et Asgardi minevik ja Thor on nende kuningriigi seisukohalt väga tähtsad, aga kuna film oma tegelastest põhimõtteliselt ei hooli, siis tavalist vaatajat ei tohiks Thori pagenduselu ja Loki reeturlikus mitte kuidagi puudutada.
</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Loo ja tegelaste suhtes on film häbiväärselt nõrk. Igasugune inimlik draama, mida aretada püütakse on labaselt lapsik ja lihtne nagu nätsu närimine. Tegelastel pole vaja selgelt väljajoonistatud motiive, tausta ega ka karakteriraasugi. Sellisest lähenemisest jääb mulje, et suure nimega suve <i>blockbusterist</i> neid omadusi keegi ei otsigi. See oleks tõsi ainult sellisel juhul kui Marveli eelmised filmid oleks olnud samal tasemel kui Thor. Seda pole need aga teps mitte olnud. Eriefektide osakond on filmi juures hullumeelselt tööd rabanud ja loonud Norra jumalatele eepilise linnriigi mõõdu välja venitava CGI planeedi ja selle asustuse. Kahjuks peab tõdema, et Asgardi hunnitu CGI jääbki ainult pealispinnaks, sest kui paar avarat kaadrit Asgardist välja arvata, ei olnud kuningriiki põhimõtteliselt olemaski. Lihtsalt kauguses ilutsev sillerdav linn. CGI teine kasutusala kuulub loomulikult actioni alla ja siinkohal lasti ka ideedel natuke lennata. Thori esimesed pool tundi ongi need kõige põnevamad loetud minutid, mille vahele on pressitud muljetavaldav kogus hunnituid visuaalselt viimseni täiustatud keskkondi ja CGI <i>actioni</i> pöörasust, aga need vähesed momenditki mõjuvad pärast esmast kokkupuudet liiga mänguliselt ja pingevabalt.
</div>
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-9A6qVNq38k0/TmJ9q8f27JI/AAAAAAAAFt0/t91f7OeP7Ao/s1600/thor_anthony_hopkins_photo.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="http://4.bp.blogspot.com/-9A6qVNq38k0/TmJ9q8f27JI/AAAAAAAAFt0/t91f7OeP7Ao/s400/thor_anthony_hopkins_photo.jpg" width="400" /> </a>
<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-wFeHtjuXo7E/TmJ93m9lRdI/AAAAAAAAFuE/bg8fHDvqmZ0/s1600/thor-movie-tom-hiddleston.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="231" src="http://1.bp.blogspot.com/-wFeHtjuXo7E/TmJ93m9lRdI/AAAAAAAAFuE/bg8fHDvqmZ0/s400/thor-movie-tom-hiddleston.jpg" width="400" /></a>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Filmil puudub ekstreemsus, millega publikut pinguldada, üllatusmoment, et huvi ei lahtuks ja kõige tipuks on koos publikut stimuleeriva stsenaariumiga täiesti kaduma läinud ka tegelaste tõsimeelne usk oma tegevuse mõtestatusse, mis on koomiksifilmile ülimalt oluline element.
</div>
<div style="text-align: justify;">
4/10
</div>
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-05hWCnU09Gs/TmJ97Yh75FI/AAAAAAAAFuI/kT8Zg70uLa4/s1600/thor_pictures05.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="168" src="http://2.bp.blogspot.com/-05hWCnU09Gs/TmJ97Yh75FI/AAAAAAAAFuI/kT8Zg70uLa4/s400/thor_pictures05.jpg" width="400" /></a><a href="http://4.bp.blogspot.com/-SkCSR745tvc/TmJ9-aw4YTI/AAAAAAAAFuM/eADl8GqN4Eo/s1600/thor-2011ee.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="195" src="http://4.bp.blogspot.com/-SkCSR745tvc/TmJ9-aw4YTI/AAAAAAAAFuM/eADl8GqN4Eo/s400/thor-2011ee.jpg" width="400" /></a><a href="http://4.bp.blogspot.com/-SkCSR745tvc/TmJ9-aw4YTI/AAAAAAAAFuM/eADl8GqN4Eo/s1600/thor-2011ee.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"></a>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0Estonia58.595272 25.01360756.476399 19.959896 60.714145 30.067318tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-31062144378704057192011-08-18T17:27:00.001+03:002011-08-18T17:28:04.497+03:00Pripyat 1999<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-ExOExHtNUa4/Tk0bCbvfsNI/AAAAAAAAFsM/jm897fATwq4/s1600/movie35804.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 363px; height: 505px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-ExOExHtNUa4/Tk0bCbvfsNI/AAAAAAAAFsM/jm897fATwq4/s400/movie35804.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5642195636785754322" border="0" /></a>24.aprillil 1986. aastal tabas Tšernoboli tuumajaama ootamatu avarii, mis kõigi pingutustele vaatamata paisus lähimineviku katastrofaalseimaks sündmuseks. Tšernoboli tuumajaam asub Ukrainas, Venemaa piiri ääres. Seda ümbritsesid kaks linna Pripyat ja Tšernobol. Pripyat asus tuumajaamale kõige lähemal, vaid 3 kilomeetrit lahutas 50 ooo inimesega asustatud linna ja fataalset radioaktiivsust, mis tohututes kogustes õhku paiskus. Tegelikkuses isegi kõrgeim radioaktiivsuse tase, mida vabas looduses iial on mõõdetud. Pripyat oli linn, mille elanikkond moodustus eelkõige tuumajaama töötajatest, nende peredest ja vahest isegi sugulastest. Hetkesegaduses viivitati linna evakuatsioooniga üks päev, aga sellest piisas täiesti, et radiatsioon elanikesse imbuks ja kummitaks neid isegi aastakümneid hiljem. Ligi 50 000 inimest evakuaeeriti loetud tundidega ja Pripyati ei jäänud elama mitte hingelistki. Sama lugu oli ka Tšernoboli linnaga, mis kahest rängimini kannatanud saanud linnadest on ainukesena asustatud, kuid seegi on äärmiselt minimaalne. Pärast tuumajaama 4. reaktori sulgemist hiiglasliku sarkofaagiga määrati tuumajaamast lähtudes 30 kilomeetri raadiusega keelutsoon, mille piire valvavad relvastatud sõdurid ja kedagi sisse ei lasta.
<br />
<br />Esialgu see nii vähemalt oli. Aastate möödudes on Pripyati sagedasteks külalisteks metallivargad, kes on endises hiilguses liikumatuna seisva linna metallivarudest puhtaks teinud. Olgugi, et kõik, mis Pripyatis vähegi alles, on äärmiselt radioaktiive. Vargaid see aga ei heiduta, kas siis osaliselt ignorantsusest või hoolimatusest, seda on raske öelda. Lisaks varganägudest hetkekülastajatele on 30 kilomeetri pikkusesse keelutsooni ehk lihtsat tsooni naasnud endised elanikud, et taas siseneda oma kiirelt maha jäetud kodudesse, mitte küll Pripyati, sest see lihtsalt pole võimalik, vaid hoopis ääreladele. Samas on ka teada tuntud fakt, et osa inimesi pole radioatkiivse kiirgusega määritud aladelt kunagi lahkunudki. Põhjused on erinevad. Kes oli liiga vana ja hädine, kes lihtsalt ei tahtnud lahkuda ja oli ka neid kes puhtalt tänu NSV nullilähedasele teavitusele ei pidanud vajalikuks oma kodust lahkuda. 25 aastat on sellest õudusest möödunud, kuid tagajärgi peab Euroopa siiani maitsma.
<br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/-5JdIT5d5ZJE/Tk0bCwzOHDI/AAAAAAAAFss/J12VZqwZPr0/s1600/1291825137_pripyat_3.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 358px; height: 204px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-5JdIT5d5ZJE/Tk0bCwzOHDI/AAAAAAAAFss/J12VZqwZPr0/s400/1291825137_pripyat_3.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5642195642438523954" border="0" /></a><a href="http://2.bp.blogspot.com/-ksAlS4ZjHEM/Tk0bCnakQVI/AAAAAAAAFsU/v5X8kRCLfek/s1600/1291825081_pripyat_2.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 362px; height: 206px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-ksAlS4ZjHEM/Tk0bCnakQVI/AAAAAAAAFsU/v5X8kRCLfek/s400/1291825081_pripyat_2.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5642195639919198546" border="0" /></a>Nikolaus Geyrhalteri dokumentaalfilm Pripyat ilmus 1999. aastal ja tollal oli katastroofist möödunud ainult 13 aastat. Liiga väike ajaperiood, et taas julgelt Pripyati tänavatel kõndida nagu seda teevad tänapäeva turistid. Geyrhalter ei paku analüütilist ega ülevaatliku ajaloolist dokumenti, mis aitaks perfektselt mõista Pripyati, selle elanikke suhet tuumajaama ja oma kodukandiga. Geyrhalteri dokumentaalfilm on pigem inimlik pilguheit Pripyati endiste ja seda ümbritseva piirkonna praeguste elanike hingeellu. Kaamera taga on malbe naisehääl, mis on tegelikult kaval nipp, sest see justkui automaatselt rõhutab kaastundele, mõistmatusele ja segadusele, mis valitses inimeste südametes, kui nad pidi oma kodud hülgama ja mitte kunagi tagasi tulema. Filmi keskpunktis on inimene, oma ilus ja valus. Tal on kaamera ees isegi ebamugav, ta ei tea mida rääkida, kui minevikumeenutused pisarad silma toob, ta keerab pea kõrvale ja vaatab nukralt kaugusesse. Mitte kõik Pripyati lähedal asulates elavad ja ametlikes punktides töötavad inimesed ei ole katastroofist mõjutatud. Mõni pole tollase ajaga isegi kaudselt seotud, aga on siiski üks ja ainus põhjus, mis neid kõiki sel hüljatud maal ühendab. Elu. Nad elavad ja töötavad seal teadmisega, et neid ümbritsev viljakas maapind ja tolmuosakesi edasi kandev õhk on radioaktiivne.
<br />
<br />Mõnel pool väike, aga mõnel juhul isegi liiga kõrge tase. Film tutvustab vaikselt, aga peaaegu et tummaks lööduna radioaktiivsel maal elavaid inimesi. Meile tutvustatakse piirivalurit, kohaliku laborit, kus siiani regulaarselt keskkonna radiatsiooni mõõdetakse, endist Pripyati linna elanikku, kellel on endine linnapilt liiga hästi meeles, vanapaari, kes pärast mitmeaastast kodust eemalolekut tagasi tsooni suundus ja seal oma kodutalu jäänused taas püsti upitasid, Tšernoboli tuumajaama töötaja, kes annab lahkelt kaamerale pika ja põhjaliku tuuri 1-3. reaktorite töömehhanismidest ja sealsete töötajate igapäevaelust, autopargi ülemat ja tema alluvaid, kes hooldavad 1600 sõidukist koosnevat parki, milles ligi pooled on senini radioaktiivsed. Kõigil on jagada omi nukraid lugusid käesolevast elust ja igapäevastest katsumustest. Pidev hirm nähtamatu vaenlase ees ei kao kunagi, aga inimesed on oma eluga harjunud. Vähesed kurdavad, paljud hoopis kehitavad õlgu ja löövad käega ning nõustuvad, et pole sel elul siin häda midagi.
<br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/-KEzEzJW2gVI/Tk0cPcH5YYI/AAAAAAAAFs0/w3OAz5DJPcc/s1600/original.png"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 384px; height: 216px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-KEzEzJW2gVI/Tk0cPcH5YYI/AAAAAAAAFs0/w3OAz5DJPcc/s400/original.png" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5642196959738028418" border="0" /></a><a href="http://3.bp.blogspot.com/-Og0xpaK-_og/Tk0bCofRanI/AAAAAAAAFsc/W1Y_Ypj_oq4/s1600/1291735064_glhfxe2uy5pyqad.jpeg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 388px; height: 221px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-Og0xpaK-_og/Tk0bCofRanI/AAAAAAAAFsc/W1Y_Ypj_oq4/s400/1291735064_glhfxe2uy5pyqad.jpeg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5642195640207370866" border="0" /></a>Geyrhalteri dokumentaalfilm ei liigitu kohe kindlasti mitte tavakategooriasse, vaid pigem kusagile sinne kunstiliste võtetega dokumentaalfilmide valda. Film on otsast lõpuni must ja valge. Seda võib muidugi otsekohe võtta kui vaataja emotsioonidele rõhutava meetmena, kuid antud juhul ei ole tegu pretensioonika lavastusega ega ka võimalikult tihedalt fakte ja avaraid tänapäeva tühermaad kujutavate kaadritega täis filmiga. Must ja valge kompositsioon töötab nagu valatult, sest filmi keskmes on iga sekundi ja iga minuti jooksul inimene ning ta ei kao kaamera eest mitte kordagi. Üldsegi mõjub Pripyat rohkem mängu-kui dokumentaalfilmina. Olgugi, et filmi pealkiri ütleb kogu käsitletava teema juba ette ära, ei alusta Geyrhalter panoraamvõtetega ega anna täit ülevaadet ulatuslikest kahjudest, mida linn ja selle inimesed on pidanud kandma. Vaiksed, staatilised ja jälgivad kaadrid asetavad luubi all oleva inimese kaadri keskele ja ilma igasuguseid lisaküsimusi esitamata oodatakse, mida antud inimesel tegelikult on öelda, mis on tal südamel ja kas ta üldse tahab seda avaldada. Seda on tunda eriti neis kaadrites, kus piirivalvur, kõrges vanuses vana mees või ükskõik, milline ametimees seisab lihtsalt kaamera ees, püüab sellest eemale vaadata ja mõtiskleda etteantud küsimuse üle.
<br />
<br />Geyrhalter annab neile aega, et vastata, ta saadab neid oma töökohas ja väheste lõigetega laseb kaameraesisel inimesel käituda loomulikult, tunda end mugavalt ning ootab rahumeelselt naturaalsust taotledes inimese mõtisklushetked ära, et nad saaksid siis rahulikult edasi rääkida. Geyrhalter ei keskendu Pripyati endiste elanike ja selle ümbruskonna praeguste asunike ajalooliselt olulisele traagilisele minevikule ega eksponeeri igavese hoiatava monumendina kõrguvat Pripyati. Selle asemel jälgib ta oma valitud ametimehi-ja naisi, annab neile aega ja ruumi, et käigupealt puhtloomuliku arendusena tabada ehedaid emotsioone, mitte laduda ette fakte ja siis pikalt ja laialt seleteda lahti iga omapärase indiviidi möödunud elu iga väike üksikasi. See pole vajalik, kui eesmärgiks on tabada inimesed Pripyatis, mitte Pripyati inimesed. Paljastatakse nii teada teada tuntud kui ka uskumatuna näivaid seiku elust tsoonis. Ei kellegi maa, kuhu võimudel ilmselgelt asja pole, tsoonis leiba teenivatel kohalikel, uurimiskeskustel ja oma elu lõpupäevi õhtusse veeretavad vanainimesed elavad justkui totaalses isolatsioonis, kuhu mitte kellegi huviala ei ulatu. Põletav probleem, kuigi põhjused ja tagajärjed radioaktiivsel maal elamiseks on igaühel olemas. Süüdistada nagu polegi kedagi. Nad elavad, hääbuvad ja kaovad maamunalt ilma, et keegi neid tähele paneks. Elanike üldiseks tooniks ongi käega löömine, aga mitte sulaselge loobumine ja tõe eiramine, vaid olukorraga leppimine. Siiski kaks täiesti erinevat asja, kuigi enam suuremat aastatepikkust ebaõiglust ei oska kohe mujalt otsima hakatagi. Kohalikud on aga napisõnalised ja lausuvad nagu ühest suust: "Eks näeme, mis tulevik toob."
<br />
<br />9/10
<br />
<br />Filmi on võimalik otse <a href="http://www.youtube.com/watch?v=ETtFIuOaEPE">Youtube`st </a>vaadata.
<br />
<br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/-YENZ6qu2QSI/Tk0bC4HHtyI/AAAAAAAAFsk/Z9DRzrQr0dA/s1600/1291825116_pripyat_1.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 228px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-YENZ6qu2QSI/Tk0bC4HHtyI/AAAAAAAAFsk/Z9DRzrQr0dA/s400/1291825116_pripyat_1.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5642195644401039138" border="0" /></a>
<br />Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-11790235051602201032011-08-09T14:57:00.001+03:002011-08-09T16:42:01.841+03:00Event Horizon 1997 Vol. 2<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEisV9S6yQDFHlHNAZBFOo5n9fiGdWLqN-KTK_l2Nptdp-XjqzEqv0mfcz0qLr23tcGpAKTgP_AWk5L5RIXrCkMHRQSzNhcBv2pC_Y7_WOplHCw1cPvz5eAGScWRL0pzjRJfut1NXHddUiK6/s1600/event_horizon_poster_best_sci_fi_films-s500x741-128078-580.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 339px; height: 502px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEisV9S6yQDFHlHNAZBFOo5n9fiGdWLqN-KTK_l2Nptdp-XjqzEqv0mfcz0qLr23tcGpAKTgP_AWk5L5RIXrCkMHRQSzNhcBv2pC_Y7_WOplHCw1cPvz5eAGScWRL0pzjRJfut1NXHddUiK6/s400/event_horizon_poster_best_sci_fi_films-s500x741-128078-580.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5638628708106097554" border="0" /></a>Paul W.S. Anderson, kes hetkel paistab silma madalakvaliteediliste märulifilmide poolest, meistedardas 1997. aastal valmis oma kolmanda filmi Event Horizon. 21. sajandisse mahuvad nii enam-vähem õnnestunud Resident Evil kui ka madalalaubalised, kuid siiski vaadatavad märulid nagu Death Race, Resident Evil: Afterlife ja ka näiteks Alien vs. Predator. Viimane pole õnneks pooltki nii hullumeelselt halb kui vendade Colin ja Greg Strause`de Alien vs. Predator: Requiem. Teine film oli muidugi legendaarne "nii halb, et muutub heaks" võitlusmärul Mortal Kombat. Pärast Event Horizoni jätkas Anderson ulmežanri vooluga. Ilmusid sellised kultuslikumad ja vähemkultuslikumad teosed nagu Soldier, Resident Evil ja AVP. Produtsendina jätkas ka Resident Evil`i seeriaga, ulatades oma abikäe Resident Evil: Apocalypse`le ja Resident Evil: Extinction`ile. Samuti on Anderson vähehaaval jätkanud ka võitlusmängude produtseerimisega. Vähese valiku hulka kuulub loomulikult neist kuulsaim DOA: Dead or Alive, mille vaadatavusest ei pea pikemat juttu tegema. Et juttu lühemaks kruttida, võin teha julge järelduse, et kui minu poolt seni nägemata Shopping välja arvata, on Paul W.S Andersoni seni parim film Event Horizon ja samuti võiks esile tõsta ka 2009. aastal ilmunud Christian Alvarti lavastatud ja Andersoni produtseeritud Pandorumi, aga selle seostatusest Event Horizoniga räägin hiljem. Ometigi on Anderson endale nime teinud. Seda nii Mortal Kombati, Event Horizoni, Soldieri kui ka Resident Evil`i mängudest mõõtmatute kaugusteni eemaldunud samanimeline filmiseeriaga, mille viimane osa on neist see kõige nõrgem nii loolt kui ka vormilt.
<br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/-DIYj8fgdsx0/TkBuP_2f5GI/AAAAAAAAFmM/_h7_lmHiaK8/s1600/9.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 363px; height: 218px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-DIYj8fgdsx0/TkBuP_2f5GI/AAAAAAAAFmM/_h7_lmHiaK8/s400/9.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5638627954584970338" border="0" /></a><a href="http://1.bp.blogspot.com/-v39jQzvsStk/TkBuQiEIKZI/AAAAAAAAFms/4jchEnSose0/s1600/event-horizon-tube.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 360px; height: 251px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-v39jQzvsStk/TkBuQiEIKZI/AAAAAAAAFms/4jchEnSose0/s400/event-horizon-tube.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5638627963768940946" border="0" /></a>Event Horizon on ulmeõudusfilm 1997. aastast, mida võib kergesti varasema ajajärgu filmiks pidada. Siinkohal ei mängi rolli eriefektid kosmoselaevade kujutamiseks ega nende üleüldine ehitus, vaid üldine toon, mis justkui surub peale 80ndate õudusulmet nagu näiteks natuke veel varasem Ridley Scotti Alien või John McTiernani Predator. Muusika, tegelased, kosmos ja selles liiklejad ei anna aimu mitte 20. sajandi lõpuaastate ulmefilmidest, vaid pigem selle algusest. Selline vanas heas kastmes virguv toon on loomulikult igati teretulnud, sest mitte kordagi ei panustata üleliia ulmelisele aspektile, vaid hoopis horrorile, mis tegelaskonda ja publikut ees ootab. See on loomulik, sest Event Horizon on juba alates esimestest minutitest rohkem õudus kui ulme. Peaosades säravad oma aja aktiivsed tegijad nagu Sam Neill, Kathleen Quinlan, Laurence Fishburne, Jason Isaacs ja vähem tuntumad nagu Sean Peartwee ja Jack Noseworthy. Esindatud on ka kaks nooremat näitlejad Joely Richardson ja Richard T. Jones, kes hetkel vahelduva eduga silma paistavad. Event Horizoni tegevustik leiab aset 2047. aastal, kus eri omaduste ja funktsioonidega meeskond eesotsas Laurence Fishburne`i kapten Milleriga asuvad koos värskelt pardale võetud Dr. Weir`iga päästemissioonile. Peamiseks ülesandeks on üle 7 aasta mõistatuslikud kadunud teaduslaeva Event Horizoni üles leidmine ja sellega toimunu selgitamine. Andersoni režiid toetas oma debüütstsenaariumi kirjutanud Philip Eisner, kes praeguse hetkeni ei ole rohkem kui neli filmi kirjutanud. Kusjuures tema sulest pärineb ka Simon Westi Mutant Chornicles. Filmi stsenaarium on otsekohene müsteerium, mis kasutab oma tegelasi ka vastavalt. Tükk tüki haaval poetatakse killukesi valitud tegelaste taustalugudest, kuhu kuuluvad ka nende töömetoodika ja minevik. Põhirõhk on asetatud Dr. William Weir`ile, keda kehastab igavese imetabase sarmiga Sam Neill. Tema tegelane on pidepunkt, mis alustab filmi ja ka lõpetab selle. Kogu temaatika, mida salapärane kosmoselaev Event Horizon endas peidab, on lõppude lõpuks seotud ainult Dr. Weir`iga.
<br />
<br />Karakterite poolest on kogu seltskond ammuilma tuttav, aga siiski seeditav. Usun, et põhjus peitub ei kusagil mujal kui nende otsekoheses arengus, mis kajastuvad nii oma ülesannete täitmisel kui ka iseenda sisemise õuduste vastu seismisel. Ühegile neist ei lubata liigset ekraaniaega ja isegi ei langeta tasemele, kus iga viimsegi kui tegelase karakteri lahkamine on oluline. Vastupidi, domineerivateks jäävad Fishburne`i kapten Miller ja Neill`i Dr. Weir ning nende vahel kasvav pinge. Event Horizon on omamoodi põrgutule allegooria, mis meenutab suuresti Clive Barkeri Hellraiseri filmiseeriat, kuid mitte sealsete põrgulike tegelaste, vaid kohe kindlasti saabuva saladusliku kurjuse kujunduse poolest, kuigi seegi võrdlusmoment kerkib esile filmi viimases vaatuses ja seega jätab kogu terviku ikkagi rohkem isenda klassikalise õudusvalemi täideviimise seltsi. Usun, et ma väga palju mööda ei panegi kui nimetan Event Horizoni piisavalt omanäoliseks filmiks, mis omasuguste seas ka eredalt silma paistab. Teemad nagu põrgu, loodusseaduste räige rikkumine ja omaenda isiklike deemonite küüsis vaevlemine ei ole kindlasti mitte eriti originaalsed, kuid oma väljendusviiside poolest siiski paeluvad ja õuduselemente täpse hoolivusega ära kasutavad. Iga minut teenib filmi huve, stsenaarium on läbi mõeldud ja üldsegi mitte liiga otsekohene, mis tagab juba esimeses vaatuses püsiva huvi, et terviklik pilt lõpuks kokku panna. Õnnetuseks teenib õuduselement peamiselt ehmatuse huve: kord tekib ja siis kaob. Samas ei raiska need loetud hetked filmi aega, sest igaühel neist on vastava tegelase jaoks oma eesmärk, mis ei kaota oma sihti isegi lõpuminutitel. Mõttetu silme ette kargav ehmatus ei kao nagu tina tuhka, vaid jääb nagu paha hais tegelaste pea kohale hõljuma. Nii et klassikaline õudusfilm pea igas mõttes.
<br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/-Ow_PHelPzsE/TkBuQpOv7aI/AAAAAAAAFmk/RCkNHjzjAIk/s1600/Event%2BHorizon%2BPic%2B003.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 381px; height: 185px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-Ow_PHelPzsE/TkBuQpOv7aI/AAAAAAAAFmk/RCkNHjzjAIk/s400/Event%2BHorizon%2BPic%2B003.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5638627965692538274" border="0" /></a><a href="http://4.bp.blogspot.com/-6u28y8_nmdw/TkBuQBT9fJI/AAAAAAAAFmU/UnxjG78N9kM/s1600/475claire4.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 379px; height: 293px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-6u28y8_nmdw/TkBuQBT9fJI/AAAAAAAAFmU/UnxjG78N9kM/s400/475claire4.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5638627954976980114" border="0" /></a>Event Horizoni suurim eelis on selle suursugusus: pikad ja avarad kaadrid originaalse kujundusega kosmoselaevast, õhkkonda paika loksutavad kaadrid peategelasest ja temast õhkuvast halvaendelisusest. Selle asemel, et seletada pikalt ja tarbetult, mida üks või teine meeskond tegema hakkab alustatakse kohe missiooni täideviimisega ning alles tükk maad hiljem, kui kõik tegelased on juba tuttavad, tutvustatakse nii vaatajale kui ka Dr. Weir`i alluvusse antud meeskonnale Event Horizoni kui teaduslaeva otstarvet ja 7 aasta tagust sündmust, mis käivitaski tema kadumise. Säilub huvi ja säilub pinge. Mõeldud ja tehtud. Sirgjooneline, aga siiski piisavalt taibukas, et publiku intelligentsust mitte solvata või siis üldse alahinnata. Hoolimata stamptegelastest ja tuttavlikust ootusärevuse kasvamisest pakub Event Horizon õudust omas mahlas. Kui rikkuda seni tuntud teaduse piire või sekkuda tundmatute jõudude vahekorda, siis polegi midagi head oodata. Umbes samal tasandil töötab kogu film, kuid vahelduseks ei piirduta piiramatu kurjuse vallapääsemisele. Kurjus, mis on teaduslaevas Event Horizon uue kodu leidnud, on kindlapiiriline ja samas ka äärmiselt tuttavas kontekstis. Põrgulikud jõud või siis kosmose äärealade hullustõbi, mis helged pead piiritus pimeduses meeleheitele ajavad. Esimest rohkem kui teist, kuid mitte kordagi tasakaalust väljas. Kosmilise, kuid siiski enamjaolt maise põrgu väravad avanevad aeglaselt ja kõigi eelduste kohaselt on finaal leekpunane nagu üks korralik põrgutuli olema peabki. Struktuuri poolest meenutab film kangesti Alieni ja isegi Andrei Tarkovski Solarist. Kui Solaris tegeles puhtinimlike küsimustega ja ei kavatsenudki suunduda vältimatu eluohtliku ja mürarikka finaali poole, siis Event Horizon just seda teed läkski. Loomulikult on Solaris ja Event Horizon ühes lauses kasutada isegi omamoodi naljakas, aga Andersoni filmi tegelasi piinanud ilmingud on samuti inimlike mõõtmetega ja tegelikult isegi õõvastavamad kui mis tahes muud hirmud.
<br />
<br />Sam Neill`i tegelase põrgulik olemus on pidevalt tuntav. Tema on looja, hävitaja ja seisnud ka talle omases tules. Ehk siis Event Horizon on tema looming, selles peituv vägi tema elutöö ja isikliku traagika järgne üksindus omaenese põrguks. Sam Neill ja Laurence Fishburne on neile antud rollides suurepärased. Neill avaldab paratamatult rohkem muljet, aga siiski on just need kaks tegelast ja näitlejat, mis filmi kvaliteeti märgatavalt tõstavad. Tulles nüüd Christian Alvarti Pandorumi juurde, siis ei saa mainimata jätta, et kuivõrd sarnased on Pandorum ja Event Horizon. Olgugi, et tegu on Alvarti ja stsenarist Travis Mallory originaalstsenaariumiga on kõigi kolmes vaatuses ootamatult tuttavaid episoode, mis ei saa mitte kuidagi olla juhuslikud. Kõige värvikam näide on kindlasti Pandorumi üks lõpustseenidest, kus Dennis Quaidi tegelane on äkitselt peatormava veega ümbritsetud. Umbes sama juhtub ka Sam Neill`i Dr. Weir`iga, kuigi sedapuhku on pealetungivaks jõuks hoopis kosmosesse tungiv kõike endaga kaasa rebiv õhk. Kui juba stseenid kipuvad korduma, siis võib päris kindel olla, et miski on tõsiselt valesti. Võin ainult oletada, et Pandorumi tootmisprotsess tõi kauged mälestused Event Horizonist taas päevakorda ja nii Anderson omaenda filmist varmalt maha vehkiski. Kui nüüd neid kahte filmi omavahel võrrelda, siis peaksin nii palju ikka mainima, et Pandorum on kahtlemata ambitsioonikam, kuid märgatavalt vigaderohkem kui Event Horizon. Siinkirjutaja eelistab seega Andersoni parimat filmi, aga usun, et tema teine parim teos ongi Pandorum, mida ta kahjuks või õnneks ise ei lavastanud.
