Brick 2005

Lavastaja: Rian Johnson

Osades: Joseph Gordon-Lewitt, Lukas Haas jne.

Brendan on tagasi oma endises koolis, et üles leida oma kunagine armastatu Emily. Tüdruk kaob pärast kõnelust Brendaniga ja keegi ei tea või ei taha selgitada tema kadumise tagamaid.

Rian Johnsoni esimene film kannab nime Brick. Johnsoni keerdkäike täis krimifilm, milles särab Joseph Gordon-Lewitt eriti nupuka ja energilise koolinoorena. Esmamulje esimestest kaadritest paneb pea tööle ja juba suunduvadki mõtted mõnele tüüpilisele noortedraamale, kus tegeletakse aktuaalsete probleemidega või püütakse kujutada noorte raskekujulist teismeliseiga. Aga kohe kui Brendan päris esimeste minutite jooksul taksofonist väljub ja mõtlikult kihutavale autole järgi vaatab, on tunda õhus midagi teistsugust, mis ei lõhna ootuspäraselt või igavalt, vaid ootamatult põnevalt. Brick on nagu tellis, mis lajatab imelise kergusega naiivsele ja tüüpilisele noortekrimkale ja suundub selle vigaseks peksmise järel kümnesse eri suunda. Kõikvõimalikud sisuliinid on üllatavad ja vägagi omapärased. Kriminaalid, keda on raske kriminaalina ette kujutada ja isehakanud detektiiv, kes allub iseenda intuitsioonile. Rõskete toonidega rikastatud draama noortest, kuritegevusest ja ühest leidlikust sellist, kes paneb end maksma veel leidlikumalt. Kohati üheksakümnendate algust järgiv üldine stiil rajab aluse Brendanile ja tema kunagise tüdruksõbra kadumisele. Keegi ei tea, ei taha teada või ei saa öelda, aga vastus on siiski olemas ja Gordon-Lewitti karakter on piisavalt mitmekihiliselt loodud, et luua lahendusi keerulistele olukordadele. Keerkäikudega lõpule jõudvad olukorrad on Bricki`i parimad osad, sest mitte just alati ei oska tulemust ette ennustada. Kohati meenutas isegi Guy Ritchiet, kui maha arvestada libekeelsed ja naljatlevad tegelased ning asendada nad üheainsa nende omadustega tegelaskujuga. Tõsistes toonides lugu narkootikumidest areneb hoogsalt, kuid kindla sihiga, et peategelane läbi paksu takistustekihi suruda. Brick on piisavalt ülbe, et filmi ees aukartust tunda, kuid just nii palju, et tervik ei muutuks edevaks ega rumalaks. Veidrad karakterid mõjuvad värskendavalt ning nende motiivid ja kogu olemus on täpselt paigas, et lasta harjumatult veenvaid tegelaskujusid omaks võtta.

Noorte allmaailma esindaja pöörab vaimusilmas loodud ettekujutuse pahupidi, sest kohati koomiline, aga samas siiski üsna veenev Lukas Haasi The Pin ei vasta üldse mitte mingile maffioosniku ettekujutusele, kuid just sellisel moel kujutatuna peabki The Pin`i ja tema kaaskonda tõsiselt võtma. Joseph Gordon-Lewitt ja Rian Johnson on filmi eest juba palju kiitust pälvinud ja kindlasti ka igati teenitult. Oleks vaid selliseid filme rohkem, kuigi sel juhul kaotaks stiilne krimka oma originaalsuse. Iseseisva teosena paistab Brick silma nii ülesehituse taipliku tempoga kui ka tegelaste omavaheliste suhete salapärasusega. Keegi ei paista üksteisest hoolivat ja vastupidi. Kohati karm ja jõuline, aga ka äärmiselt humoorikas intelligentne Brendan on nagu südamehääl, mis tekitab teistes probleemide sasipuntras siplevates kaaslastes vastikust. Brendani vaikne iseloom, tabav huumor ja kiiresti otsi kokku panev taiplikkus on kui taak tema sõpradele, sest nad kõik kadestavad teda teataval määral, kuid ka vaevaks talle endale, sest põikpäisena ei anta alla ega minda koju rahulikult magama või lakke vahtima. Otsekohene ja kiire otsustusvõimega Brick kujutab peaaegu et perfektselt ühe kindla sündmuse arengut punktist A kuni punkti B visates teele ette võimalikult palju takistusi ja tegelasi, kes kõik omavad kogu filmi tervikuna vaadates reaalselt olulist rolli. Alates nohiklikust The Brain`st kuni The Pin`i probleemse jõmmini, kes on arenevas detektiiviloos hoopiski tähtsam kui võinuks arvata. Kui võrrelda omavahel Brick`i ja The Brothers Bloomi, siis suurim sarnasus on vast stsenaariumi tugevus, kuid kõik muud küljed on vägagi erinevad. Johnsoni ootab ees helge tulevik, kui ta jätkab oma stiili ja mitmekesiste lugude jutustamist. Johnsoni parimad küljed avalduvad tegelaskujudes ja keskkonnas, kus nad tegutsevad. Karakterid on aga kõige tähtsamad ja loodan, et nii on ka tulevastes filmides.

Johnsoni järgmine film on ajas rändamist käsitlev ulmefilm Looper, mille sisu on parajalt intrigeeriv, et seda vaikselt ootama jääda. Brick`i pole veel jõudnud uuesti vaadata, aga üsna pea teen ma selle teoks, sest vaatamisväärset on selles juba kuhjaga.

9/10