Mogari No Mori(The Mourning Forest) 2007

Lein. Seda esineb väga mitmel eri kujul. Aastatepikkune või värske ja veelgi laastavam. Lein viib nõrkemiseni. Usaldatamuseni, mis tõrjub välismaailma eemale. Inimlik puudutus kaotab oma endise tähenduse. Ei suuda ega taha leinast rääkida. Endas seda hoida on ka ohtlik, kuid me ei taipa seda enne kui juba on juba hilja. Kandume elukaugeks ja alalhoidlikuks, tõmbamata endale tähelepanu. Otsime võimalusi, et oma kaotust leevendada. Tehes teistele seda, mida milles enne põrusid. Tagantjärgi voolavad süüdistused kergelt ligi. Jäämegi uskuma. Oleme kõiges süüdi. Ei hooma reaalsust, ei tahagi, mis tagamõttega? TEMA on ju kadunud. Igaveseks. 

Vana mees täis kahetsust ja nüristavat kaotusevalu ning noor leinav ema, kelle maailm ühttäkki kokku varises. Kõik väriseb. Ühe eest hoolitsetakse, kuna ta on kaugenenud reaalsusest, teine aga otsib leevendust, jagades hella hoolt, mida ta oma lapsele enam jagada ei saa. Kahe saatuse põrkumine viib vabastuseni. Tee sinna on aga käänuline. Et mõista, peame hoolima ja et leida rahu, peame end vabastama ahelatest.

Naomi Kawase neljas täispikk mängufilm "Mogari No Mori" ehk "The Mourning Forest" võitis Cannes`il Grand Prix. Tema film on ühe kultuuri osa. Jaapani suhe elu ja surmaga on osa Kawase poeetilisest ja kergelt liugleva kaadrikompositsiooniga filmist, kus ta ühendab elava looduse kui eluringi ja kaks murtud inimest - mehe ja naise - mõtlikuks ja filosoofiliseks vaatemänguks, kus suur osa narratiivist kuulub kergelt värisevatele, intiimsetele ja elulistele kaadritele, mis mõjuvad suuresti improvisatsiooni laadis loodud mänguna. Mänguna elust enesest. Suurimaks stilistiliseks eripäraks on ainult keskkonna helidele ja kaadris liikuvale tohutu aja pühendamine, mis valdavas enamuses esineb kas siis üldisemate või ainult suuremate plaanidega. See viib aga tulemusemi, kus rohu liikumine tuules, kauge matuserongkäik ja kahe inimese lapsemeelne mäng omandab kõrgeima tähenduse. 

Ehtne filmikeel, kus vaiksed liuglevad kaadrid jutustavad meile lugu. Lugu, mis muidu jõuab vaatajani läbi üksikute detailide. Mogari No Mori on sisutihe ja dialoogirikas teost, mis erineb selle poolest, et ainult pilt, heli ja ilmekad, aga vaiksed tegelased peavad meiega kahekõnet ilma, et nad meie poole üldse pöörduks. Kaadrite peategelane on mets. Mets on üldsegi väga kõnekas kuju surma ja leina kesksetes filmides ja animatsioonides. Mogari No Mori kasutab metsa puhtal sümboolse tähendusena: elu, selle katkematu ring ja metsamuld, mille alla jõuame kord me ju kõik. Niipidi võttes on Kawase hinnatud teos lihtne lugu, kus idee ei mattum, vaid pigem sirgub, nagu idu mullast.

Temaatiliselt on Mogari No Mori inimese jõudmisest oma juurte juurde. Primaalseima tasandini. Otse armuliste ja rohetavate latvade alla, kus peategelasi nahutatakse ja kõigevägevama palge ees täiesti alasti kistakse. Viimane ja lõplik puhastumine. Ühele rännak armastatu juurde, teisele leina väljaelamine nii nagu ta seda pole varem teinud. Naine on leinas, kuid ta ei lase sellel välja paista, ja mälulünkade all kannatav vanahärra, kes pärast paarikümmend aastat ikka oma naist igatseb. Mälu hajumisel jääb inimesele ikka see kõige helgem ja soojem mälestus. Nende kahe vahel areneb ettevaatlik sõprussuhe, mis viib aga ootamatute tagajärgedeni. Naine peab oma hirmudest võitu saama, et endast näiliselt väetimat aitama. Lõppude lõpuks oleme aga kõik nõrgad, vajame ainult kaaslase lohutavat tuge, et end lõpuks välja elada. 

Nagu öeldud töötab Mogari No Mori mitmel tasandil. Ühes küljest on meil lugu kahest leinavast karakterist. Teisest küljest on see aga lugu kahe peakangelase laskumisest vabastuseni. On see siis lein või mitte, aga igal juhul on üheks liiniks hingeline rahu, milleni jõutakse läbi keskse teema - leina. Kolmandast küljest on tegu reaalsuse naturalistliku taotlusega, ainult, et rõhutatult luulelise ja tunnetusliku kaadrikompositsiooniga, kus sõnad ei mängi erilist rolli. Neljandast küljest on tegu tükiga Jaapani kultuuriruumist, mis on iseenesest täiesti mõistetav ja loomulik, aga tänu režissööri pühendumisele oma kultuuri eripäradele jõuab meieni oluline teave Jaapani rahva suhtest läheduse, surma, leina ja loodusega.

8/10