<br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/-u7C1ihuhybE/TkBu7Q8cY5I/AAAAAAAAFm8/PNCDacIDjg0/s1600/event-horizon-movie-1997-5.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 164px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-u7C1ihuhybE/TkBu7Q8cY5I/AAAAAAAAFm8/PNCDacIDjg0/s400/event-horizon-movie-1997-5.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5638628697907684242" border="0" /></a><a href="http://4.bp.blogspot.com/-nfDmEA4OTE4/TkBu7JYBABI/AAAAAAAAFm0/c27-nPUZLj0/s1600/event-horizon-07.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 179px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-nfDmEA4OTE4/TkBu7JYBABI/AAAAAAAAFm0/c27-nPUZLj0/s400/event-horizon-07.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5638628695875846162" border="0" /></a>Ahjaa, põhjus, miks ma just sellest filmi esimest korda oma blogi ajaloos uuesti kirjutan, on äärmiselt lihtne. Vaatasin alles nüüd teist korda uuesti ja endine puntkiseis 6/10 tõusis kohe kahe palli võrra. Tegu on andeka ulmeõudusfilmiga, millel on oskuslik, kuid mitte just väga pretensioonikas stsenaarium, suurepärane näitlejaskond ja kõhedusttekitav lavastajatöö. Anderson on oma kunstnike tiimiga saanud hakkama vahel isegi liigseid sümboleid pilduva intelligentse õudusfilmiga, mis ei taha eriti ka vananeda.
<br />8/10
<br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/-XwbT05zSoJM/TkBu7muyKsI/AAAAAAAAFnM/sNvlQ7pmxvU/s1600/Image3.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 268px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-XwbT05zSoJM/TkBu7muyKsI/AAAAAAAAFnM/sNvlQ7pmxvU/s400/Image3.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5638628703755971266" border="0" /></a><a href="http://4.bp.blogspot.com/-5a9P8gdgVkw/TkBu7kPrMNI/AAAAAAAAFnE/-VnSpOxfZX0/s1600/event4.gif"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 399px; height: 218px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-5a9P8gdgVkw/TkBu7kPrMNI/AAAAAAAAFnE/-VnSpOxfZX0/s400/event4.gif" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5638628703088619730" border="0" /></a>
<br />Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-79608862003798202612011-08-01T19:33:00.000+03:002011-08-01T19:33:00.774+03:00Wrecked 2011<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-6kOVFeTyTdY/TjXUZGMyvmI/AAAAAAAAFkU/OQ6LfkbTcOk/s1600/wrecked.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 328px; height: 437px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-6kOVFeTyTdY/TjXUZGMyvmI/AAAAAAAAFkU/OQ6LfkbTcOk/s400/wrecked.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5635644036350131810" border="0" /></a>2010. aasta paistis peale eeskujulike režissööride jõukatsumistele silma ka väga piiritletud ajale ja kohale pühendunud filmide poolest. Väga palju kiidusõnu kogus Danny Boyle oma tõestisündinud looga 127 Hours, mille reklaamikampaania vuristas niivõrd palju kiidusõnu ekraanile, et pea hakkas ringi käima. <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-18P9-VrDC84/TjXV470P0EI/AAAAAAAAFkc/rwaKcq9D_6I/s1600/127-hours-tlr%255B1%255D.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 362px; height: 205px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-18P9-VrDC84/TjXV470P0EI/AAAAAAAAFkc/rwaKcq9D_6I/s400/127-hours-tlr%255B1%255D.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5635645682830266434" border="0" /></a>Tõsi, lavastajalt nagu Boyle on mida oodata. On ta ju kinkinud zombiteemaliste filmide sekka õudusthrilleri 28 Days Later, narkomaanide kibemagusa elu põnevusdraamas Trainspotting, omanäolise ulmefilmi Sunshine ja muidugi ka Mumbai kirevas, aga alla igasugust vaesust elavate laste elu pajatava Slumdog Millionaire. Viimase nimetatu suhtes ei ole isegi mina enam nii kindel, aga kuna filmil oli südant, mida publikuga jagada, siis lasen tal siin nimekirjas samuti sirge seljaga pesitseda. 127 Hours pajatas ebamugava ja ennenägematu loo Aron Rolstonist, elukogenud matkajast, kes ühel ilusal päeval jääb kättpidi inimtühjas kanjonis lõksu. Film saavutab oma tõelise meisterlikkuse tuues ekraanile James Franco kehastatud Rolstoni piinad, janu, elutahte ja oma pääsemise saavutamise. Tegu oli lineaarse looga, mis tavaliselt juhtubki tõestisündinud lugude põhiste filmidega. Boyle`i seni viimane teos hiilgas operaatori ja lavastajatöö kõrgklassi poolest. Sellest pole kahtlustki, kuid film tervikuna ei pakkunud ellujäämislugude sekka eriti värsket tuult. Olgugi, et ettemääratud rada reaalelust oli juba olemas, oleks soovinud lisaks nutikatele tehnilistele lahendustele näha ka midagi värsket, uut ja põnevat. Seda aga ei olnud. See oli enam-vähem juba ette teada, aga arvestades Boyle`i filme oli ootusärevus isegi vast liiga suur. Poleks Rolston päriselt kiviga oma ellujäämise nimel metsiku heitluse maha pidanud, siis poleks ka Boyle`il erilisi piiranguid olnud. <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-uRarZKkfFHw/TjXV5MawQDI/AAAAAAAAFkk/-L2aU9-puWE/s1600/buried-1.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 346px; height: 230px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-uRarZKkfFHw/TjXV5MawQDI/AAAAAAAAFkk/-L2aU9-puWE/s400/buried-1.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5635645687286743090" border="0" /></a>Samas aastast pärineb ka Rodrigo Cortezi Buried. Peaosas Ryan Reynolds, kes kehastab USA rekkajuhti, kes Iraagis olles paari meetri sügavusel asuvasse kirstu surutakse. Kogu film tegevustik leiab aset ainult mobiili ja tulemasinaga valgustatud kirstus. Intrigeeriv süžee otsast lõpuni, aga kuidas stsenaarium ja lugu nõndamoodi toimima hakkas? Buried`i suurimaks võiduks oligi stsenaariumi tugevus. Pidevalt pakuti pöördeid, olukorda pingestavaid infokilde, paanikasegust elutahet uskumatuna näivas vangikongis ja mitte kordagi ei antud võimalust kirstust väljuda. Kas Buried on tervikuna etem kui 127 Hours? Jah, ma kardan küll. Buried hoidis pinget üleval ja sellest lahti ei lasknud. Panustati teadmatusele ja hirmule tuleviku ees ning see toimis ebatavaliselt veenvalt. 127 Hours on aga sellegi poolest kuratlikult põneva teostusliku poolega teos.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-_3uV32TjKwk/TjXIgCzq8wI/AAAAAAAAFjE/aVK6Q4pzJYI/s1600/2_2359805782.png"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 165px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-_3uV32TjKwk/TjXIgCzq8wI/AAAAAAAAFjE/aVK6Q4pzJYI/s400/2_2359805782.png" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5635630961559008002" border="0" /></a>Nii, aga miks ma pidin üldse Buried`ist ja 127 Hours`ist nii pikalt kirjutama? Miks peaks keegi, kes on mõlemaid filme juba näinud, seda tekstiosa üldse lugema ja mitte kohe käesoleva filmi kallale asuma? Aga sellepärast, et Boyle`i ekstreemsportlase õnnetust kujutanud film oli valminud suurte rahadega, kasutades väga erinevaid võimalusi, et tuua Rolstoni ellujäämispüüdlsed publikule võimalikult lähedale ja demonstreerida vahest isegi unikaalseid viise sisenemaks kaugena näivasse olukorda ja tunnetamaks hingeminevaid emotsioone. Cortez`i minimalistlik Buried sisaldas ühte näitlejat, hääli moobiiltelefonis, madu, liiva, tulemasinat ning ühte väga tomivat stsenaariumit ja lavastajat. Sellest piisas, et Buried`ist saaks aasta üllataja.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-Rj50Y3BTsrk/TjXSjtorY6I/AAAAAAAAFjs/ztPMmZC1o9c/s1600/vlcsnap2011071400h15m38.png"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 166px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-Rj50Y3BTsrk/TjXSjtorY6I/AAAAAAAAFjs/ztPMmZC1o9c/s400/vlcsnap2011071400h15m38.png" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5635642019711509410" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-cFbTPUuyjvo/TjXSkhnaCxI/AAAAAAAAFkM/vzzacVM9UkM/s1600/wrecked2011r4dvdripxvid.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 169px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-cFbTPUuyjvo/TjXSkhnaCxI/AAAAAAAAFkM/vzzacVM9UkM/s400/wrecked2011r4dvdripxvid.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5635642033664822034" border="0" /></a>Wrecked on Michael Greenspan`i debüütfilm. Tegemist ei ole niivõrd minimalistliku filmiga kui seda oli Buried, aga umbes samasugust vormi taotleb ka Greenspan. Juba filmi esimestest kaadritest õhkub madalaeelarveliste põnevike magusat lõhna. Sõna madalaeelarveline ei taha Wrecked`i või isegi Buried`iga üldse haakuda. Olgugi, et tegu on minimalistlike teostega, ei ole mõtet neid lahterdada kui taotuslikult väikefilmideks vormitud põnevaid ideid jagavateks filmideks. Kõik oleneb siiski ainult ideest. Sama on juhtunud ka Wrecked`iga. Mees ärkab pärast rasket avariid metsa põrutanud autos, ta ei suuda end liigutada, ta ei tea kes ta on, ta ei ta kus ta on ja ta ei tea kuhu minna. Sellises huvitavas rollis astub üles Adrien Brody, kelle passivadki kõige rohkem filmid igast žanrist, igast eelarvest ja mis tahes kui erineva rolliga. Kogu Wrecked`i süžee seisnebki mälukaotuse all kannatavas mehes, kes avastab end metsa põrutanud autos. Armatuurlaud on pressinud end mehe jala vastu, mis teeb peaaegu lootusetuks ülesande see seal ilma liigse vaevata välja tõmmata. Olles ise segaduses kõige suhtes, mis teda ümbritseb püüab mees jalg armatuurlaua all suletuna kuidagiviisi ellu jääda. Päevad mööduvad, mälu hakkab taastuma, loodus varitseb hiilib ligi. Mälukilde kokku pannes ei tea veel tundmatu mees, mida iseendaga peale hakata. Mängu tulevad moraaalsed valikud, eneseohverdus, karakterimuutus pärast ränka selginemishetke. AGA kõik pole üldsegi nii nagu paistab. Wrecked söödab vaatajale killukesi peategelase minevikust, tegudest, mida ta nüüd kahetseb, tegudest, mis alles nüüd pärast õnnetust ja ränki kehalisi vigastusi panevad mehe mõtlema ja kahetsema. Ei, tegu ole tüüpilise ellujäämise ja õppetunni looga, kus peategelane vaatab tagasi senimöödunud elule ja mõistab oma vigu.<br /><br />Wrecked käsitleb autos teadvusele tulnud meest väga kitsalt. Kitsalt selles mõttes, et auto on kogu filmi võtmeks. Auto, mis on nüüd üle kuristiku serva ürgmetsa puude alla põrutanud, annab vastuse kõigile küsimustele, mis filmi jooksul tekivad. Kes olid selles autos, mida nad tegid, kuhu nad läksid ja kes nad üldse omavahel olid? Esialgu surutakse vaatajale ette üks kindel versioon, mis hiljem lõplikult puruneb. Mälukillud on petlikud ja vähemalt ajutiselt iseennast mitte tundes võib segasevõitu pilt lähiminevikust puistada segamini kogu taastuva mälu, mis otsib, kas siis aeglaselt või paaniliselt esimest kättejuhtuvat välljundit. Ekstreemolukorras, kus kogu lootus nõjatub ainult ühele inimesele ja abi ei ole kusagil oodata, kerkivad peategelases esile erinevad tunded, mis kutsuvad esile lootust, et kordasaadetud teod pärast metsas ellujäämist kuidagiviisi parandada. Wrecked käsitleb inimese patukahetsuse teemat esialgu väga spetsiifiliselt, kuid kaldub siis rohkem üldisemaks, aga kohe kui seda tehakse avaldubki kogu filmi kandev püant: kes ma õieti olen ja mida ma enne õnnetust tegin? Järeldused vihjetest, mis murtud jalaga meest kannustavad, on loomulikud nii peategelasele kui ka publikule. Me usume seda, mida meile ette söödetakse ja seda teeb ka mees metsas, aga olles läbinud metsiku takistusraja, et pääseda ohtlikust olukorrad, jõuame koos segaduses vaevlejaga selgusele, et esialgne katkendlik versioon pole kunagi see päris õige terviklik mälupilt. Kogu film tugineb taastuva mäluga mehe metsast pääsemise katsetel. See on selge ja arusaadav, aga ometigi katkendlik, et mitte laotada silme ette kogu film, selle kulminatsioon, kohustuslik pööre ja lõpptulemus. Samal ajal ei hakata ka peategelase ümber looma üleliigseid sümboleid, märke, tegelasi minevikust ega ka kummalisi nägemusi, mis justkui peaksid autole eelnenud sündmusi peegeldama.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-iAOfDbvamZo/TjXIgjL6EeI/AAAAAAAAFjk/CPkm_HV2rFk/s1600/Wrecked%2B3.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 266px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-iAOfDbvamZo/TjXIgjL6EeI/AAAAAAAAFjk/CPkm_HV2rFk/s400/Wrecked%2B3.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5635630970250596834" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-YH8edtsMVGI/TjXIgsFjmdI/AAAAAAAAFjc/MSz4ysgf7cY/s1600/wrecked_04.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 255px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-YH8edtsMVGI/TjXIgsFjmdI/AAAAAAAAFjc/MSz4ysgf7cY/s400/wrecked_04.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5635630972639877586" border="0" /></a>Filmi esimeses pooles leiame mehe autos, õpime teda tundma, kogeme hirmu ja õudust koos temaga ja siis filmi teises pooles asume murtud jalaga metsast väljapääsu otsima. Võib jääda mulje, et tegu on hirmus sirgjoonelise filmiga. Seda ta õnneks ei ole ja selle eest hoolitseb stsenaarium, mis ei anna peategelase kohta mitte kordagi raudkindlat informatsiooni, vaid jätab meid sama pimedaks kui peategelase. Aga alles ellujäämispüüdluste keskel hakatakse meile söötma killukesi, mis justkui annaksid aimu tervikust. Selle aimduse najal tegutseb ka mees ja sama teeb arvatavasti ka teda jälgiv silmapaar teiselpool ekraani. Esimes minuteid täidab end autos avastava mehe silmapaar ehk teisisõnu on vaataja asetatud segaduses ja valus vähkreva mehe silmadeks, mis annab nagu oodatult elamusterohke efekti. Efekti, mis pakub mitte just väga tihti kasutatava võimaluse siseneda ekstreemsesse olukorda ja peaaegu et ise tunda ja näha, mida peategelanegi. POV kaadrid ei kesta kaua, just mõõdukal määral, need ei hakka kordagi liigselt domineerima ega mõju ka lühikesevõitu pilguheitena. Sujuvalt kantakse meid üle tegelase kitsale esiistmele, kus mees tänu jala kinnikiilumisele liikuda ei saa. Kogu aeg ja jõud on pühendatud mehe kitsate seinte vahel toimuvale olelusvõitlusele. Kaamera ei välju mitte kordagi autost ega paku ka sisutäiteks vajalikke kaadreid nagu mets, selle asukad ja mehe avalduva minevikuga seostuvaid pildikesi. Oleme justkui naelutud peategelase näkku: näeme seda, mida temagi ja teeme sama, mida temagi. Muid valikuvõimalusi ei ole ega tule. Kogu film on alates algustiitritest asetatud mehe perspektiivi ja ei välju aeglaselt paika raiutud vormist ka kaugemale. Greenspan ei kasuta peale paari üksiku mälupildi kaadri mitte ühtegi naturaalsust lõhkuvat meetodit, mille abil peategelase olukorda senisest veelgi rohkem rõhutada. Naturaalne filmikeel, mis on end täelikult mehe külge haakinud, ei kao mitte hetkeski, kui taaskord taastuvat mälu illustreerivad kaadrid välja arvata. Naturaalne on mitmemõtteline sõna.<br /><br />Ei, Wrecked ei ole aeglaste ega ka staatiliste kaadritega film. Iga kaader ja iga stseen iseloomustab omal erineval moel mehe seisundit, võttes kasutusele Point of View kaadrid ning tema vaate-ja ulatusvälja raadiused. Kaugemale meid ei lasta, sama on ka karakteri avaldumisega. Umbes nagu Ryan Reynolds Buried`i puhul, ei tea ka Brody tegelane iseendast ja oma ümbritsevast suurt midagi. See annab võimaluse tekitada ka publikule müsteerium, mida pingsalt vaadelda ja mille põhjal omi järeldusi teha. Kuhu tema läheb, läheme ka meie ja kogu moos. Mõne põnevust otsiva huvilise puhul võib selline lähenemine jääda kahtlemata väga igavaks askeldamiseks, kuid kui oled harjunud otsima filmist märke, jälgima tegelase ja loo arendust läbi mitmete takistuste, mis antud juhul on küll väga minimalistlikult inimlikud ja vahest isegi realistlikud, siis ei tohiks Wrecked`i nautimine raskusi tekitada. Film vältab ligi poolteist tundi ja siinkohal jäi siinkirjutaja dilemma ette: kas Wrecked töötaks paremini lühifilmina või just sellisena nagu ta hetkel juhtub olema? Problemaatiline küsimus tekkis ja arvatavasti tekib ka paljudel filmi keskosas, kus peategelane on peale mitmete katsumuste omadega täiesti viimse piirini jõudnud ja otsustab ühe väga spetsiifilise episoodi järel taas ellujäämise nimel edasi rühkida. Probleem tekkis sisulise tõe väänamise meetodiga, mis vägisi jättis mulje kui vahendist, mille abil filmi pikkus välja venitada, kuigi samal ajal omab kogu murdepunkt väga suurt väärtust just nimelt tegelase moraalse valiku ja ellujäämise kontekstis. Pidepunktiks on see sama saatuslik auto, millest peategelase jaoks lähtub kaks valikut. Teist võimalust kasutabki ta iseenda päästmiseks, kuigi seda sama tegi ta ka esimese valiku puhul. Siinkohal tekibki küsimus, et kas hägusena mõjuv tegelase moraalne dilemma hakkab üldse kogu filmi kontekstis välja paistma, kui sellele tegelikult eriti suurt rõhku ei asetata. See võib isegi märkamata jääda ja seeläbi muutubki film pigem üleliia pikaks. Endale tegin auto kui pidepunkti väärtuse selgeks ja tänu sellele polnud probleemi filmi teist poolt rahulikul moel edasi jälgida, aga samal ajal jäi tegelasele ette antud tee liiga laialivalguvaks. Sellele ei aidanud kaasa ka võitlus iseenda ja oma deemonitega. <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-cC5Xf9mgstc/TjXSj-IKgJI/AAAAAAAAFj8/g8AQzMv4wMg/s1600/wrecked2011r4dvdripxvidfgfg.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 169px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-cC5Xf9mgstc/TjXSj-IKgJI/AAAAAAAAFj8/g8AQzMv4wMg/s400/wrecked2011r4dvdripxvidfgfg.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5635642024138539154" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-D2ohbRDXFHo/TjXIgVdmKPI/AAAAAAAAFjU/nboZ2zWSUhw/s1600/vlcsnap2011071400h15m25.png"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 166px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-D2ohbRDXFHo/TjXIgVdmKPI/AAAAAAAAFjU/nboZ2zWSUhw/s400/vlcsnap2011071400h15m25.png" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5635630966566693106" border="0" /></a>Filmi esimeses pooles mõjub võitlus oma lähiminevikus sooritatud pattudega efektselt ja arusaadavalt, aga teises pooles jääb arusaamatuks karakteris saavutatu. Tähendab tema moraalsed valikud on küll selged ja vahendid, mis asetasid mehe kaalukausile ja lasid iseendaga võidelda on mõjuvad, kuid kui viimast rännakut arvestada peategelase lõpliku jõupingutusena, siis paistab see silma pigem ebavajaliku pingelanguse kui meeleheitliku lõppfaasina ja seetõttu muutus film justkui ülearuselt pikaks.<br /><br />Tehnilistes kategooriates on Wrecked leidklik ja taibukas. Võimalus siseneda ekstreemsesse olukorda on pingestatud naturaalsena mõjuva ja täiesti ilustamata piiratud vaatenurgaga, mille muudab nauditavaks uhkes üksinduses ekslev Adrien Brody. Ka lugu suudab lagedale tulla nupukate lahendustega, mis ilmestavad veelgi rohkem amneesia ja eneseotsingute keskel vaevlevat peategelast.<br />7/10<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-AYdhRCB5TUk/TjXIge2cs7I/AAAAAAAAFjM/qzq_crevo8w/s1600/68974278751950262148.png"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 442px; height: 176px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-AYdhRCB5TUk/TjXIge2cs7I/AAAAAAAAFjM/qzq_crevo8w/s400/68974278751950262148.png" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5635630969086849970" border="0" /></a>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-33893300217511630092011-06-19T21:45:00.006+03:002011-07-16T23:53:41.348+03:00Pirates of the Caribbean: On Stranger Tides 2011<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-22C5XZyVNzs/Tf4RucWa_ZI/AAAAAAAAFdE/JNReepqUFkk/s1600/watch-pirates-of-the-caribbean-on-stranger-tides-online.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 364px; height: 496px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-22C5XZyVNzs/Tf4RucWa_ZI/AAAAAAAAFdE/JNReepqUFkk/s400/watch-pirates-of-the-caribbean-on-stranger-tides-online.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5619948874586848658" border="0" /></a>Lavastaja: Rob Marshall<br />Osades: Johnny Depp, Geoffrey Rush, Penelope Crus, Ian McShane jne.<br /><br />Pirates of the Carribean: On Stranger Tides on erinevalt oma eelkäijatest hoopis erineva maitsega tükk piraadimadinat. Lisaks filmis toimuvale on kardinaalselt muutunud ka lavastajatooli omanik. Eelmise kolme filmi eest vastutanud Gore Verbinski on asendatud Chicago, Memoirs of Geisha ja üleeelmisel aastal ilmunud paljukirutud Nine`iga tuntuks saanud Rob Marshalliga. Endise triloogia viimane episood At World`s End viis lõpuni Willi ja Elizabethi pikaleveninud seikluse ja võib vist päris kindel olla, et neid kahte ei tahtnud mitte keegi enam uuesti näha. Alles on jäänud ainult Johnny Deppi kehastuses legendaarseks mängitud kapten Jack Sparrow ja osaliselt ka tema Musta Pärli aegne meeskond, millest on tegelikult alles ainult vana joodik Gibbs ja Geoffrey Rush oma tuntud headuses. Muidugi on tore, kui suurepärase stardiga ning uimaseks muutunud teise ja kolmanda osale püütakse uut elu sisse puhuda. Režissööri-ja kaadridvahetus ning peamise tõmbenumbri esiletoomine vanas heas piraadiuniversumis on tegelikult vägagi ligitõmbav kombinatsioon. Selle eest hoolitses nii Curse of the Black Pearl kui ka ülejäänud kaks, mis vaatamata oma logisevale sisulisele arengule kui ka pikaks venitatud tempole sisaldasid hulganisti ootamatult põnevaid elemente, mille najal oli võimalik seeria lõpetada aina fantastilisemaks kujuneva finaaliga. Olgu Dead Man`s Chest`i ja At World`s End`iga kuidas on, aga esimese osaga paika pandud tegelaste suur varieeruvus, laialdane liikuvus lokatsioonist lokatsiooni, igati kobe huumor, pidevalt edasiarenev seikluslikkus ja kirev mütoloogia kandsid end siiski võiduka lõpuni. Isegi siis, kui huvi tegelaste motiivide selgitamiseks ja nende eesmärkidest arusaamiseks kippus vahepeal kaduma, säilus soov näha neid ja ainult neid omas kontekstis sõudmas edasi neile ja meile üllatuslikukes fantaasiarohketes Kariibi vetes.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-cUxefH0ttKc/Tf4RVHtLaRI/AAAAAAAAFcM/Z7LzlSBeQFA/s1600/_pirates_of_the_caribbean_on_stranger_tides_unleashes_first_clip.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 375px; height: 146px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-cUxefH0ttKc/Tf4RVHtLaRI/AAAAAAAAFcM/Z7LzlSBeQFA/s400/_pirates_of_the_caribbean_on_stranger_tides_unleashes_first_clip.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5619948439548422418" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-vWxcFObgscc/Tf4RWQmKD7I/AAAAAAAAFcs/Sr9gCgzCviw/s1600/Pirates%2Bof%2Bthe%2BCaribbean%2BOn%2BStranger%2BTides%2B02.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 373px; height: 230px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-vWxcFObgscc/Tf4RWQmKD7I/AAAAAAAAFcs/Sr9gCgzCviw/s400/Pirates%2Bof%2Bthe%2BCaribbean%2BOn%2BStranger%2BTides%2B02.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5619948459114762162" border="0" /></a>Lõpp hea, kõik hea? Kahjuks mitte, sest mitme miljardi dollari väärtuses seeriat ei saa ju niisama lihtsalt maha matta. Uue järje tulek oli kindel juba siis, kui kapteniks sirgunud Will uhke Davey Jones`i laevaga päikeseloojangu suunas seilas. On Stranger Tides kujutab endast kõige rohkem vana headuse tummaks löödud kogelevat varju. Produksiooni poolest on filmil sama kõrge tase kui eelmistelgi, kuigi sedagi on ainult visuaalis ja mitte rohkemas. Neljandas episoodis on eemaldatud kõik, mis isegi triloogia esimese osa juures suursugusena võidutses. Alles on jäänud väike maa-ja veepealne seiklus uue seltskonnaga. Seltskond on aga värske ja tundmatu, kuid kahjuks märgatavalt ideedevaesem ja igavam kui piraadifilmidele ennevanasti tavaks oli. Seeria uut jätku vaadates ei saanud märkamata jääda fakt, et Jack Sparrow on nüüdseks saavutanud peamise ja erinevalt eelnenud filmidest ainukese protagonisti staatuse. Esimesed kolm filmi pakkusid Keira Knightley Elizabethi ja Oralndo Bloomi Willi peategelastena ja sinna vahele sobitati ka väga kahepalgelise iseloomuga Sparrow. Nüüd aga on Deppi tänuväärne karakter üksi terve maailma vastu heidetud ja tundub, et üksnes tänu endise kõrvaltegelase rolli edutamisega sõidetigi kiirelt rappa. Mitmel korral hakkas Sparrow esmakordselt närvidele käima. Võib olla sean sõnu valesti ja targem oleks öelda, et Sparrow muidu väga vahva, ootamatu ja humoorikas tegelane on lihtsalt igav.<br /><br />Kui pärast kolme pikka episoodi oleme Sparrow`t juba ohtras koguses näinud ja õppinud tundma kõiki tema trikke, siis ei ole just eriti mugav vaadata teda nagu kordusaadet, kus iga enne üllatust pakkunud tegu mõjub piinliku kordusena. Seda olukorda poleks tekkinud kui On Stranger Tides oleks soovinud pakkuda Verbinskile omast suurushullustust ja triloogias käikulastud lennukat ideedekasutust nagu näiteks At Worlds End`i teispoolsus, Dead Man`s Chest`i Kraken, Davey Jones ja Lendav Hollandlane jne. Ükski neist pole loomulikult originaalne idee, aga viisist endast, kuidas ta neid filmis kasutas, piisas, et kiiret ja vahel üleliia keerukaks muutunud piraadiseiklust hinnata kui Hollywoodi unikaalset jõukatsumist piraadiseikluse vallas. On Stranger Tides ei paku muud kui Jack Sparrow`t ja sellest nagu peakski kinopublikule piisama. Võib olla lihtkinolisele on tõesti vahva vaadata taas Deppi tegutsemas, aga suuremale filmisõbrale ei tohiks taoline säästuversioon küll mitte mingit õiget rahulolu pakkuda. Triloogia viimane ja eelviimane osa ei olnud kindlasti mitte täiuslikud, aga ometigi pakuti meeletus koguses vaheldusrikkust nii huumori, tegelaste, asukohtade ja üldiselt kogu Kariibi mere piraatide fiktsionaalse müütilise universumi vallas. Kogu see müstika, mis varem oli juba edukalt loodud, on uues loos tõlkes kaduma läinud. Kui õigemini sõnastada, siis see on küll alles, aga seda kasutatakse pigem liugulaskmiseks kui üldse millegiks muuks.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-uRkxPphrgSQ/Tf4RVRzeZpI/AAAAAAAAFcU/L-H13h2E_hU/s1600/gemma-ward-mermaid-pirates-of-the-caribbean-stranger-tides.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 363px; height: 226px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-uRkxPphrgSQ/Tf4RVRzeZpI/AAAAAAAAFcU/L-H13h2E_hU/s400/gemma-ward-mermaid-pirates-of-the-caribbean-stranger-tides.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5619948442259187346" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-80Ne3pbrcUo/Tf4RV3t-NRI/AAAAAAAAFcc/4sZFBIRSlCg/s1600/Barbossa_On_Stranger_Tides.PNG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 359px; height: 258px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-80Ne3pbrcUo/Tf4RV3t-NRI/AAAAAAAAFcc/4sZFBIRSlCg/s400/Barbossa_On_Stranger_Tides.PNG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5619948452436653330" border="0" /></a>Lugu on iseenesest iseseisev ja sõltumatu varemloodust. Taaskord tuuakse mängu Sparrow, Barbossa ja nende kullakallis Black Pearl, aga sellega seosed ka piirduvad. Kui triloogias üks ja ainus antagonist tegelikult puudus, siis neljanda katsetusega tutvustatakse Ian McShane`i kehastuses ajalooliselt kurikuulsat Musthabemet. Teda püütakse rakendada kui põhipaha, kelle suust tulevad kõige õelamad laused ja kelle teod on ka kõige autumad. Paraku on kogu Musthabeme olemus üks suur õnnetusehunnik. Ei mõju ta ähvardavana ega ka tõelise ohuna peategelastele, kes on sunnitud ta laeval aega veetma. McShane`i Musthabe on taaskord endiste filmide vari, sest tema tegelast püütakse täiesti ebaõnnestunult ette sööta kui kõige ohtlikumat ja kurikuulsamat piraati, aga üheks suurimaks ja kõige saatuslikumaks veaks on ei miski muu kui tuntav hooletus ja ilmetus tegelase tutvustamisel ja arendusel. Mitte miski tema juures ei kõnetanud. Teda peaaegu et ei olnudki. Hämmastaval kombel polnud Musthabemes jälgegi Barbossa, Davey Jones`i või peamiselt kolmandas jaos figureerinud Becketile omast ohtlikkust. Sarnaneda ei tohiks niikuinii, aga need loetletud tegelased kaasahaaravaks muutnud taust, motiivid, tegutsemine ja hoiak on Musthabemest täielikult kadunud. Ta on justkui lihtlabane kõrvaltegelane, kes on sunnitud Sparrow`t kuskilt kuhugi kamandama.<br /><br />Ilmselgelt kasutamata võimalus maalida Musthabemest midagi erakordset nagu seda oli näiteks Davey Jones`i traagiline minevik, olevik ja tulevik. Väga lihtne on kleepida tegelasele külge üleloomulike elemente ja neid vahetevahel ka demonstreerida. On ju selge, et piraadiuniversumis on müstikat ja fantastikat küllaga, aga tahest tahtmata peab antagonistil eksisteerima see miski, mis ta eriliseks muudab. See miski on ei midagi muud kui kogu teda ümbritsev mütoloogia, aga nagu näha, ei suvatsetud niigi rahamaigulise järje puhul end selliste küsimustega vaevata. Sama lugu on ka kogu sisuga, millel peaaegu täielikult puudub piraadifilmile omane müstika, mütoloogia ja taust, mis annab põhjuse kaalumaks kas alles sissejuhatuses askeldavat filmi üldse uudistavalt edasi vaadata. Selle kõige asemel pakub film Sparrow huumorit, ebaõnnestunud ja igavaid uusi tegelasi ning ohtralt mõõgavõitlust taaskord mitmel erineval pinnal. Kusagile sinna vahele mahub ka punktist punkti liikuv sisuliin, mille lõpus on siis see kõigi poolt ihaldatud Nooruse Allikas. Kui Curse of the Black Pearl`is oli asteekide kuld kogu aeg aktuaalne nagu giljotiin pea kohal, siis On Stranges Tides`is ununes pärast esimest poolt tundi peategelase eesmärk suhteliselt kiiresti. Mõni ime, et alapealkirjaks The Fountain of Youth ei valitud. Lokatsioonide poolest asetseb kogu film, kas siis maal või merel, mis on ju igati mõistlik, aga maal joostakse peamiselt džunglis ja merel istutakse laeval. Nii otseselt küll mõistma ei pea, aga põhimõtteliselt on kogu merel veedetud aeg segu igast küljest vaesevõitu Musthabeme tutvustamisest ning Penelope Cruzi kehastatud Musthabeme tütre ja Sparrow igast tavalisest komöödiast tuttavast romantilisest suhtest.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-rET5TWOE4qE/Tf4Rt7x3A0I/AAAAAAAAFc0/VKkE0ZZRwIE/s1600/pirates-of-the-caribbean-on-stranger-tides-movie-photo-1-600w.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 360px; height: 238px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-rET5TWOE4qE/Tf4Rt7x3A0I/AAAAAAAAFc0/VKkE0ZZRwIE/s400/pirates-of-the-caribbean-on-stranger-tides-movie-photo-1-600w.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5619948865843561282" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-RO6tbfIXoJQ/Tf4RWE325iI/AAAAAAAAFck/Ub7iw1iVb78/s1600/hr_pirates_of_the_caribbean__on_stranger_tides_34.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 363px; height: 241px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-RO6tbfIXoJQ/Tf4RWE325iI/AAAAAAAAFck/Ub7iw1iVb78/s400/hr_pirates_of_the_caribbean__on_stranger_tides_34.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5619948455967778338" border="0" /></a>Põhirõhk on asetatud rohkele mõõgavõitlusele, Penelope Cruzi karjuvale sobimatusele kogu filmi ja Sparrow uhke peategelase staatusele. Ideede poolest püüab On Stranger Tides areneda rohkem tagasihoidlikumalt ja vaoshoitumalt, tuues sisse vähe fantastikat ja rohkem realistlikumat möllu. See on igati teretulnud, aga teinekord ei tohiks ju täiesti vaimuvaeseks rabelemiseks ka taanduda. Filmi ainsaks läbimõeldud ja reaalselt kõige pinget pakkuvamaks osaks osutus piraatide vastasseis näkineidudega. Selles segmendis oli tunda ohtlikkust, salapära ja põnevust, mis ülejäänud fimis täielikult puudus. Näkineidusid valmistati ette korralikult, et põnevust hoida ning tulemuseks oli üpriski vaatemänguline võitlus näkineiu ebamaise ilu ja piraadi elunatukese eest. Musthabeme kõrval pakuti ka ootamatult ebavajalikku kõrvaltegelast. Noor misjonär, kes olude sunnil koos Musthabeme ja tema meeskonnaga nooruse allika poole suundus. Kuna kesksel kohal oli ka üks kinninabitud näkineid, siis tekkis noorel mehel ebamaise iluduse vastu ka omamoodi suhe. See kõik on ju väga armas, aga mitte sel juhul, kui nende suhte vajalikkus on täpselt nagu taevast kukkunud ja ei oma filmi juurest mitte mingit tähtsust. Näkineiu ja misjonäri suhe on temaatiliselt muidugi arusaadav ja loogiline, aga selle olemasolu põhjendus puudub täielikult. Vägisi jäi mulje, et nende kahega püüti välja mängida värsket armastajapaari ehk uut Willi ja Elizabethi, kuigi kogu nende suhe mõjus ebamäärase seigana, millel õigeid jalgu all polnudki.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-vi7Vx3YGe4k/Tf4Ru23RDTI/AAAAAAAAFdU/R4O5djGVueU/s1600/Pirates-of-the-caribbean-on-stranger-tides.png"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 437px; height: 186px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-vi7Vx3YGe4k/Tf4Ru23RDTI/AAAAAAAAFdU/R4O5djGVueU/s400/Pirates-of-the-caribbean-on-stranger-tides.png" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5619948881703931186" border="0" /></a>Pirates of the Caribbean: On Stranger Tides on igav, vaimuvaene ja üheülbaline liugulaskmine, mida sellele eelnenud triloogia kohe kindlasti ei olnud. Kurb vaadata, kuidas ikooniliseks näideldud karakter ja tema kullakallis piraadiuniversum on julmalt ja otsekoheselt rahavankri ette seatud ja mäest kiire hooga alla lastud. Kõik, mis muutis triloogia eriliseks, on kadunud ja säilunud on ainult üks väike mälestus paljukirutud, aga siiski tohutult meelelahutuslikust Gore Verbinski suurest ja laiast piraaditriloogiast. Ehk siingi kehtib reegel "mida suurem, laiem ja lärmakam, seda parem". Verbinski tuli vaatamata ohtratele komistuskividele edukalt toime, aga Rob Marshalli lavastajatöö ei ole isegi vast firmamärgi nime väärtki.<br />4/10<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-_YzMYKedCwQ/Tf4RuBDU95I/AAAAAAAAFc8/WyrBjj8bt5Y/s1600/Pirates-of-the-Caribbean-On-Stranger-Tides-2011.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 243px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-_YzMYKedCwQ/Tf4RuBDU95I/AAAAAAAAFc8/WyrBjj8bt5Y/s400/Pirates-of-the-Caribbean-On-Stranger-Tides-2011.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5619948867259004818" border="0" /></a>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-62520120024335766632011-06-18T14:16:00.007+03:002011-06-18T17:30:44.980+03:00Vanishing on 7th Street 2010<div style="text-align: center;"><br /></div><img src="http://2.bp.blogspot.com/-wmf8NSl3iZ8/TfiWOSWCnKI/AAAAAAAAFb0/S7zterOjGdw/s400/Vanishing-on-7th-Street-2-112502.jpeg" style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 469px; height: 351px;" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5618405707331312802" border="0" /><div style="text-align: left;">Lavastaja: Brad Anderson<br />Osades: Hayden Christensen, Thandie Newton, John Leguizamo jne.<br /><br />Brad Andersoni käe all valminud ja Christian Bale`i kriisi ääreni näljutanud The Machinist oli ja on siiani üks omanäolisemaid müsteeriumeid, mida kannatab vaadata isegi mitmeid ja mitmeid kordi. Perfektne atmosfäär, õõva tekitav visuaal, film noir`ilikud tegelased, kel igaühel oma väike saladus ja loomulikult protagonist Trevor Reznik, kelle vaimne ja füüsiline olukord pani kannatama isegi vaataja enda. Bale`i äärmuslik kehakaal, tema psühholoogiliselt keerukalt ja aeglaselt avatud piinatud karakter ning Andersoni visuaalirikas, keerukalt mõtestatud ja intelligente jutustus tahtmatust piinamisest on kaunis, meeldejääv ja väljapaistev. Enne The Machinisti oli Andersonil ilmunud ka väike õudusfilm Session 9, mis vaatamata teatavat laadi originaalitsemisele eriti silma ei paistnud. Tähendab, et filmi struktuur on kahtlemata omanäoline ja väljendusvahendite poolest huvitav, aga lugu ise kannatas hirmasti liigklišeelisuse all. Pärast The Machinisti ilmus Andersonil siberi raudteel aset leidev thriller Transsiberian Woody Harrelsoni ja Ben Kingsley`ga. Siinakirjutaja kahetseb, et pole antud filmiga veel kokku puutunud, aga kui uskuda nii mitmest allikast pärit arvustusi, siis ei tohiks tegu olla millegi väga tähelepanuväärsega. Ma rõhutan taaskord, et KUI arvustusi uskuda.</div><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhaqtAP39SFrmibFMdgxBBYM6iat_RFfNm0-AJMMBqCZXJFSpa0U0yKnW0vnL5UqDoRGTgW0q7SEyEPJxgpMLxDPELu7hNggbtCIZqZHsfY3RThzNde4_z720ZzG6FW1wmj92iWnaXoPqzr/s400/hayden-christensen-vanishing-on-7th-street.jpg" style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 367px; height: 188px;" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5618405496129803570" border="0" /><img src="http://1.bp.blogspot.com/-Vtkc2hhFKIM/TfiWCA0OyKI/AAAAAAAAFbM/-89DMwin5RQ/s400/Vanishing-on-7th-Street16.jpg" style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 364px; height: 174px;" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5618405496467671202" border="0" /><div style="text-align: left;">Enne eelmisel aastal ilmavalgust näinud käesolevale õudussugemetega ulmelisele põnevikule oli Anderson eelkõige ametis JJ. Abramsi loodud ulmeseriaali Fringe episoodide kirjutamise ja lavastamisega. Olen ise suur Fringe`i austaja ja tema kätt oli teatud episoodide puhul kenasti tunda. Niisiis, pärast ülitugevat The Machinisti kadus Anderson orbiidilt olgugi, et Transsiberian oli ka vahepeal ilmunud. Nii et võib arglikult järeldada, et Anderson oli öises tähistaevas ainult üks särav üheööliblikas? Ei tahaks uskuda, sest pinge, müstika ja erinevate žanrite vallas on mehel nähtavasti oskust kuhjaga. Iseasi, kuidas ta neid rakendada suudab. Hayden Christensen, Thandie Newton ja John Leguizamo astuvad pimeduse vastu kaitsele üleloomulikus thrilleris Vanishing on 7th Street. Trailerite ja klippide põhjal oli aimata ainult head ja kui Andersonist on veel ka soojad mälestused, siis ei tohiks vastupidist reaktsiooni tekkidagi. Enne kui Vanishing on 7th Street`iga ühele poole sain, tekkisid paratamatult seosed Remedy Entertainment`i eelmise aasta räägituima mängu Alan Wake`iga. Miks? No ikka sellepärast, et Andersoni uusimas leiab grupp tegelesi end totaalse pimeduse keskelt. Inimesed kaovad ühe silmapilgutusega jättes maha ainult kortsu kukkunud rõivad. Kaovad pimedusse, milles luuravad päevavalgust endasse imevad varjud. Nad leiavad su kõikjalt üles ja piisab ainult sinu oma isikliku valguskandja kadumisest ja sa oledki nende meelevallas. Igaüks, kes kannatamatult Alan Wake`i ootas, mõistab kohe, et midagi oleks nagu nihu, väga nihu.<br /><br />Tegelikult on raske öelda, mis seos on Wake`i ja Andersoni vahel, aga kuna film oli tegelikult kõike muud kui algupärane sarnaste joontega idee, siis ei saagi enam palju edasi kurta. Kurtmiseks on aga põhjust küllaga, sest intrigeeriv idee, sisu ja teostus ei tasu end täies mahus ära. Ühel poolt on Anderson hakkama saanud kaasahaarava visuaalselt kauni ja omapära taotleva teosega, sest tegelaskond palju just ei liigu, vaid tegeletakse rohkem võitlusega iseenda ja varjudega pimedusest. Kindlast punktist punkti liikumist ei esine, mis on iseenesest väga hea, sest vastasel juhul oleks Vo7thS meenutanud rohkem ameeriklaste Pulse`i lõppu järjefilmi kui uudset lähenemist pimedust laotavale horrorile. Selles suhtes on Anderson hakkama saanud originaalse lähenemisega, aga filmi taset tõmabab alla tegelastevaheline dialoog ja vähehaaval tundaandev tegevusetus. Viimast ei esine närvidele käivas koguses, aga siiski on see märgatav ja seega ka mõnevõrra häiriv. Ka pealtnäha tegevusetuses võiks ju toimuda mõtestatud tegevus. Seda püütakse ka rakendada, aga tulemus on pigem poolik, kui terviklik. Peamiste tegelaste tausta, mille hulka kuuluvad ka loetud minutid enne pimeduse esimest kõikehõlmavat laskumist ja nende endi antud olukorras võimenduv karakter, hakatakse vaikselt küll lahkama, aga rohkem ikka teadatuntud nippide abil. Ei paista silma hädavajalik kogus originaalsust, mis muudaks pimeduse eest varjul püsiva grupi ühinemise ja ellujäämise kuidagiviisigi pingelisemaks. Kostuvad vaid tühjaks kulunud dialoogid ja fraasid, mis ei anna olukorra pingestamisele mitte mingit jõudu juurde. Õnneks Anderson sellele nii väga ei panustanudki.</div><img src="http://4.bp.blogspot.com/-IYFsiiK4Yvw/TfiWC7ICXvI/AAAAAAAAFbc/z_JLdvPX_Co/s400/vanish_site.jpg" style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 361px; height: 270px;" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5618405512120000242" border="0" /><img src="http://2.bp.blogspot.com/-k4l32MZZVtA/TfiWCrexQPI/AAAAAAAAFbU/rkyreZRKXNY/s400/vanishing_on_7th_street_14.jpg" style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 362px; height: 240px;" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5618405507920380146" border="0" /><div style="text-align: left;">Maailmas, mis on kiiresti kattumas päevavalgust neelava igavese pimedusega, pole midagi ohutut. Iga väike või suurem vari ja valgusallikas, mis sul endal käes ei ole, kujutab endast ohtu. Usalda ainult seda valgust, mille oled keset igavest ööd enda vastu surunud. Need õpetussõnad mõjuvad kurjakuulutavalt ja kutsuvad esile ka elavaloomulisi reaktsioone. Reaktsioone, mis kohe sündides ootavad, et neid õpetusi ka rakendama hakatakse. Väga palju just seda ei juhtnud. Aga siiski piisavalt, et nende tagamõtte endale kiiresti selgeks teha ja</div><div> kasvava õõvastava õhustikuga kaasa minna. Paljuräägitud ja kurjakuulutava pimeduse laskumine mõjub vargsi ligihiiliva õudusena ja see tunne on ütlemata hea, eriti veel siis, kui peategelaste arenemine ja tegutsemine annab juba varakult tunda väsimuse märke. Laastav pimedus tuuakse esile nii varjude, sosinate, valguse pideva katkemise ja tegelaste hirmunud silmadega. Otsemaid luuakse ebakindel turvalisus, mis võib iga hetk puruneda. See on Andersonile omaselt mõjuv ja andekas. Ka sisuline arendus on huvitav ja kaasakiskuv, sest tahame ju teada, kuhu minna kui minna pole kusagile. Sama tunnet ei tekita tegelased. Hayden Christensen on kaheldava andega näitleja, aga siin on ta hirmunud spordiajakirjanikuna täiesti jälgitav. Peategelase materjali temas siiski ei ole. Anderson püüb küll talle ikka ja jälle rõhutada, aga miski tema kõnemaneeris või olekus hakkab ikka ja jälle tema vastu töötama. Thandie Newton on aga hoopis üheülbalise rolli otsa sattunud. Oma lapse kaotanud emana on ta küll hea nüke ebakindlasse gruppi, aga kaugemale tema karatker ei arene.</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div>Teenibki ainult ühe emotsionaalse seisundi hüve. Külvab hirmu ja tahab meeleheitlikult ja korduvalt pimedusest eemale pageda. Ehk teisisõnu paanikasegune naiskaratker ei ole kunagi hea mõte, eriti veel siis kui temaga muid plaane polegi. John Leguizamo on on see-eest põnev karakter. Mitte küll midagi väga ootamatut, aga sellegipoolest on ta talle omase karismaatilisusega tegelane, kes ei tohiks vaatajat just väga külmaks jätta. Ta läheb teatud hetkel isegi rohkem korda kui Christenseni egoistlik tegelane, kes iga uue pimeduse varjus läbitud</div><div> sammuga paremaks inimeseks areneb. Karakteriarenduselt on muutused märgatavad ainult Christenseni tegelasel, teised teenivad pigem ühte kindlat funktsiooni: iseloomustavad oma olekuga olukorra uskumatust, aitavad paljastada loetud minuteid enne esimest pimedust ja püüavad ka pingestada painavat lootusetust. Igaüks teeb seda omal moel, mis on iseenesest väga õige samm, kuid taaskord juba tuntud võte, et peavoolust natukenegi erineda. Seda on juba varemgi tehtud. Ainukesed punktid, mis üllatavad ja pinget pakkuda suudavad on lokkav pimedus, nõuanded ellujäämiseks ning varjud ja nende hiirvaikne pealetung. Tegelaskond jääb selgelt visuaali varju, millest on kahju, sest Anderson`ilt oleks just nimelt tegelaste vallas palju rohkemat oodanud.</div><img src="http://1.bp.blogspot.com/-dE6PHhOnawI/TfiWOKRy3GI/AAAAAAAAFbs/N2ZZnXt-PBY/s400/vanishing-on-7th-street-movie-photo-04.jpg" style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 377px; height: 157px;" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5618405705166019682" border="0" /><img src="http://3.bp.blogspot.com/-KkKzkz-LOmw/TfiyYXnjlGI/AAAAAAAAFb8/6o_QcurEDdY/s400/vanishing-on-7th-street-abandoned-highway.jpg" style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 377px; height: 190px;" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5618436666871223394" border="0" /><div style="text-align: left;">Praegu mõjub kogu kupatus tuttava kompotina, mille ainuke väärtus ehk lokkav pimedus annab aimu originaalsest materjalist. Tegelaskond ei ole küll närvidelekäiv, aga siiski ei paku nad ka vajalikku ootusärevust. Selle eest hoolitseb juba niigi kiidetud pimedus kui ka lokatsioonide vähene vaheldumine ja uute tegelastega tutvumine. Filmi parim osa on aga mittelineaarne lugu, mis nõrkade tegelaste kõrval paistab juba kaugelt silma. Puudub igasugune <span style="font-style: italic;">survival horrori</span> stiilis rännak. Kuigi ka niimoodi oleks midagi märksa põnevamat välja kujunenud, aga just nimelt mittelineaarnsena on tunda oodatud ärevust, millest oleks pidanud tegelikult kogu film pakatama. Seda ei olnud ega tulnud. Filmi läbib ka väike kristlik alatoon, mis annab endast märku alles lõpuminutitel. Eelnenud sündmustega seostub see üsna tabavalt, aga pigem mõjub taoline deus ex machina-finaal lihtsa lahenduse kui nupuka seostatusega tegelaste ja nende olemusega. Samas võib ka vastu vaielda, et just selline finaal ongi väga viisakas lõpplahendus, aga ütleme siis teistmoodi, et finaal, mis ei anna eriti aimu peamisest antagonistist ega ka tegelastest mõjub rohkem nagu publiku alahindamise kui üleva ja sõnumirikka lõpupauguna.</div><div>6/10</div><img src="http://4.bp.blogspot.com/-qJsN9qzlJew/TfiywHlRxTI/AAAAAAAAFcE/3T5Qk6-Gb6o/s400/vanishing-on-7th-st-trailer.jpg" style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 391px; height: 162px;" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5618437074883560754" border="0" />Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-2372517432635277822011-06-02T22:55:00.002+03:002011-06-02T22:56:31.196+03:00Marebito 2004<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-oRzPrlGMnZM/TefV1C429hI/AAAAAAAAFag/njRLQzjCuOE/s1600/marebito.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 353px; height: 526px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-oRzPrlGMnZM/TefV1C429hI/AAAAAAAAFag/njRLQzjCuOE/s400/marebito.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5613690567825749522" border="0" /></a><br />Lavastaja: Takashi Shimizu<br />Osades: Shinya Tsukamoto jne.<br /><br />Sisaldab väga mõjukaid spoilereid!!<br />Takashi Shimizu 2004. aasta müstiline horrori elementidega reaalsuse ja fantaasia piiril tegutsev Marebito on tugevalt eksperimentaalne (autori)film, mis kasutab ära digitaalkaamera erinevaid kasutusvõimalusi. Alates 24/7 stiiis oma elu jälgimisest kuni rahutult käsikaameraliku filmikaamerani, mis jälgib katkematult peategelast, olles ise pidevas rahutus liikumises. Puudub perspektiiv, sest kogu film on justkui peategelase käevangus heitlikult jõnksutav videokaamera, läbi mille näeme nii reaalsust, tegelase vähest perspektiivi kui ka aeglast laskumist nii otsesesse kui ka kujundlikku pimedusse.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-mgaTokpiC9E/TefVoCLncmI/AAAAAAAAFaY/knstlDPGwmU/s1600/Marebito_movie_3.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 358px; height: 213px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-mgaTokpiC9E/TefVoCLncmI/AAAAAAAAFaY/knstlDPGwmU/s400/Marebito_movie_3.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5613690344297689698" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-_fyKUI_lDCE/TefVnBhcdQI/AAAAAAAAFZ4/x6piuUyNV4c/s1600/56516383.png"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 361px; height: 200px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-_fyKUI_lDCE/TefVnBhcdQI/AAAAAAAAFZ4/x6piuUyNV4c/s400/56516383.png" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5613690326940939522" border="0" /></a>Marebito tutvustab meile Masuokat, üksikut ja ainult oma kaameraga sõbrustavat vabakutselist operaatorit, kes liigub tuimalt tänavatel ja filmib kõike, mis ta kaamerasilma ette jääb. Selle tegelase olemus on algusest peale äärmiselt üksikisikuline ja rutiinselt detailne. Masuoka elab üksi, ta istub pimedas toas ja jälgib pidevalt oma salvestatud materjali. Ta on vaikne, sõnaaher ja emotsioonitu ning kõigele lisaks huvitab teda vast kõige rohkem küsimus, mida tunneb või näeb inimene enne kui ta sureb. Teda ei huvita surmahirm ega hirm surma ees. Tema vaikeelu kannustab just nimelt küsimus, mida näeb peagi surev või enesetappu sooritav mees või naine oma silme ees. Millele koondub sureva inimese viimane tähelepanuraas enne pimestavat eluküünla kustumist? Need küsimused kummitavad teda algusest peale ja see mõjub ka vaatajale, sest jälgides ebasotsiaalset, väga vaikset, oma mõtetes sorkivat keskealist meest, kes kaameraga sihitult ja sihiga tänavatel ringi kõnnib või kes istub ainult arvutiekraanidega valgustatud toas nagu vaikne kuningas oma filmitud materjali keskel, mõjub piisavalt huviäratavalt, et me tahame teada, kas selles eksentrilises tegelases on ka kindel tagamõte ja kuidas tema küsimusterägastikud loo suhtes töötama hakkavad. Esialgse pingelise õhustiku kasv on seega garanteeritud, sest nagu ikka, iga filmi sissejuhatavas osas pakutakse vaatemängulikku lähenemist kui tahes veidrale tegelasele, protagonistile või antagonistile, tekivad küsimused ja vastuseid ootama jäädes võib end filmi tegevustikku ära unustada.<br /><br />Antud juhul ennastunustavat efekti pole, aga õnneks on ka kõike muud, mida jälgida. <span style="font-size:100%;">Kaamera heitlik, käsikaameralik liikumine, kaadrite iseäralik peitumine erinevate objektide taha ja peategelase tuim tõsidus töötavad kõik kasvava pingelise õhustiku huvides, mis lõppude lõpuks end täies mahus ära ei tasugi. Marebito ei ole film, mida saaks nimetada professionaalseks või vägagi õnnestunuks. Tegu on puhtalt eksperimentaalse teosega, mille peamine väärtus seisneb selle tehnilises omapäras, isepäises loos, intrigeerivas teemas ja vahendites, kuidas üks või teine aspekt on ekraanile toodud, aga stsenaariumi tugevus on igati küsitava </span><span style="font-size:100%;">väärtusega, sest arenev lugu mattub veidra näitlemise, huvitava visuaali, erinevate ja vahel ka raskesti haakuvate </span><span style="font-size:100%;">mõttekuhjade ja kahemõttelisuse alla. Tänu sellele kaob ka esialgu loodud õhustik, mida toetas ebameeldiv peategelane, keda me alles hakkasime tundma õppima ja kellest me alles </span><span style="font-size:100%;">proovime aru saada. Digitaalkaamera saatis Masuoka allmaailma ja sealt leitud noor tütarlaps viis ta tagasi oma väikesesse urgu meenutavasse korterisse. Aga leitud tüdrukust arenenud teisenemine mõrtsukaks on kaunis ebaveenev ja seisab pidevalt kuidagi väga nõrkadel jalgadel. Eeldused, nagu isoleeritus, mõtisklused morbiidsetel teemadel ja maailma nägemine läbi kaamerasilma, on täiesti olemas ja need lubavad ka vaatajal juba varakult mõelda Masuoka`st kui vaikeelus </span><span style="font-size:100%;">psühhopaadist, kes on potentsiaalselt ohtlik kõikidele, kes teda ümbritsevad.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-GuNt_Lu-5ME/TefVn2iG8TI/AAAAAAAAFaQ/jgC4jaGBEb4/s1600/marebito-terrified-gaze.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 365px; height: 213px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-GuNt_Lu-5ME/TefVn2iG8TI/AAAAAAAAFaQ/jgC4jaGBEb4/s400/marebito-terrified-gaze.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5613690341170802994" border="0" /></a><span style="font-size:100%;"><span style="font-size:100%;"><span style="font-size:100%;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-4TfVzfr7W5Q/TefVnfjo0aI/AAAAAAAAFaA/e0uUeZ4HS4E/s1600/Marebito%2Beat.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 359px; height: 209px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-4TfVzfr7W5Q/TefVnfjo0aI/AAAAAAAAFaA/e0uUeZ4HS4E/s400/Marebito%2Beat.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5613690335003201954" border="0" /></a></span></span></span><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-MUwr8ApiOYk/TefVnsXXsUI/AAAAAAAAFaI/xsujEdDA1YU/s1600/Marebito%2Bkiss.jpeg"> </a>Probleemiks muutub aga tema ja leitud tüdruku vahel arenev suhe, mis annab küll mõista, et Masuoka on vaimselt haige pereisa, kes on naise maha jätnud ja tütre röövinud, aga samal ajal seos tema isiku, huvi surma kui millegi erakordse ja metroovõrgustiku legendide vastu on üldiselt nõrk ja põhjendamatu. See tuleneb eelkõige Masuoka</span><span style="font-size:100%;"> motiivist või pigem hoopis motiivitusest. Ega haigel inimesel peagi kindlapiirilist põhjust olema, et oma tegusid õigustada. Selle eest ees peaksid hoolitsema kõik kõrvalised tegelased, pildikeel ja peategelase teod. Kui kõrvalrollis esinenud Masuoka arvatav endine naine suutis mehe tegusid ja ühtlasi ka tema olemust laiendada, siis ülejäänud nagu mees mustas ja end metroos tapnud vanahärra andsid küll temaatilist lisaväärtust, aga mitte sisu arengule vitaalset põnevust või konstanset pinget. Viimane kadus koos Masuoka esimese allmaailma rännaku lõppemisega, sest kõik edasine mõjus rohkem ekslemise kui kindla sihi ja mõttega rännak haige mõistusega üksildase</span><span style="font-size:100%;"> eluviisiga mehe isoleeritusse.<br />6,5/10</span>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-63704785217214697132011-06-02T19:22:00.004+03:002011-06-02T19:29:47.130+03:00West is West 2010<span style="font-family:georgia;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-NVJojqI3GqQ/TeVwdf77oxI/AAAAAAAAFZY/JBUIy6z1z-g/s1600/West_is_west.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 331px; height: 490px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-NVJojqI3GqQ/TeVwdf77oxI/AAAAAAAAFZY/JBUIy6z1z-g/s400/West_is_west.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5613016162678579986" border="0" /></a>Lavastaja: Andy DeEmmony<br />Osades: Aqib Khan, Om Puri jne.<br /><br /><span style="font-family:georgia;">West is West on humoorikas, tempokas ja olulise sõnumiga draama, mille teema on tähtis, aktuaalne ja aegumatu. Pakistani päritolu stsenaristi teine sarnase teemaatikaga film on küll lihtsakoeliste arenguetappide, tegelaste ja struktuuriga, kuid multikultuursuse teema käsitluse poolest vägagi kaasahaarav, professionaalne ja kergesti jälgitav. West is West ei ole kergekäeline film, vaid pigem keskset probleemi ehk indentiteedi otsimist kerge huumoriga lahti harutav, mis muudab selle väga ligitõmbavaks ja kutsub seega ka vaataja arutelu keskmesse. Inglismaal elav rahvusel kahepoolne perekond koosneb pakistanlasest isast, pooleldi inglasest kahest pojast ja britist emast. Kuna filmi tegevustik leiab aset 70ndate alguses, siis on täiesti arusaadav, et perekond on teatavat laadi eriolukorras: neile vaadatakse järgi ja poega kiusatakse nahavärvi pärast koolis. Idamaine perekond püüab olla hoopis keegi teine, keegi rohkem vastuvõetavam ja sallivust väärivam.</span><br /><br /><span style="font-family:georgia;">Perekond, kes on sattunud oma algse rahvusliku kuuluvuse minetamise küüsi, püüab nüüd lappida eiratud probleeme, mis kerkisid esile võõra riigi rahvastikku segunemise jooksul. Küsimus tõstatakse perepojaga, kellega ka vaataja saab kergelt suhestuda. Perepoeg ei tea enam täpselt, kes ta siis olema peaks. Inglane või hoopis pakistanlane? Oma kodumaal pole ta ka kunagi käinud, isa oma endisest elust ei räägi ja vanem vend teeskleb edukalt, et ta on hoopis Indiast pärit. Oli ju India tollasele Inglismaale palju lähedasem nii kultuuri põimumise kui ka ajaloolise seostatuse poolest kui Pakistan. Vanema venna teesklemine toob esile ka üldistamise probleemi, mis väljendub inglise noortes, kes ei suuda vahet teha pakistanlasel ja indialasel. Ühed tõmmud mõlemad ja ega suurt vahet ei olegi. Ei pea isegi küsima, kumb keegi siis tegelikult on. Ja ega tänapäevalgi see nii erinev pole. Piisab juba esmapilgust formuleerunud eelarvamusest ja pall hakkabki kiirelt veerema.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/--dVVu61A5-w/TeVwd0c370I/AAAAAAAAFZw/31f2Iby8_RU/s1600/WestIsWest-Wedding.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 367px; height: 247px;" src="http://2.bp.blogspot.com/--dVVu61A5-w/TeVwd0c370I/AAAAAAAAFZw/31f2Iby8_RU/s400/WestIsWest-Wedding.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5613016168185458498" border="0" /></a></span></span><span style="font-family:georgia;">Asjaosalised on sunnitud, kas siis omaenese nõrkusest või parimate soovide nimel, olukorraga leppima ja samastuma võõraste pilkude eelarvamuslike mõtetega. Samal ajal tuleb mängu ka asjaolu, et aasia riigile omased kasvatusmeetodid ja traditsioonid kipuvad lääne ühiskonna normidele alla jääma ning seeläbi samastub kasvav põlvkond rohkem lääne kui idaga. Selle parandamiseks viibki pereisa oma mõlemad pojad taas Pakistani, et nooremale pojale tutvustada tema päritolumaad ja vanemale pojale naine hankida. West is West on küll püüdlikult tasakaalukas, aga mitte just alati ei hoita võrdses koguses huumori ja draama vahekorda. Õige kiiresti muutub perekonna kunagisele kodumaale jõudmine ja sealse olukorraga tutvumine jandilikuks ning minetab samal ajal ka draama olulisuse. Kahe maailma põrkumise juures peaks ju peegelduma hulganisti konfliktiallikaid, mis tulenevad täiesti erinevate kultuuride segunemisest.</span><br /><br /><span style="font-family:georgia;">Filmi esimeses pooles säilub humoorikate seikadega varustatud Pakistani tuvustamine ning noorema poja ja isa keeruline suhe, mis kargab esile eelkõige probleemi algetena, kuid ei puudata seda kordagi sügavuti. Sellesse süvenetaks alles filmis teises pooles. Esialgu antakse aega noorema poja tutvusmisperioodile, sõprussideme tekkimisele ja kodumaast arvamuse vormimisele ning alles seejärel kui vaataja on protagonistide ehk pereisa ja noorima pojaga, nende siseheitluste ja neid ümbritsevate erineva rassilise kuuluvusega karaktereid tundma õppinud asuvad nad valikute ja nendega kaasnevate tagajärgede ette, et lõppude lõpuks tõdeda iseenda ja oma perekonna rolli, mõista ja aru saada oma kohast laias maailmas ning veenduda, et endas selgusele jõudes on elu ja selle eri aspektide mõistmine märksa kergem ja huvitavam.<span style="font-family:georgia;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-EDY3xw8AAvY/TeVwdJMXWiI/AAAAAAAAFZQ/_qcLnMVN2ao/s1600/images.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 389px; height: 258px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-EDY3xw8AAvY/TeVwdJMXWiI/AAAAAAAAFZQ/_qcLnMVN2ao/s400/images.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5613016156573489698" border="0" /></a></span></span><span style="font-family:georgia;"><span style="font-family:georgia;">West is West algab multikultuurse perekonna lühikese tutvustamisega, kõik on lihtne ja loogiline, meile öeldakse ilma igasuguse pingutuseta, kellest perekond koosneb, milles seisneb probleem ja kuidas seda siis ka lahendada. Esimese kümne minutiga jõutakse Pakistani ja uus algus võibki juba alata. Film võlu peitub oma rassi kuuluvates näitlejates, kes teevad väga head tööd, et esile tuua oma rahva eripärad ja märgatavad erinevused kahe kultuuri vahel. Samal ajal mõjub taoline lähenemine hirmus formaalse ja loogilise sammuna, mis ei tohiks küll mitte kedagi üllatada ega filmikunstilisest aspektist lähtudes üleliia kaasa haarata, aga kuna näitlejatööd on veenvad ja siirad, siis ongi tegevustikku võimalik jälgida kergelt ja eelearvamustevabalt. Ei teki blokki kahe kultuuriruumi põrkumise vahel ja ei teki ka olukorda, mis sunniks tegelasi liialt rõhutama oma rassile, et seda siis publikule pähe määrida, et rõhutada probleemi karmi tegelikkust.</span><br /><br /><span style="font-family:georgia;">Universaalsel ja puhtinimlikul tasandil on kõik tegelased meeldivad ja meeldejäävad. Neid kõigil on oma funktsioon ja oodatud tulemus, mis juhatab vaataja kergelt ühest arengupunktist teise. Kui nüüd arengust rääkida, siis selles vallas puudub igasugune üllatusmoment. On vaid teema, tõstatatud probleem ja tegelastepaarid, kes lubavad tuntud struktuuriga üles ehitatud sisulist poolt veelgi hõlpsamalt mõista. Lahenduskäigud mööduvad süvenevate ja lahenevate probleemide najal. Tõusud ja mõõnad. Mõõnad ja tõusud. On nalja ja naeru ning on ka tõsisemaid noote, mis toovad tegelased kiiresti taas maa peale. See hõljub kogu aeg õhus ja ei kao kuhugi, õnneks. Vastasel juhul oleks West is West lihtsalt üks kerge komöödia. Muidugimõista ei pea igalt filmilt nõudma peenet keskse poleemika käsitlemist või süvitsi kaevuvat karmi reaalsust.<span style="font-family:georgia;"><span style="font-family:georgia;"><span style="font-family:georgia;"><span style="font-family:georgia;"><span style="font-family:georgia;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-IQL_iBaaFp4/TeVwdSEqZEI/AAAAAAAAFZg/Sy0bsKpypvw/s1600/West_is_West_01event.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 197px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-IQL_iBaaFp4/TeVwdSEqZEI/AAAAAAAAFZg/Sy0bsKpypvw/s400/West_is_West_01event.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5613016158957102146" border="0" /></a></span></span></span></span></span></span><span style="font-family:georgia;">West is West esitleb aktuaalset probleemi optimistliku tooniga. Kõik, mis reaalsuses on karm tegelikkus, vajub antud filmis pigem lõbusate, kuid siiski vaevatud tegelaste keskele. Ainuke külg, mis filmi pidevalt ja korduvalt vahel isegi üleliia huumorikesksest toonist välja toob on Pakistani jäetud pereisa naine ja ta lapsed, kuigi ka nende teema juures ei tooda eriti päevavalgele fakti, et idamaadele on omane kindlate staatustega perekonnasisene hirearhia, milles igal pereliikmel on oma kindel roll mängida ning väga iseloomulik on üksteise austamine ja perepeale allumine. Seda teemat küll puudutatakse, aga samas ei omanda loo enda juures selline võõra kultuuri iseärasus eriti suurt tähtsust. Sellele rohkem rõhku asetades oleks kahe maailma kontrast olnud veelgi võimekam. </span></span><span style="font-family:georgia;"><br /><br /><span style="font-family:georgia;">Praegu on filmist näha ja tunda pigem Pakistaniga ja selle ühiskonnaga tutvumist ning ebamoraalselt maha jäetud perekonna siseasjade lahkamist, kui kahe kultuuri põrkumist, mis oleks filmi teemat - õpi tundma, kes sa oled - veelgi sügavamale juhatanud. Vaatamata muhedatele, elulistele ja realistliku südamevaluga karakteritele pühendatud huumorile ja britilikkusele on West is West tõsise teemaga oluline film. Esitletakse probleem, sellele asutakse otsima lahendust, lahendus leitakse, aga selleni jõudmine võtab aega ning üle kivide ja kändude õpivad tegelased(eelkõige noorem poeg ja isa) tundma nii iseennast kui ka oma rahvast. See on tegelaste jaoks peamine õppetund ja keegi neist ei jää puudutamata. Koomilised ja leebemad vahepalad leevendavad tegelastevahelisi konflikte, kuigi pingelised kolded säiluvad ja ei kao kuhugi ning just seetõttu West is Westi temaatiline olulisus praeguse probleemiderohke maailma kontekstis töötabki.</span><br /><span style="font-family:georgia;">6/10</span><br /><span style="font-family:georgia;"><span style="font-family:georgia;"><span style="font-family:georgia;"><span style="font-family:georgia;"><span style="font-family:georgia;"><span style="font-family:georgia;"><span style="font-family:georgia;"><span style="font-family:georgia;"><span style="font-family:georgia;"><span style="font-family:georgia;"><span style="font-family:georgia;"><span style="font-family:georgia;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-3oc9iqnoDwE/TeVwdllNoOI/AAAAAAAAFZo/1egtzIV-VLY/s1600/West-Is-West.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 266px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-3oc9iqnoDwE/TeVwdllNoOI/AAAAAAAAFZo/1egtzIV-VLY/s400/West-Is-West.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5613016164193902818" border="0" /></a></span></span></span></span></span></span></span></span></span></span></span></span><br /></span>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-53855172925074969942011-04-30T13:04:00.007+03:002011-05-01T20:03:17.838+03:00Casshern Sins 2008-2009<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2M9Zh8pWYB4CPTXS02c6cxSr60jDOWf6KSsqwNP8ZSyKZstaJodcjwbj5Ds1FWCqU_PtZu3lWhmfiE0eprwzp19EoBKY4aAz8tujboEcyMU3I0nKqEkXmkqIFDMMal5tZVcAvOxAzFhCn/s1600/casshern-sins-tv-movie-poster-2008-1020496696.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 367px; height: 519px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2M9Zh8pWYB4CPTXS02c6cxSr60jDOWf6KSsqwNP8ZSyKZstaJodcjwbj5Ds1FWCqU_PtZu3lWhmfiE0eprwzp19EoBKY4aAz8tujboEcyMU3I0nKqEkXmkqIFDMMal5tZVcAvOxAzFhCn/s400/casshern-sins-tv-movie-poster-2008-1020496696.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5601309469393529426" border="0" /></a>Lavastaja: Shigeyasu Yamauchi<br />Osades: Tohru Furuya, Nami Miyahara jne.<br /><br />Kujutlege maailma, kujutlege keskkonda, kujutlege maad ja õhku, kujutlege oma elu, mida ümbritseb niivõrd tugev aeglase surma lehk, piinarikas valu ja tuuline, jäine, tühi ükskõiksus, et selle väljakannatamine on nagu vee all hingamine. See tapab sind väga aeglaselt, aga sul pole valikut ja sa aina neelad ja neelad. Samal ajal kohtud ka teiste uppujatega, kes vett kopsudesse ahmivad. Mõni lootusrikkam kui teine, aga siiski valmis pigem elama kui surema, mis siis, et lootus on juba ammu põrmuks varisenud. Tühjuseks, õhus lendlevaks tuhaks tundmatuseni moondunud maailmas on elu eksisteerimine pea võimatu. Inimene kaotas oma pika ea valemi(surematuse otsingute vilja) olenditele, kes vajavad eksisteerimiseks ainult oma keha. Küberneetilised organismid on võtnud üle kõik elava. Kõik, mis kunagi oli inimese päralt. Samal ajal on tekkinud ka painav uus reaalsus, mille põletaval tühjusel pole otsa ega äärt. Keegi ei tea täpselt, kust igiliikurina aina edasi arenev aeglane häving alguse sai, aga see on nakatanud ka küborge ja lihtsamaid roboteid ning on toonud endaga kaasa kogu maailma viimased vaevalised hingetõmbed. Keegi pole selle eest kaitstud. Isegi mitte metall. Ainsaks lootuseks on hävitada Casshern. Tema on kuulduste kohaselt selle laialt leviva painaja looja, teda purustades võib saavutada uue elu. Kas see on tõsi? Kes üldse on Casshern? Miks on maailma tabanud aeglane ja surmav kõikehõlmav korrosioon?<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-w9Mxy6b4Ads/TbvVPsReVTI/AAAAAAAAFSI/FYozwL5gXnY/s1600/casshern.3.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 388px; height: 220px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-w9Mxy6b4Ads/TbvVPsReVTI/AAAAAAAAFSI/FYozwL5gXnY/s400/casshern.3.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5601305027124548914" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-eyElte0vGwc/TbvVPlwAGTI/AAAAAAAAFSQ/xTak_inkvOM/s1600/casshern-rusty.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 388px; height: 220px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-eyElte0vGwc/TbvVPlwAGTI/AAAAAAAAFSQ/xTak_inkvOM/s400/casshern-rusty.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5601305025373542706" border="0" /></a>Casshern Sins on uustöötlus 1973-74 aastatel vältanud seriaalist Neo-Human Casshern. Kui võrrelda paari aasta vanust <span style="font-style: italic;">rebooti </span>Neo-Humaniga, siis torkavad silma tohutud sisulised erinevused. Casshern Sins on algupärase küborgi ja postapokalüptika suhte oma äranägemise järgi tundmatuseni teisendanud. Kui algupärases sarjas oli Casshern inimene, kes oli transformeerunud androidiks, siis Casshern Sins jätab selle aspekti häguseks ja ainult vihjab tema tõelisele olemusele. Kuna ma ise ka pole näinud 73. aasta sarja, siis polegi mõtet erinevustega jännata. Lihtsalt huvitav on samaaegselt lugeda ja jälgida kuivõrd kardinaalselt erinevaks on 2008. aastaks Casshern muutunud. Casshern Sins`i võib lugeda Neo-Human Cassherni järjeks, kuigi otsesest tarvidust sellest infokillust kinni haarata pole. 2004. aastal ilmus algsest seriaalist ka filmiversioon. Vaatamata eelnenud originaalile, OVA-le ja filmile säilitab uus lugu hõlpsalt oma universaalse teema ja täie tõsidusega läbitava iseseisva stsenaariumi. Casshern Sins tutvustab lootusetut ja aeglast hävingut, mis on nakatanud kogu elu Maal. Pole vahet, kes või mis sa oled. Surmale oled sa nii või naa määratud. Maa domineerivaks eluks on robotite tsivilisatsioon, mis on nüüd endale aeglase lõpu leidnud.<br /><br />Inimesed on peaaegu et välja surnud. Mõni üksik uitab kõledal, elutul pudeda rauakihiga kaetud maal, aga kuna ellujäämisvõimalused robotite kõrval on imepisikesed, siis enamik ongi juba oma õnnetu otsa leidnud. Kõige selle keskel uitavad robotite jõugud, ühed lihtsalt konstrueeritud sõja-ja töölisrobotid ja teised kõrgelt arenenud inimeselaadsed küborgid. Igaühel neist on oma lootusetud või kujutelmade häguse loori taga värelevad eesmärgid. Casshern siseneb tühermaale omamata mälu oma minevikust. Ta teab ainult üht: iga isend, kellega ta oma eksirännakul kohtub, püüab teda tappa. Varsti jõuabki ta järeldusele, et teda ennast peetaksegi korrosiooni esile kutsuva hävingu põhjustajaks ja et teda tappes või õigemini süües peaks robotid imeliselt tervenema. Meeleheitel robotite massid leiavad oma otsa läbi Cassherni ikka ja jälle taastuva väleda ja tapjaliku keha. Mitte miski ei tapa Cassherni, ta on surematu, igavesti suletud surnute maailma, määratud osalema elude hävitaja rollis ja jälgima oma välises ilus, puhtuses ja surematuses, kuidas endise tsivilisatsiooni jäänused tema ümber surmaga lepivad ja viimaks õhulise metallipuruna õhuvooludega kaasa lendavad. Casshern Sins on lugu Casshernist, tema rännakust iseendasse ja omaenese kätega põrguliku seisu viidud maailmasse ning kõikidest Cassherni olemust avaldavatest tegelastest, kellega ta teel kohtub. Enamik surevad, on suremas või leiavad oma lõpu, kui on saavutanud kompromissi surmaga või kohtuvad Cassherniga.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-Y-tVTd_ZrkU/TbvVO3G4VtI/AAAAAAAAFRw/lXWx7DxAq1Y/s1600/%255BAnimeAddicts%255D%2BCasshern%2BSins%2B18%2B%255B418E7D3D%255D_mkv_000883610.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 390px; height: 220px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-Y-tVTd_ZrkU/TbvVO3G4VtI/AAAAAAAAFRw/lXWx7DxAq1Y/s400/%255BAnimeAddicts%255D%2BCasshern%2BSins%2B18%2B%255B418E7D3D%255D_mkv_000883610.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5601305012853036754" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-n-bu2MghRTU/TbvVPKlPOBI/AAAAAAAAFR4/x7hpWvJkOdc/s1600/600full-casshern-sins-screenshot.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 392px; height: 222px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-n-bu2MghRTU/TbvVPKlPOBI/AAAAAAAAFR4/x7hpWvJkOdc/s400/600full-casshern-sins-screenshot.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5601305018080638994" border="0" /></a>Casshern Sins on eeskujulik näide kõige tõsisemast ehk igasuguse toretsemise maha jätnud ulmelisest animest. Sins maalib võika pildi surevast tulevikust, mis ei ole mitte mingi nurga alt kutsuv ega meeliülendav. Kui näiteks Book of Eli pakkus "stiilset ja lahedat" <span style="font-style: italic;">actionit</span> päikeseprillidega varustatud Denzel Washingtoniga, siis Casshern Sins jagab kurba ja surmahõngulist postapokalüptilist keskkonda, kuhu elusorganismidel asja pole, päike ei paista, rohelus puudub ning vihm ja jäine tuul on sinu ainukesed kaaslased. Samas ei ole tegu ka The Roadi laadse nägemusega. Kaugel sellest. Tegu on siiski puhtanimeliku lähenemisega, kus ei ole puudu stiilsest tegelaste disainist, hämmastavalt maaililisest animatsioonist ja kunstnikutööst ega ka meeleolukalt hukatuslikust muusikast, mis juhatab sisse lõplikku lahendust kannatamatult ootavad episoodid. Kogu eelnevalt kirjeldatud vorm ei ole mingi tuntud viis, kuidas erinevaid universumeid tööle panna. Julgen väita, et pigem on tegu originaalse visiooniga, mida iseloomustab eriliselt tugev ja detailne üdini atmosfäärikas keskkond, tegelaste disain ja võimsalt kõlav melanhoolne <span style="font-style: italic;">soundtrack</span>. Maaliline tühermaa on detailne tänu üksikasju armastavale montaažile ja helimaastikule, mis kujundavad Cassherni ümbritseva tulevikuvisiooni täisväärtuslikuks elamuseks juba esimese või teise osa jooksul.<br /><br />Puudu pole ka sisulisest poolest. Kõige õigem olekski öelda, et Casshern Sins on atmosfääri ja dialoogi põhine nägemus surnud fantaasiareaalsusest, mida asustavad kompleksed ja varieeruvate teemadega karakterid. Olgugi, et läbi 24 osa kestvad tõe ja lunastuse otsingud hakkavad nii sisu kui ka vormi poolest ühel hetkel ennast kordama ning see võib mõne kannatamatu vaataja jaoks tõeliseks piinaks olla. Sellele vaatamata on Casshern Sins kaunites, üdini tumedates toonides nägemus robotite rassi aeglasest hävingust, mis tekitab nende vastu isegi teatava sümpaatia ja kaastunde. Iga osa tutvustab loodud keskkonda aina rohkem ja seda enam kasvab kõrgendatud huvi kogu maailma ja selle asunike vastu. Casshern rändab pidevalt kõnnumaal. Olles eksinud oma mõtetesse ning otsides taga oma kustunud mälu kohtub ta erinevate tegelaste ja nende eranditult kurva saatusega. Iga karakter on ühel või teisel moel vaatajale veel tundmatu maailma tutvustaja, Casshernile abivahend mõistmaks ennast ja oma tegusid ning temaatiliselt inimkonna/inimese loomuse eri aspektide üle arutleja. Temaatiliselt on Casshern Sins tugevam kui sisuliselt, aga sellest pole hullu midagi, sest mehaanilise elu põhine visioon, tegelastevahelised eksistentsialistlikud ja ennastotsivad dialoogid toetavad iga külje pealt loo arengut ja selle terviklikkust.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-vxzCxzhYgvA/TbvV1cV1CzI/AAAAAAAAFSw/qPw_1Hp34Zs/s1600/Casshern_Sins-3jpg.png"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 383px; height: 216px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-vxzCxzhYgvA/TbvV1cV1CzI/AAAAAAAAFSw/qPw_1Hp34Zs/s400/Casshern_Sins-3jpg.png" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5601305675682876210" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-yeMkeR8ZVrA/TbvV1eL01OI/AAAAAAAAFS4/FJZQn4Mmgpw/s1600/lyuze-casshern.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 386px; height: 218px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-yeMkeR8ZVrA/TbvV1eL01OI/AAAAAAAAFS4/FJZQn4Mmgpw/s400/lyuze-casshern.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5601305676177790178" border="0" /></a>Iga küsimust vastust ei saa ja selleks pole ka tarvidust. Casshern Sins on võimas elamus, kui end sellesse põhjalikult investeerida. Vastupidisel juhul hakkab aeglane kulg ja lühiajaline ennastkordav stiil pinget alla kiskuma.<br />9/10<br /><br />Näide sarja muusikast:<br /><iframe src="http://www.youtube.com/embed/rHjMpQ5r-38" allowfullscreen="" frameborder="0" height="390" width="480"></iframe><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-I9kcl2XmVWk/TbvV1EeMLKI/AAAAAAAAFSY/PeYIi7Mk1Bk/s1600/casshern-sins.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 383px; height: 216px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-I9kcl2XmVWk/TbvV1EeMLKI/AAAAAAAAFSY/PeYIi7Mk1Bk/s400/casshern-sins.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5601305669275495586" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-_GWNdrldShQ/TbvV1AtOUyI/AAAAAAAAFSo/iCQkqtx-NxY/s1600/ringo-casshern-sins.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 385px; height: 219px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-_GWNdrldShQ/TbvV1AtOUyI/AAAAAAAAFSo/iCQkqtx-NxY/s400/ringo-casshern-sins.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5601305668264809250" border="0" /></a>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5981732611603678815.post-19781554093978212752011-04-27T11:29:00.000+03:002011-04-27T11:29:00.341+03:005.JAFF - Space Battleship Yamato: Resurrection 2009<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-h5u_IdFhnMo/TbfKtInrXjI/AAAAAAAAFRk/ivUx5jYLXng/s1600/space_battleship_8211_yamato_resurrection_sub_ita_2009_1_tempo.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 351px; height: 494px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-h5u_IdFhnMo/TbfKtInrXjI/AAAAAAAAFRk/ivUx5jYLXng/s400/space_battleship_8211_yamato_resurrection_sub_ita_2009_1_tempo.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5600167538415328818" border="0" /></a>Lavastaja: Yoshinobu Nishizaki<br />Osades: Koichi Yamadera, Noriko Yume jne.<br /><br /><br />Kauges tulevikus läheneb maale must auk. Otsustatakse kogu inimkond evakueerida uuele sobilikule planeedile. Samal ajal käivitub kurikavala impeeriumi vandenõu inimkonna plaane iga hinna eest takistada. Vastukaaluks asub põgenikke päästma legendaarne sõjalaev Yamato ja selle vapper meeskond.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-RbgmTPtAlrg/TbfKbMhQdPI/AAAAAAAAFRM/bC8GVOjy0HQ/s1600/Kodai%2BRebirth.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 369px; height: 260px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-RbgmTPtAlrg/TbfKbMhQdPI/AAAAAAAAFRM/bC8GVOjy0HQ/s400/Kodai%2BRebirth.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5600167230224495858" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-WaFX4Yb8vXE/TbfKbPfFM4I/AAAAAAAAFRE/AFqPhLHjx84/s1600/1.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 373px; height: 235px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-WaFX4Yb8vXE/TbfKbPfFM4I/AAAAAAAAFRE/AFqPhLHjx84/s400/1.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5600167231020675970" border="0" /></a>Viiendat korda toimunud Jaapani Animatsiooni Filmifestivali vast kõige suursugusema skaalaga animeteoseks osutus 1973. aastal animeseriaalist Space BattleShip Yamato sündinud filmiseeria seni viimane animeeritud episood alapealkirjaga Resurrection. Yamato pikka ajalugu vaadates on juba kaugelt selge, et tegu on Jaapani Star Warsi või kasvõi Star Trekiga. Allveelaeva ja lahingulaeva ristsugutist meenutav kosmiline sõjalaev rändamas mööda universumit ja võitlemas kurjusega. Tuleb ju tuttav ette. Halvaendelised või puhtõelad impeeriumid vajavad taltsutamist ja tundub, et viimaseks õlekõrreks on ikka ja jälle Maa rahva poolt palavalt armastatud Yamato. Tegelikult ei ole asi nüüd nii must ja valge. Kui lähtuda viimasest täispikast animefilmist, siis võib järeldada, et Yamato tele-ja filmiseerialil on olemas läbimõeldud ja vastupidav põhi ning sellel kargavadki jalule komplekssed poliitilised süsteemid, vandenõud, omavahelised suhted ning veel ja veel samalaadset kõikehõlmavat virvarri. Space Battleship Yamato: Resurrection on keiserlik, rüütellik ning kõrgele tõestud lõua ja õhku täis pumbatud rinnaga ulmeseiklus, mis takerdub pidevalt oma ilmetute tegelaste ja nende olematute karakterite taha. SBY:R võib küll olla kuulsusrikka ajalooga, aga vähemalt uusima tüki juures on kohe raske uskuda, et tegelased, kellega vaataja on pidevalt ninapidi koos, on igavad, tuimad ja disaini poolest äärmiselt ilmetud. Võib olla on Yamato animatsiooni stiili traditsioonilisel kombel säilitatud, aga mitte keegi ei keela ju tegelastele emotsioone näkku joonistada, sest just kahvatud ja kivikõvad näod koos käsuliini pidi jooksvate dialoogidega taandavad muidu efektsed kosmoselahingud ebaveenvaks ja üheülbaliseks arvutimänguks. Samas ei ole Yamato puhul tegu Tales of Vesperia sarnase vaimuvaese askeldamisega, vaid hoopistükis keerulisema ja kaasahaaaravama fantaasia ja selle asukatega. Probleem on pigem selles, et tegelastel endil pole vaatajale mitte midagi öelda.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-Ssm8qdsx6Ps/TbfKbUpSVTI/AAAAAAAAFRc/QzIexe41yBw/s1600/space_battleship_yamato_resurrection.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 378px; height: 213px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-Ssm8qdsx6Ps/TbfKbUpSVTI/AAAAAAAAFRc/QzIexe41yBw/s400/space_battleship_yamato_resurrection.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5600167232405656882" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-eE9rG1odQp4/TbfKbfp4bwI/AAAAAAAAFRU/Rz0oq2Lqi6w/s1600/images.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 373px; height: 208px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-eE9rG1odQp4/TbfKbfp4bwI/AAAAAAAAFRU/Rz0oq2Lqi6w/s400/images.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5600167235360943874" border="0" /></a>Kogu "tegelik" tekst tuleneb kosmoselahingutest ja selleni viivatest teedest, mis on küll lihtsalt ja lineaarselt esitatud, kuid sisuliinide temaatika on üllatavalt aktuaalne ja intelligentne. Pinnpealsus hakkab Yamatot seest sööma, muudab loo raskesti jälgitavaks, ka pikkus annab tunda ja lõppude lõpuks mõjutab Yamato meeskonna käsuliini põhine lihtsus kohe nii julmalt, et lõppvaatus, mille taga seisab tegelikult kogu filmi peamine mõte, tundub juba üleliigne või see on lihtsalt eelneva tegevustiku taustal kaduma läinud ning selle tagasitulek mõjub peaaegu nagu uus episood veel kestvas algupärases osas. Space Battleship Yamato: Resurrection`it võib kaheti mõista. Ühel poolt oleks justkui algupärase seeria peegeldusega, aga tänu sellele on Yamato ja selle kohusetruu meeskond ajale jalgu jäänud. Need tegelased ei mõjuta vaatajat, vaid annavad põhjuse januneda aina rohkema ja rohkema actioni järgi ja kui sedagi on vähe, siis tuleb appi poliitikasegune seiklusrikkus, patriootlikkus ja teemad, mille hulka mahub nii ökoloogiline, maailmapoliitika ja võimuvahekordi lahkav hoiatav sõnum. See kõik võib aga kergelt mööda minna, sest publik ootab, et tegelased ja nende tegevuse oleks veenev ja põnev, aga kui kõik sellega seostuv on hoopis väga retro ja seega ka uutele keerulisematele tuultele jalgu jäänud, siis kaob ka kuulsusrikka taustaga film nende samade tuulte vahel ära. Kinost väljudes ei jää Yamatost midagi säravat ja meeldejäävat kummitama. CGI-ga loodud märulirikkaid lahinguid võib isegi väikese irve saatel jälgida ja pärast muljetada kuivõrd efektne üks või teine episood välja nägi, kuid sellega SBY:R väärtus piirdubki. <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-Oud5XWM2hSs/TbfKa0PW9RI/AAAAAAAAFQ8/h08YzX-63_s/s1600/005vpg.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 376px; height: 212px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-Oud5XWM2hSs/TbfKa0PW9RI/AAAAAAAAFQ8/h08YzX-63_s/s400/005vpg.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5600167223706973458" border="0" /></a>Latt on kahtlemata kõrgele seatud, kuid ometigi ei suuda Yamato mitte kuidagi sellest üle hüpata.<br />Tulemuseks? Väsinud ja vananenud lugu, mida toetab ainult CG kosmosesõjad.<br />5/10Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/02857857844440014439noreply@blogger.com0