Lavastaja: Joel AndersonOsades: Talia Zucker, Rosie Traynor jne.
16. aastane Alice Palmer kaob äkitselt perepiknikult ja leitakse hiljem uppununa. Šokeeritud perekond matab oma lapse, kuid õige varsti tabab perekonda tunne, et Alice on ikka veel kodumajas. Võetakse appi nii salvestustehnika tõestuste otsimiseks kui ka parapsühholoog, et Alice`i motiive mõista. Süütul tüdrukul on aga tumedad saladused, mis rabab kogu perekonda ja ei paku üldsegi ratsionaalset lahendust.
Lake Mungo kuulub mockumentary stiilis filmide hulka. See tähendab, et õudusloona töötav thriller on üles võetud nagu dokumentaalfilm, et saavutada realistlikus, kuid mitte miski ei vasta tõele. Sama lugu on näiteks ka Blair Witch Project`iga, The Fourth Kind`iga, osaliselt ka District 9`ga ja miks mitte ka Cloverfield`ga. Paljud neist on selgelt äratuntavad väljamõeldised, millesse ei usu niikuinii mitte keegi. Lake Mungo on aga teistsugune. Kogu film toetub juhtunu audentsusele, mida tegelikult ei eksisteeri, kuid efektiivne näitlejatöö ja dokumentaali karm olemus kipuvad kangesti vastupidist väitma. Mõnel juhul võivad lavastaja püüdlused isegi märki tabada, aga tänapäeval on raske midagi vaka all hoida. Ma ei usugi, et Joel Anderson vaatajat petta püüdis, sest mockumentary lubab laiendada piire niivõrd kaugele, et mängufilmi ja reaalsuse vaheline joon kipub nii või teisiti oskusliku lavastaja juhtimisel hägustuma. Lake Mungo jutustab pika, põhjaliku ja vaevarikka loo peretütre Alice`i õnnetust surmast, mis rabas kõiki lähedasi ja eriti hävitavalt just ema, isa ja tüdruku venda, kes algavates sündmustes mängib üsna tähtsat rolli. Surmajärgsed kuud mööduvad leinas, kuni vaikselt ilmub majja kriipiv tunne, et Alice ei ole kunagi lahkunudki. Lõplik selgus ilmub fotoga, millel on näha surnud tütart. Algab periood, kus pere püüab tütre ilmumisele selgitust leida. Kujutised fotodel ja videolintidel ei anna rahu nii lähedastele kui ka uppunule endale. Vähemalt nii arvab pere, sest mis muu võiks surnu rahu segada, kui surma kahtlased asjaolud. Tavalise kummitusloo raamidest murrab film üllatavalt kiiresti välja, sest ootamatusi jagub nii tüdruku uppumise tagamaade selgitamise kui ka tema viirastuse ilmumise ajal. Nii mõnigi kord keeratakse segamini kõik eelnevalt toimunu ja võetakse täiesti uus suund. Kaks korda läks Anderson filmiga piisavalt kaugele, et tüüpilisevõitu dokumentaal esitaks ka mõningaid süžeepöördeid.
Lake Mungo on otsast lõpuni dokumentaal ja ma kipun isegi arvama, et kogenematu kätte jõudes võib see film päris tugevat mõju avaldada ja panna uskuma kõike, mis Lake Mungo eriskummalises kummitusloos avaldub. Tuleb ette ka veidraid vastuolusid, mis räägivad vastu antud žanrile. Nii mõnigi kord kipub kaameramees dokumentaali vändates ära kaduma ja siis jääb mulje, et mängufilm on taas sisse trüginud. Võib olla sain valesti aru, aga ega dokumentaali jaoks nüüd kõike ka ei taaslavastata. Selle koha pealt need õnnetud vastuolud tulidki. Aeglaselt lahti rulluv müsteerium võttis filmi jaoks väga olulisi pöördeid, mis muutsid enne liiga tõepärasena esitatava koduvideote, intervjuude ja asjatundjate kogumiku horrorfilmile omaselt hingekriipivaks ja oluliselt õudustäratavamaks. Esimese selgushetke, kuhu oli segatud Alice`i venna leinamisviis, järel ujusid pinnale saladused, millest üks oli ootuspäraselt perversne ja teine oli täiesti ootamatu lahendus tüdrukut vaevanud meeltesegadusele ja masendusele. Film klapitas kokku võltsi ja päriselt toimunu, mis tekitas huvitava koosluse. Anderson suutis kehtestada tugeva raamistiku, milles loodav pingelisus sõltub vaatajast endast. Filmi miinuspooleks on kindlasti liigne dokumentaali tõesusele rõhutamine, mille tulemusena meenutab Lake Mungo televisiooni vahendusel nähtavaid uurivaid dokumentaalfilme. Iseenesest just seda film vajaski, kuid siis oleks pidanud esimese poole kujundama intrigeerivamalt ja kuidagi loovamalt, et film ei kehtestaks mingisuguseid kindlaid dokumentaalile omaseid piire, mis Lake Mungo`t ka ümbritsesidki. Puänt e. surma põhjus toetas veidraid unenägusid ja viirastusi, mida ema ja tütar kogesid. Andekas viis viia kokku aeglaselt end kogunud algus ja puänt, mis avaldas kogu filmi olemuse. 
Lake Mungo on huvitav ja hirmutav kogemus, mis võtab end ehk liiga tõsiselt, kuid on kindlasti märkimisväärne õuduslugu.
7/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar