5 Centimeters Per Second 2007

Lavastaja: Makoto Shinkai

Kolm lugu armastusest, kohustustest ja otsustest läbi koolinoore Takaki silmade.

Makoto Shinkai episoodiline teos püüab veelgi rohkem laieneda inimeseks olemise poleemilisele tasandile ja püüab sellele anda lahendusi läbi teostuse, mille ilu jääb kauaks meelde. Puudub igasugune ulme nagu Shinkai eelmistes animedes. "5 Centimeters Per Second" koosneb kolmest osast. Iga loo läbivaks jooneks on täiskasvanuks sirguv koolinoor Takaki, kellel mõlgub meeles kunagine sõbranna Akari. Teemadeks lapsepõlve rõõmud, otsutamishetked ja lõpuks sooritatud valikutega leppimine. Shinkai on hüljanud igauguse ebamaisuse ja suundunud kõige kõrgematele inimlikele tasanditele. Vahel kisuvad arenevad lood väga emotsionaalseks kätte, võib olla isegi liiga tundeliseks, et toimuvasse tõsiselt suhtuda. Esimeses osas reaalsusega probleeme ei tekkinud, aga teine osa Takaki uuest klassiõest Kanae`st kannatas tunnete ülekülluse all. Ei saagi otseselt öelda, kas see on halb või mitte, aga tõenäoline stsenaarium kippus kaduma koos liiga emotsionaalse ja uskumatult häbeliku tegelasega. Võib olla on väär seda karakterit laita, aga samas sooviks tundeküllases loos näha arenevat armastust, mis ei tunduks liiga ülepingutatud. "The Place Promised in Our Early Days" pakkus ka samalaadset suhet poisi ja tüdruku, mehe ja naise vahel, aga sellel õnnestus siiski jääda reaalseks/kahe jalaga maa peale.

Kui välja arvata teise episoodi ülepingutatud armastuse, siis on Shinkai jällegi hakkama saanud imetabaselt kauni kunstnikutööga. Kõik on taaskord temale väga iseloomulik, aga õnneks mitte end liialt kordav. Siin ja seal leidub elemente, mis viitavad selgelt Shinkai eelmisele kahele üllitisele. Teine osa seostus "Voices of A Distant Star`iga" ja kolmas osa "The Place..."", kuid mitte otseselt, vaid pigem kaudselt. Makoto Shinkai armastab kaugeid ja avaraid vaateid loodusest, linnast või taevast. Vaated on alati esitatud aeglase rütmiga ja need on pea alati taustaks loo peategelastele. Midagi väga kauget ja müstilist suudab Shinkai luua talle omase kireva värvidemängu ja muusika abil. Vaatamata mõningasele möödalaskmisele on ka "5 Centimeters Per Second" igati arvestatav teos, milles esineb juba väga tuttavaks saanud teemasid, kuid õnneks on need nauditavad tänu Shinkai animatsioonile ja Tenmoni muusikale. Tuule tekitatud liikumine, taevas, pilved ja ilmaruum on kõik väga olulised elemendid, mille abil Shinkai jaotab laiali tegelaste tundeid ja mõtteid minevikust, olevikust ja tulevikust. Paistab, et Shinkai naudib väga kolme tema viimast filmi läbivat teemat. Armastus ja selle kõikehõlmav jõud on Shinkai pärusmaaks. Ta suudab seda luua väga kaunilt ja poeetiliselt. Antud teose puhul jääb ainsaks miinuseks ennastkordav stiil, mis ei leidnud endale uut suunda nagu eelmise kahe anime puhul.

Vaatamata kõigele on "5 Centimeters Per Second" ilus lugu väga kauni animatsiooniga. Kuid tuleb tõdeda, et liiga palju head ei ole ka hea.

8/10