esmaspäev, 5. aprill 2010

4.JAFF - Summer Wars 2009

Lavastaja: Mamoru Hosoda
Osades: Ryunosuke Kamiki, Nanami Sakuraba jne.

Kenji meelitatakse kooliõe Natsuki abiga tüdruku perekonna maakoju, et valmistuda vana-vanaema 90-ndaks sünnipäevaks. Samal ajal ründab ülemaailmset virtuaalkeskkonda OZ-i tundmatu sissetungija, kes ähvardab kogu süsteemi laiali paisata. OZ-iga vägagi kursis olev Kenji ja Natsuki koos mitmepealise perekonnaga satuvad aga otse sündmuste keerisesse. Sellega algavadki suvesõjad OZ-i päästmiseks.
Mamoru Hosada järgmist üllitist nägingi juba suurel ekraanil ja pean tõdema, et väike kuvar ei saa kunagi kinoekraani vastu ja eriti just anime puhul. Summer Wars oli ja ei olnud ka juba veidi sarnane lavastaja eelmisele filmile The Girl Who Leapt Through Time`ile, aga üldplaanis oli virtuaalmaailma sisenev Summer Wars märgatavalt erinevam juba temaatika ja tegelastevahelise suhete poolest. Summer Wars algab tüüpiliselt heatujuliselt tutvustades kahte pealtnäha ebasotsiaalset sõpra, kes veedavad enamuse oma ajast virtuaalreaalsuses nimega OZ, mis on ühtlasi ka tervet maailma hõlmav süsteem, kuhu on koondatud kõikvõimalikud eluvaldkonnad. Kolmandana astub mängu kooliõde Natsuki, kellega Kenji veedabki ebahariliku suve. Filmi suurimaks üllatajaks oli kahtlemata Natsuki perekonna laiahaardeline tutvustus ja neile ebaharilikult kaua tähelepanu pööramine. Animest ei olekski niivõrd põhjalikku põhitegelaste tutvustust oodanudki, kuid nagu arvata oligi osutus just perekonna väärtused filmi kõige olulisemaks osaks. See ja muidugi ka alati ligihiiliv armastus Kenji ja Natsuki vahel. Parandage kui ma eksin, aga romantika on kohustuslik iga taolise anime jaoks, vähemalt nii tundub valdavas enamuses olevat. Ilma selleta ei saanud hakkama ka Summer Wars, kuid Hosodale omane käekiri on võimeline vast igast puust materjali vormima vastuvõtlikuks igale huvilisele ja segada kokku koomiline, fantaasiarikas ja ka tõsiseltvõetav kompott naerutavast paralleelmaailma põimumisest igapäevaeluga. Taaskord lähevad kiidusõnad eelkõige animatsioonitehnikale. Põhjus on lihtne. Isegi kõige ebatähtsamal momendil, kui võrrelda seda OZi mastaapsusega, on näha ja tunda hoolikat viimistlustööd, mis ei jäta kedagi või midagi unarusse, vaid kaasab ka kõige pisema mutrikese sündmustikku. Elulisus ja samastumisvõime on joonistuse peamisteks märksõnadeks.
Summer Wars`i muudab eriliseks suurt tähtsust omavate sündmuste aset leidmine kõikvõimsas OZis, mis on sattunud kohutava viirusliku jõu ohvriks. Nagu ikka on just Kenji ja Natsuki oma perekonnaga sunnitud "maailma päästma". Sisuline pool OZ-is meenutab kangesti mõnda Digimoni osa ja pole ka midagi imestada, sest Hosoda on isiklikult paar osa valmis meisterdanud kunagisele ka Eestis tuntust kogunud seriaalile, kus keskseteks tegelasteks olid lapsed ja nende lojaalsed digimonid. Ei tasu end aga tolle sarja lapsikusega ära ehmatada, sest Summer Wars on animatsiooni poolest nagu ema pehme pai, millele on raske asendust leida. Muidugi on olemas ka märksa süngemates toonides animesid, mis käsitlevad samalaadset teemat palju sügavamalt, aga nagu näha on Hosoda üks neist animekunstnikest, kes suudab ühendada inimlikkuse, ebainimlikkuse ja ebamaiselt uhkeid mõõtmeid omandava võitluse hea ja kurja vahel. Võrreldes The Girl Who-ga on Summer Wars kahe jalaga lausa kaugele taevalaotusse jõudnud, kuid samas pole kuskile kadunud loomulik eneseväljendus ja elu valusad õppetunnid, mis tulevad juba akugelt tuttavad ette. Teistpidi mõeldes on Summer Wars`i sõnumiks see, et virtuaalmaailma sisenemine ja ebasotsiaalsus tasuvad end justkui kunagi ära. Lohutav mõte ja seega ka tasemel tükk neile, kes ihkavad minna kaugemale kui lihtne kuvar ja vasaku jala kõrval surisev ja tolmukorra all seisev kompuuter. Miks ka mitte pakkuda uusi võimalusi, mis seostuksid eelkõige üha süveneva infotehnoloogia arenguga. Seda on ka varem tehtud. Näiteks see sama Digimon arendas sarnast mõtet päris pikka aega, kuid see ei kannata võrdlust Summer Warsi kaasahaaravuse, lihtsuse ja arukusega ning siirast rõõmujoovastust pakkuva animatsiooniga. Olgu seal hiiglaslikud monstrumid ja tohutu tahtejõu ülekanne kõikjalt üle kogu maailmast, aga seda kõike on hea vaadata teadmisega, et mis tahes kui pöörasel sündmusel on olemas kindel tagamõte ja eelnevalt on nähtud mitmekülgne lugu, mis toetab toimuvaid fantastilisi heitlusi kindlameelse visadusega.
Minu esimene JAFF ja minu esimene anime suurel ekraanil. Yataaa!!!
9/10

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar