Lavastaja: Shunji IwaiOsades: Takako Matsu, Seiichi Tanabe jne.
Tegemist on kolmanda Shunji Iwai filmiga, mida mu silmad juhtusid nägema tänu Love Letterile ja eriti omapärasele Iwai 2001. aasta filmile All About Lily Chou-Chou. April Story on rohkem nagu Love Letter kui All About Lily Chou-Chou, mida ma pean üsna tugevaks eksiperimentaalseks teoseks. Seitse minutit üle tunni kestev lühike, rõõmsameelne, värviline ja meeliköitev lugu Hokkaidost Tokyosse õppima suundunud Uzukist ja tema isiklikest eneseületustest on armas, ilus ja meeldiv kestvuselt lühike, aga mahult pikk filmike.
Uzuki Nireno suundub kodulinnas kaugele Tokyo ülikooli. Uzuki jaoks on suurlinna minek suur samm iseseisvuse poole, aga tal on saladus ja see kummitab teda pidevalt esimeste iseseisvate päevade jooksul, kuni see lõpuks laheneb.
April Story on film väga kergesti mõistetava sisuga, mis ei vaja järelemõtlemist ega uuestivaatamist, et kahe silma vahele jäänud detaile märgata. Mõnes mõttes on tegu nö. kasvatusliku filmiga, mis aitab paremini mõista, näha ja tunnetada juba tehtuid otsuseid ja uusi katsumusi. Üks korralik samm iseseisvuse poole võib muutuda keeruliseks katsumuseks, mis heidutab meelt ja paneb meelekindluse proovile ning seda kujutabki April Stroy värvilise pildi ja sümpaatsete tegelaste abil. Ei midagi peadmurdvat, liigõpetlliku või pealesuruvat. 67 minuti jooksul rullub lahti Uzuki väike mõistatus, mis muutub iga uue minutiga aina köitvamaks. Shunji Iwai omab oskust tuua oma tegelastest välja parimad küljed, mida saab alati iseendaga samastada. Uzuki Nireno on tagasihoidlik, ebakindel ja igati meeldiv neiu, kes soovib head eelkõige teistele kui endale. Suurlinnas ehk ei olegi kõik samamoodi nagu kaugel Hokkaidos, aga vaatamata kõigele saadab rõõmus meel Uzukit kõikjale. Ratta seljas otsib ta üles pealtnäha juhusliku raamatupoe, mida ta hakkabki alatasa külastama, kuid pood ja sealne asukas omandab alles paar minutit enne lõputiitreid sisulise tähtsuse.
Eelsoojendus Uzuki Tokyosse tuleku põhjustele ja tagajärgedele leiab aset ülikoolis, kuhu ta jällegi astus täiesti arusaadava põhjendusega, aga sellele pööratakse tähelepanu alles hiljem finaalis. Enne vajalikku püanti tutvustatakse ülikoolielu, iseseisvust ja seltsimist nii kalastushuviliste kui ka teiste koolikaaslastega. April Story on filmitud õitsevate kirsipuude ja peamiselt just loodusliku tausta keskel. Niivõrd lühikese kestvusaja jooksul ei oska nagu oodatagi, et lavastaja võtab kätte ja pühendab võimalikult palju aega karateritele ja neid ümbritsevatele detailidele, mis kujundavadki sisult suure südamega filmi ja seeläbi tundub film kestvat rohkem kui kõigest natuke üle kuuekümne minuti. Lihtsakoeline sisu ei tohiks filmist huvitujat kindlasti häirida, sest ajataju kaotamiseks on esitus piisavalt professionaalne. April Story on võrreldamatu All About Lily Chou-Chou eksentrilise stiili ja ajas pendeldamisega, kuid väärt teosed on nad mõlemad. Lühifilmina kindlasti mainimist väärt, sest kui sisuline pool on meeldivalt kaasahaarav, siis ei tohiks midagi valesti olla, aga omasuguste seas leidub ka originaalsemaid ja uuenduslikumaid lühikese kestvusajaga filmikesi.
Aga eelnevas lõigus välja toodud fakt ei kahanda April Story siirust ja ilu, mis teeb tuju heaks ja lubab roosasid prille uhkusega kanda.8/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar