Centurion 2010

Lavastaja: Neil Marshall
Osades: Michael Fassbender, Olga Kurylenko, Dominic West, Liam Cunningham jne.

Rooma väesalk suundub kaugele Põhja-Inglismaale, et hävitada kohalike rahvaste viimane vastupanu. Salk satub piktide laastava rünnaku ohvriks ja nüüd peavad vähesed ellujäänud põgenema verejanuliste põliselanike eest. Neil Marshall teab, mida ta teeb. Erinevalt tahtmatust oskamatuset suudab Marshall filmiks vormida just sellises koguses põnevust, verd, kargust ja stiilset lähenemist, et nurisemiseks nagu põhjust polegi. The Descent on tema kõige andekam film, aga märkimata ei saa jätta ka tema teisi žanrifilme, mis vajutavad just õigetele nuppudele, et garanteerida meeltlahutav filmielamus kas siis postapokalüptilises linnas või karmide roomlaste keskel. Centurion on film omas mahlas ja midagi enamat sellest otsida ei tasu. Nagu Trash juba jõudis mainida on Centurioni puhul tegu otsekohese loo ja tegelastega verise ajaloolise põnevusega, mis mekib küllaltki hästi kui tead, mida oodata. Michael Fassbender, Dominic West ja Olga Kurylenko madistavad üheskoos karge kliima ja looduse taustal. Neil Marshalli loodud tegelased ei ole ülistusväärsed või suurte sõnadega vaprad rooma sõdurid. Nende puhul on rohkem tegu sõduritega, kes teevad ükskõik mida, et ellu jääda. Valdavalt sinistes toonides ajalooline märul on karm nagu Põhja-Inglismaa kliima ja üheülbaline nagu kreeka faalanks. Kiire montaaž, põnevad tegelaskujud ja alati intrigeeriv ajalooline aluspõhi loovad sobiliku pinnase atmosfäärikale meelelahutusele. Karmid roomlased ja metsikud piktid kaugel põhjas põrkuvad ja taaskord on tulemuseks metsaalune kassi-hiire mäng. Kurylenko tegeklaskuju Etain on tumm ja seetõttu ei peagi tema aktsenti kuulama. Tore, et sellele mõeldi, sest vastasel juhul oleks ikka väga tobe olnud, kui üks metsik naissõdalane kaugel põhjas oleks hakanud piktide keelt rääkima vene aktsendiga. Centurion on mõlema vaenupoole suhtes üsna põhjalik, sest valgust heidetakse nii roomlastele kui ka piktidele. Kahjuks muutub film iga mööduva minutiga aina mustvalgemaks karmiks ja verejanuliseks nähtud-tehtud süžeega tagaajamiseks, kuid otsekohene vastasseis, vastavad tegelased ja avarad vaated loodusele tagavad visuaalselt kauni välimuse, otsekohese vägivalla ja loo tempoka arengu. Centurion ei paku üle ja seeläbi ongi võimalik seda nautida täpselt sellisena nagu ta on.Centurion`il oli potentsiaali olla suurepärane, kuid üleliigsed klišeed rikkusid selle võimaluse ära. Olgugi, et on tegu üsnagi etteaimatava filmiga, kuid Marshalli filmograafiat arvesse võttes peab tõdema, et mees teab kuidas teekond võimalikult omalaadseks muuta. Centurion`is oli talle omaseid elemente ehk isegi liiga ohtralt. Tumm sõdalane Etain, metsikud piktid, räsitud tagaaetavad roomlased - sellisena oleks tahtnud Centurion`it näha, kuid mingil teadmata põhjustel lisas Marshall loosse tegelasi ja üdini ebaoriginaalseid tegevusliine, mille olemata jätmine oleks filmile ainult kasuks tulnud. Kui need ebaühtlased elemendid kõrvale jätta, siis ei saa mainimata jätta head näitlejaansamblit eesotsas Michael Fassbenderi, Dominic Westi, Olga Kurylenko, Ulrich Thomseni ja Liam Cunningham`iga. Kõik näitlejad omasid kindla otstarbega rolle. Niimoodi ei tundunud keegi üleliigne ega ebavajalik. Centurion`it võib nimetada isegi ausaks filmiks, sest ülesehituselt on Marshalli viimane üllitis rohkelt verine, vägivaldne ja sirgjooneline. Need komponendid moodustavad üheskoos aga loo, mis ei pane küll elu üle mõtlema ega tekita ka tunnet, et vaatad viimase aja parimat ajaloolist filmi, vaid laseb hoopis rõõmust turtsuda ja muheleda. Ja mida selliselt filmilt siis veel tahta. Mina ise teadsin, mida ma ootasin ning otsest pettumust ma tundma ei pidanud.
Meelehärmi tekitasid ülalmainitud hetked, aga üldjoontes jäin filmiga rahule ja soovitaksin seda igaühele.
6,5/10