Vexille 2007

Lavastaja: Fumihiko Sori
Osades: Meisa Kuroki, Shosuke Tanihara jne.

Aasta 2077. Jaapan on juba 10 aastat varjunud ülejäänud maailma pilkude eest ja nüüd püüavad ülejäänud riigid eriüksuse SWORD abiga tungida saareriiki, mille saladused võivad osutuda hädaohuks kogu inimkonnale.CG anime on uuenduskuur traditsiooniliste animede hulgas, kuigi niiviisi sõnastades jätan pigem endast kummalise mulje. Pigem tahaksin öelda, et animede uus laine on meeldiv, aga kindlasti mitte etem kui vanad head stiilid. Eksperimentaalsed loovanimatsioonid Jaapanist on justkui nagu James Cameroni halvad unenäod. Mis siis, et miimika jäljendamise tase on ikkagi Cameroni käte vahel, on Jaapani stuudiod suutnud luua juba fotorealistlikkust taotlevad arvutianimatsioonid, mis omalaadsete hulgas säravad nagu tänavalaternad pimedal talveööl. Usun, et tuntud animestiilid ei kao mitte kusagile, aga eks ongi juba viimane aeg kombata või siis ületada seniületamatuid piire. Appleseed, Appleseed Ex Machina ja käesolev 2007. aasta anime on õnnestunud omapärase, leidliku ja visuaalselt vägagi köitva universumi loomise poolest. Vexille`il ei seisa selja taga tuntud manga või animeseriaal. Tegu on rohkemal või vähemal määral iseseisva maailmaga, kuigi tuntud animede teemade ja nende käsitlusviisidega varustatud. Vexille otsustab juba varajastel alguminutitel, et originaalne püant ja selle käsitlus on parim viis pakkumaks uut ja põnevat utoopilist maailmakorda. Vexille`i võlu ei seisne ainult visuaalset maisupala pakkuvas CG animatsioonis, vaid üllatavalt tõsiseltvõetavas sisus ja inimtegelaste peaaegu et perfektses kujutamises. Erinevalt Appleseed`i filmidest on püüd jõuda inimemotsioonidele võimalikult lähedale vägagi tuntav ja tajutav. Silma hakkab rõhutamine päikesele ja muudele ilmastikunähtustele, mida arvutianimatsioonides just väga tihti ei kohtagi. Vastukaaluks suurejoonelistele action-stseenidele keskendub Vexille pigem eksistentsiaalsemale temaatikale, milleks on taaskord inimene, tehnoloogia ja inimlikkus. Olgugi, et mitmetes stseenides demonstreeritakse CG anime võlusid, on Vexille lähedane sugulane rohkem Ghost in the Shell kui Appleseed.Vexille on atraktiivne tänu salapärasele sissejuhatusele ja intrigeerivale avastusele, milleni jõutakse küll kiirelt, aga selle järel tempo taandub ja hetkeks võib sulgeda silmad, et rahulikult hingates endasse tõmmata Jaapani isolatsiooniaastate tagajärgi. Müsteerium, mis rabab efektiivsemalt kui mistahes hull teadlane pimedas laboris. Peategelaseks ongi Vexille, kes kuulub SWORD`i nimelisse üksusesse, mis saab ülesandeks tungida totaalsesse isolatsiooni langenud Jaapanisse, et välja nuhkida jaapanlaste viimase 10 aasta tegevuse tulemus. Vexille`i ja tema meeskonna raske ülesandega kaasnevad ka paar kohustuslikku intriigi, mis peaks tegelastevahelisi suhteid veelgi keerulisemaks ajama, kuigi need ei omanda kordagi elulist tähtsust. Kogu tähelepanu suunatakse ainult Jaapani suurele saladusele ja kuidas selle tagajärgedega toime tulla. Taaskord tegeletakse vaba tahte, inimlikkuse ja inimhinge puudutavate küsimustega. Vexille ei võta kasutusele stililiseeritud taktikat kujutamaks lennukaid võitlusstseene või lahinguid, pigem võib eest leida hoopis targa ja mõtlemapaneva anime, mis laskub mõningate mööndustega oma nimekate eelkäijate sekka. Vexille`i ei ole aga vigadeta ja sellest on tegelikult isegi väga kahju. Meelehärmi võib tekitada karakterite vähene areng ja lühike ülevaade utoopilisest Jaapanist, mis sisaldab endas pealtnäha niivõrd palju materjali, mida saanuks edukalt rakendada muidu üllatavalt originaalsele ideele. Tegevuspaigad on pigem filmilikumat laadi, sest värviküllased vaated inimestemerele või piiritule kõrbele oleks justkui nagu kaameraga üles võetud. Karakterites toimub aga piisav kogus muutusi, et nende motiive mõista ja ühes nendega hirmuäratava tulevikustsenaariumi üle muljetada. Kuni lõpunminutiteni on Vexille teatud määral nagu road movie`lik sirge seljaga tammuv kivikõva ulmeseiklus, mida rikastab kaunis animatsioon, lennukas tegevustik ja paeluv idee, kuid taaskord satutakse lihtsate valikute sohu ja viimastest olulistest minutitest sünnib mittemidagiütlev finaal. Kas stsenaristidel said mõtted otsa või otsustati lihtsalt traditsioonilise suuna kasuks?Raske öelda, aga kahtlemata on Vexille omanäoline maiuspala. Seda küll varjutavad mitmed kaheldavad valikud, mis taandavad filmi tegelikku väärtust, kuid ikkagi peaks tõdema, et kauni välimuse all on peidus tugev süda.

7,5/10Vahepeal ilmusid välja Dune`st tuntud liivaussid, kes seekord ei olnud lihast ja luust, vaid hoopis metallist.