Lavastaja: David Yates
Osades: Daniel Radcliffe, Rubert Grint, Emma Watson jne.
Ja saigi läbi minu väike filmimaraton Harry Potteri näol. Tore oli kahte esimest osa uuesti näha, sest viimati nägin neid paar aastat tagasi. 3-ndat ja 4-ndat osa olen aga rohkem näinud, sest need pakuvad mulle tõsisema vormi juures juba rohkem huvi. Fööniksi ordult ootasin ma palju, aga kahjuks sain vähe, sest kui nüüd raamat ette võtta, siis on see osa üsnagi oluline kogu seeria. Kahjuks läks 5-nda filmiversiooniga midagi väga viltu. Oli küll Potter nagu ikka, aga see ei olnud nagu raamat, vaid hoopis lühikokkuvõte raamatust.
5-ndas osas peab Harry taluma naerualuseks olemist, sest suve jooksul on Võlukunstiministeerium teinud maha nii Harryt kui ka Dumbledore, kuna nad mõlemad kuulutasid Voldemorti tagasitulekut. Ministeerium paneb Sigatüükasse tööle ühe oma töötajatest, et ära hoida igasugune paanikat külvav või ministeeriumit kahjustav tegevus. Kuna õppetöö kannatab ja kõik on niigi keelatud, otsustavad Harry, Ron ja Hermione luua oma õpperühma nimega Koolidirektori Armee, et olla valmis tulevasteks Voldemorti või tema käsilaste rünnakuteks.
Viies raamat oli oma mahukuselt üks tõsiselt hea lugemine, aga viies film on nagu kitsendatud filmiversioon raamatut lugenud vaatajatele. Kahtlen kas ka kõigile raamatut mitte lugenud vaatajatele jõudsid kohale sündmuste omavahelised seosed. Mitmeid mitte nii olulise kohti oli muudetud. Ja siin tekib küsimus, et milleks midagi väga väikest ning üldsegi mitte nii tähtsat muuta. Kogu film oli äärmise kiirusega üles ehitatud. Sündmused olid üksteise kukil ja erilist seletust ühe või teise olulisema koha juures ei olnud.
Muidugi oli hea jälle uut Potteri osa näha jne, aga kahjuks pidi seekord piirduma raamatust tuttavate nägude ja kohtade nägemisega. Isegi finaal Saladuste osakonnas oli tundmatuseni muutunud. Miks neil ometi nii kiire oli? Miks ei võinud lihtsalt seletada ja näidata kõike sama edukalt nagu nad seda tegid 3 ja 4 osaga. Kolm põhitegelast olid ka suureks kasvanud ja nende juures oli vana hea vastastikune võlu alles, aga isegi nende vahel oli tunda teatavat kohmetust. Okei, ütleme et näitlejad olid vormis nagu alati, aga mind häiris iga tähtsama uue tegelase ekraaniaja röövimine. Kui raamatus kirjeldati igat viimast kui detaili, siis filmis mööduti igast olukorrast või kohast vägagi kiiresti. Ütleks, et kõige nõrgem osa võrreldes teistega. Eks ta filmina on ikka hea ja täiesti vaadatav kui oled raamatut lugenud. Eriti meeldis mulle Voldemorti kujutamine. See oli 5 osa puhul vägagi hästi õnnestunud, sest õnnestunud oli välja tuua just need küljed tema juures, mida raamatus pidevalt rõhuti. Kahevõitlus Dumbledore ja Voldemorti vahel oli efektne ja värvirikas ning teatud ilmed Fiennese kehastatud Voldemortil kahevõitluse käigus tõid hästi esile tema kurjaakuulutavat olemust. Fiennes on ja jääb ainuõigeks valikuks Voldemorti rolli. Tema ilme juba selle ussinäo juures ütleb rohkem kui tuhat sõna. Potteri nägemused Voldemorti meeleoludest ja tegemistest oli kujutatud enam vähem samamoodi kui raamatus. Üldsegi sobis Radcliffe veidi vaevatud ja palju näinud poisi rolli suhteliselt hästi.
Minule siiski meeldis, sest võtan seda kui korralikku Potteri filmi. Oma võlu on sellel ikkagi olemas. Mis siis, et liiga kokkuvõtlikult aga Potter on Potter ja kuna raamat on mul hoolega läbi loetud, siis ei olnud ka probleemi lünkade täitmisega. Palju oli liigseid muudatusi ja sündmuste välja lõikamist, aga 5 osa oli samuti üles ehitatud samas vaimus nagu eelmisedki, nii et kui Potter meeldib, siis saab sedagi rahumeeli nautida.
7/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar