The Place Promised In Our Early Days 2004

Lavastaja: Makoto Shinkai
Sõbrad Hiroki, Takuya ja Sayuri elavad poolitatud Jaapani põhjaosas. Päevad mööduvad ühe uute konfliktidega kahe riigi piiril, aga sõpru see eriti ei puuduta. Nemad naudivad üksteise seltskonda ja suve, mille jooksul võib kõike juhtuda. Lõunapoolel kõrguv salapärane torn kuulutab aga hävingut ja ühtäkki ongi noored igaveseks seotud kahe riigi vaenu ja müstilise torni saladusega.

Makoto Shinkai 2002. aasta lühianime "Voices of A Distant Star" oli ühteaegu emotsionaalne ja kummastav lugu armastusest ja selle määramatusest. Oma lühikese kestvuse kohta oli tegu oskuslikult animeeritud looga, mille melanhoolsesse tooni segati armastust ja segaseid tundeid loova tuleviku. "The Place Promised In Our Early Days" on Makoto Shinkai esimene täispikk animefilm, mis laenab nii stiili kui ka vormi oma väikesekasvuliselt eelkäijalt. Laenamine kui selline ei ole antud juhul otseselt mõistetav, sest Shinkai on taas filmi peamine looja ja seekord ongi ta märgatavalt suurenenud eelarve abil loonud oma täpsete näpunäidetega justkui täiuslikuma versiooni "Voices`st". Tegelikkuses on filmid teineteisest selgelt eristuvad juba areneva idee ja sellele lähenemise poolest. Paralleeluniversumid, rõhutatav unenäolisus ja kauguses ähvardav, aga ometigi ligitõmbav üüratu jõud on tuttavlik juba ka "Voices-ist", kuid Shinkai joonistab seekord välja terve maailma ja laseb melanhoolse tooniga karakterikesksel lool rahulikult areneda.

Kui animest rääkida, siis lahterduvad need igaüks eri sahtlitesse, mis on tegelikult osa ühest suurest kapist. Lõbusad, emotsioonide-ja fantaasiarikkad, tundeküllased ja seikluslikud animed - neid esineb vast kõige enam. "TPPIOED" esindab kahtlemata tunnete-ja karakteripõhiseid ametivendi, mis huvituvad ka tehnoloogia arengust ja tulevikumuusikast, kuid eelistavad siiski jääda inimlikuks. Umbes nii Shinkai täispikk üllitis töötabki. Kaadervärk toimib parasjagu haaravalt ja mõtlemapanevalt, kuid kogu lugu ei ole pühendatud sci-fi eri tahkudele, sest film pühendab selles halvaendelises tulevikuvisioonis oma aja tegelastele ja nende taustale. Täiesti piisav kooslus, et end antud anime värviküllasesse maailma ära kaotada. Lugu kolmest sõbrast, kolmest elusaatusest ja kõikepurustavast armastusest, mille mõistmiseks peab ületama kõik barjäärid, on igati nauditav, kui seda serveeritakse kirevate värvitoonide ja omapärase animatsiooniga. Mainimata ei saa jätta ka stsenaariumi kõrget taset. Tase, mis hoiab elavana nii esitletava tuleviku süsteemi kui ka tegelaste terviklikkuse Shinkaile omases tundelisuses. Miinuspooleks ainult nii palju, et stsenaarium kippus liialt palju eri teemadega mängima. Ühel hetkel on põhikohal karakterid, torn ja tulevik, kuid poole filmi pealt muutub kõik ja esikohale tõstetakse torni tegelik eesmärk ja selle ümber toimuv sõjaline seisukord.

Iseenesest intrigeeriv kooslus inimlikkusest, tulevikunägemusest ja ulmest, mis on pigem kaarik, mida lugu edukalt enda järgi veab. Film oli siiski pühendatud armastusele ja seda oli tunda ka ulmelise poole ebaterviklikusest. Mõte kaheks vaenutsevaks pooleks jaotatud Jaapanist manab silme ette Korea poolsaare olukorra. Kaugel taamal taevalaotusse kaduv torn erutab kolme sõbra meeli. Õigemini Hiroki ja Takuya meeli, sest noor kooliõde Sayuri huvitub rohkem suvest, sõpradest ja unenäost, mis teda alatihti kummitab. Animatsiooni õrnus ja kohatine ülevoolav maalilisus on tegelaste suhtes helde. Ei midagi ülepakutavat ega naeruväärset. Emotsiooonid on vaoshoitud ja delikaatsus on igast nurgast välja paista. Hirmuäratav ja aukartust tekitav torn muutub loetud minutitega üha tähtsamaks objektiks, kuhu poole üheskoos teadlikult või teadmata püüeldakse. Sõpruse lagunemine ja armastatud tüdruku äkilise kadumise lahendus on juba alguses kindlaks määratud salapärasusele igati vastav. Jaapani animaatoritele omaselt nauditakse tundeid ja tehnoloogiat omavahel segada. See on neile väga iseloomulik, sest pea igas animes on võrdlusmomente isegi siis, kui tegu on täiesti erineva lavastaja ja filmiga.

Kui stiil kipub filmist filmi korduma, siis tuleb hakata juba kriitilisema pilguga vaatama, aga antud juhul on "TPPIOED`i" sugune anime värske ja uudne elamus. Makoto Shinkai muusikaliseks usaldusisikuks on muusik Tenmon, kes lõi helilise külje nii "Voices-ile" kui ka käesolevale filmile. Ka Shinkai viimasele kahele teosele "5 Centimeters Per Second" ja "Children Who Chase Lost Voice from Deep Below" lõi muusika just nimelt Tenmon. Tundelised ja mõtliku alatooniga klassikaliste instrumentide segused palad tagavad oluliste hetkete meeldejäädavuse ja kaasahaaravuse. "The Place Promised In Our Early Days" mõjub pikana nagu selle inglisekeelne pealkirigi. Vahest isegi aeglase ja ühel kohal tammuvana, kuid see ei vasta siiski tõele, kui võtta vaevaks ja süveneda pakutud universumisse, selle karakteritesse ja Shinkai rõhutatult omapärasesse kunstilisse nägemusse. Olgu see paralleeluniversum või mitte, aga karakerikeskne lugu võtab tuurid üles iga mööduva minutiga, et lõpetada suurejoonelise emotsionaalse pauguga.
 

Tunneterohke anime oma parimas vormis.

9/10