Lavastaja: Moon-saeng KimTulevikus on maailm laastatud sõdade ja keskkonna saastamise mõjul. Viimaseks kantsiks on sirgunud Ecoban, mis jätkab enesehävituslikku tegevust. Ecobani agent Jay hakkab kahtlema suurlinna metoodikas ja ühendab jõud vastupanuvõiltejatega, et Ecobani tegevus lõplikult maha suruda.
Wonderful Days ehk amerikaniseeritult Sky Blue on minu esimene kogemus Lõuna-Korea animatsiooniga ja ega ta suurt tavalisest animest erinegi, kui välja arvata tegelaste kujundus ja iseloomulikud loomuomadused. Kõiksugu plakateid vaadates tekkis lootus, et tegu on isegi väga omapärase ja animatsiooni poolest leidliku teosega, kuid nendest kahest ootusest täitus vaid viimane. Keskne sisu, mille ümber tegelased vaevarikkalt tegutsevad, on juba kuskilt kaugest või isegi lähemast tulevikust tuttav ja vahest isegi liiga etteaimatava sisulahendustega. Siiski ei saa väita, et Wonderful Days`i ei kõlba vaadata või et sellele ei maksa aega raisata. Ikka maksab, sest lugu, nii ebaoriginaalse sisuarendusega kui see on, suutis end maksma panna ja üheskoos omalaadse teostusega muutuda põnevaks tulevikunägemuseks, mille jooksul pakutakse nii mõtlemisainet kui ka parajas koguses ootusärevust. Wonderful Days ei ole nagu Ghost in the Shell või The Place Promised In Our Early Days, kus peategelane oli ja jäi loo pidepunktiks. Siin tegutsevad tegelased küll mitmel eri tasandil, kuid kunagi ei süübita karakterisse, et teda esitleda kui maailma viimast lootust või ei tähtsustata nende rolli tumedas tulevikukeskkonnas. Võib olla on see isegi hea, sest seeläbi ei minda mööda tuntud radu, kus alati on olemas keegi üks ja ainus, kuid siiski kaotab Wonderful Days päris palju pinget just tänu lõdvale karakteriarendusele. Keskkonna saastamise tagajärjel on maailm alates tänasest päevas sada aastat hiljem kattunud pimedusega ja kõikvõimalikud ennustused on täide läinud. Sinist taevast peaaegu et üldse enam ei eksisteerigi ja nii rikkad kui ka vaesed elavad tumedate pilvede all. Sisuline pool peibutab eelkõige idee hea teostusega, aga tänu ebaoriginaalsele arendusele ei teki korralikku sidet ei tegelaste ega ka esitletava maailmaga. 
Wonderful Days ehk amerikaniseeritult Sky Blue on minu esimene kogemus Lõuna-Korea animatsiooniga ja ega ta suurt tavalisest animest erinegi, kui välja arvata tegelaste kujundus ja iseloomulikud loomuomadused. Kõiksugu plakateid vaadates tekkis lootus, et tegu on isegi väga omapärase ja animatsiooni poolest leidliku teosega, kuid nendest kahest ootusest täitus vaid viimane. Keskne sisu, mille ümber tegelased vaevarikkalt tegutsevad, on juba kuskilt kaugest või isegi lähemast tulevikust tuttav ja vahest isegi liiga etteaimatava sisulahendustega. Siiski ei saa väita, et Wonderful Days`i ei kõlba vaadata või et sellele ei maksa aega raisata. Ikka maksab, sest lugu, nii ebaoriginaalse sisuarendusega kui see on, suutis end maksma panna ja üheskoos omalaadse teostusega muutuda põnevaks tulevikunägemuseks, mille jooksul pakutakse nii mõtlemisainet kui ka parajas koguses ootusärevust. Wonderful Days ei ole nagu Ghost in the Shell või The Place Promised In Our Early Days, kus peategelane oli ja jäi loo pidepunktiks. Siin tegutsevad tegelased küll mitmel eri tasandil, kuid kunagi ei süübita karakterisse, et teda esitleda kui maailma viimast lootust või ei tähtsustata nende rolli tumedas tulevikukeskkonnas. Võib olla on see isegi hea, sest seeläbi ei minda mööda tuntud radu, kus alati on olemas keegi üks ja ainus, kuid siiski kaotab Wonderful Days päris palju pinget just tänu lõdvale karakteriarendusele. Keskkonna saastamise tagajärjel on maailm alates tänasest päevas sada aastat hiljem kattunud pimedusega ja kõikvõimalikud ennustused on täide läinud. Sinist taevast peaaegu et üldse enam ei eksisteerigi ja nii rikkad kui ka vaesed elavad tumedate pilvede all. Sisuline pool peibutab eelkõige idee hea teostusega, aga tänu ebaoriginaalsele arendusele ei teki korralikku sidet ei tegelaste ega ka esitletava maailmaga. 
Viimane aspekt on muidugimõista vaieldav, sest CGI animatsioon ja fotorealistlikud taustad teevad oma tänuväärse töö, et pakkuda mitte just väga detailset silmailu, aga see-eest efektset liikuvust ja silmapaistavaid taustasid sünge visiooni kujutamiseks. Wonderful Days loob huvitava, kuid mõnevõrra igava vastasseisu kahe erineva maailma vahel. ECOBAN on organisatsioon, mis elatub keskkonnast ja ongi väiksema skaalaga apokalüpsise põhjustaja ning lihtinimesed, kes elavad ECOBAN`i suurlinna äärealadel elatudes tööstusest ja üha suurenevast mässumeelsusest nende orjastajate vastu. Visuaalselt ja atmosfäärilt on keskse loo taust igatipidi paigas, et mõjuda rahustavalt nii silmale kui ka mõistusele, ent lahendus kõikidele maailma probleemidele, mida ECOBAN on põhjustanud, ei rahulda mitte mingil juhul suurepärast animatsioonitehnikat. ECOBAN`i agendi Jay dilemmad on veenvad, kuid tähtsusetud tänu etteaimatavuse kõrgele tasemele. Tema ja vastaspoole võitleja Shua sõprus ja eneseohverdus maailma hüvanguks on filmi läbivaks ja ühtlasi ka kaasahaaravamaks küljeks. Aktuaalne postapokalüptiline maastik on igati tore oma inimeste ja ülesehitusega, kena ja rahustav nii pildi kui ka muusikavaliku poolest. Jay tegelaskuju meenutas kohati major Motoko Kusanagit Ghost in the Shell`st, kuigi viimase karakteriarendus on etem kui antud teoses. Korea keel kõlab kummaliselt, sest minu kõrv on viimasel ajal harjunud jaapani keelega, aga kuna mõlemad on meeldivad, siis pole mingit probleemi. Kaalusin ka WD`i inglise keelse versiooni vaatamist, kuid õnneks IMDB kommentaar ütles dubleeringu kohta nii mõndagi negatiivset. Ma nii või naa pooldan originaali isegi siis, kui dublaaž on õnnestunud. 
Silmailu pakkuv, sisult küll juba tuntud teema, aga vähemalt on esitus suurepärane.
6/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar