25 minutit kestev lugu noortest armastajatest, keda lahutavad mitmed valgusaastad, kuid armastus jääb kestma läbi pikaks veniva suhtlusega SMS`de abil. Mikako värvatakse kaugele tähesüsteemi äärealadele mecha juhiks, et astuda vastu ähvardavale ohule. Olgu vaheks kasvõi 8 aastat ja metsikud lahingud tulnukrassiga, mis Maad ähvardavad, aga noorte armastus liigub tasaselt ja kindlalt edasi.
25 minutit tekitas enne filmi käima lükkamist kahtlusi süvenemise ja kaasahaaravuse osas, kuid "Voices of a Distant Star" kinnistub mõtteisse aeglase ja mõtliku sisuarenguga. Kunstiline tase jätab vahel veidikene soovida, sest liigagi tihti asendus suures plaanis kujutatav tegevustik mõnevõrra liiga nurgelise ja isegi algelisevõitu tegelaste kujundusega. Segavaks faktoriks ei tohiks see siiski muutuda, sest kui arvestada lavastaja Makoto Shinkai püüdlusi, siis on kvaliteet kindlasti kiiduväärt. Shinkail on olnud piisavalt loovust, et ühendada omavahel kosmiline ulme ja sõnadeta armastuslugu, mille delikaatsus ja sujuv areng koos ilusa muusika ja originaalsete lahendustega vastanduvad ja sobituvad üksteisega nagu tuli ja vesi. Jaapani animele paistab vägagi iseloomulikud olevat endassetõmbunud ja liigse sõnaosavuseta karakterid, kelle kujundus ütleb vahest isegi rohkem kui tuhat sõna. Pildikeel on kahtlemata kaunis, mida kipub rikkuma tegelaste mõningane nurgelisus, aga ulmelise armastusloo mõõtmed räägivad enda eest. Mida rohkem filmile mõelda, seda enam hakkab tagasihoidlik lühianime vägagi positiivseks elamuseks muutuma. Sisus endas pole aga mitte midagi positiivset. On olemas kurblik heietus ja veidi depresiivsevõitu mõtisklus armastuse mõõtmetest. Ulme poolest tõsteti esikohale tulnukrass tarsianid ja omapärased võitlusmechad, mille piloodiks siis 15 aastane koolitüdruk valitigi. Ulmelised seosed ei saanud suurt rõhku, sest tähtsaks muutus ainult vahemaa armastajate vahel.
Ilus, tundeline ja vaatemänguline. Lühike, aga õnneks kasutab kestvusaega igati otstarbekalt.
8/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar