My Dear Enemy 2008

Lavastaja: Yoon-ki Lee
Osades: Do-yeon Jeon, Jeong-woo Ha jne.

Rahahätta sattunud Hee-soo otsustab üles otsida oma vana poisssõber ja temale aasta eest laenatud summa tagasi nõuda. Byeong-woon`il pole raha aga mitte kusagil ja üheskoos asutaksegi koguma Hee-soo võlga. Teekond, mille jooksul avastab kibestunud Hee-soo nii mõndagi endast ja Byeong-woon`ist.
Pärast Secret Sunshine ilmus Do-yeon Jeon`iga My Dear Enemy, mida vaadates võib leida end keset standartset suhete klappimise teemat käsitlevat draamat, kuigi pealispinna alt leiab minutite möödumisel nii mõndagi huvitavat, ei suuda film sirge seljaga väga pikka maad läbi käija. My Dear Enemy areneb nagu thrillerile omane: aeglane algus, võõrad tegelased, tundmatud motiivid, mis vajavad selgitust ja lõpuks kulminatsioon, mida võib mitmeti mõista. Filmi arengut on energilises tujus võib olla raske jälgida, sest tähelepanu võib kergelt kaduma minna. Põhjus peitub siinkirjutaja arvates lahti hargnevas suhtedraamas, mis sisaldab tasast huumorit ja liiga tuntavat sirgjoonelist rada, kuid film suudab tänu köitvale ülesehitusele paista suurem kui ta tegelikult on. Köitva ülesehituse all mõtlen ebatavalist karakterite tutvustamise taktikat, mis on iseloomulik rohkem müsteeriumitele või thrilleritele. Olgu kuidas on, aga vähemalt sellise võrdlusmomendi suudab My Dear Enemy kiiresti tekitada ja seeläbi haakubki vaataja looga, millest tal endal pole õrna aimugi. Esimene probleem ongi siis lahendatud, sest kui huvi toimuva vastu kerkib iga mööduva minutiga aina kõrgemale ja kõrgemale, siis ei tohiks olla eriti raske võtta käsile sisuline pool ja vormida seda oma äranägemise järgi.Innovaatilist tragi - või suhtekomöödiat/draamat antud filmist välja ei koorunudki. Usun, et põhjus peitub tagasihoidlikus sisuarengus ja pingevabades, aga konfliktimaigulistes võtmestseenides, mis laotavad filmi niivõrd kiiresti laiali, et mõtlemisruumi õieti ei jäägi. Õigupoolest mõtlemisainet on küllaga, aga aeglase sammuga tammuv My Dear Enemy püüab liiga tihti näida mitmekihilisena, mida ta tegelikult nii väga ei olegi. Rahahädas Hee-soo usaldamatus ja tõrksus endise armastatu Byeong-woon`i vastu on ainus pidepunkt, mille abil lavastaja Yoon-ki Lee suudab luua kindla pinna arenevale loole. Do-yeon Jeon on vaikse võlanõudja Hee-soo rollis teinud läbi totaalse muutumise, sest Secret Sunshine`st tuttav näitlejanna on kadunud tähtsa ärinaise rolli nagu tina tuhka. Rõõmsameelset Byeng-woon`i kehastanud Yeong-woo Ha on Jeoni kõrval üllatavalt heatasemeline, võib olla isegi meeldivam kui Jeoni etteaste, kuid antud juhul tekitab lahkhelisid näitlejate rollid, mitte sooritused. Tegevuspaigad, seltskonnad, kuhu kaks tegelast võla kokkuajamise otsingutel satuvad ja endiste eesmärkide hajumine on põnevad ja huviäratavad, aga ikka ja jälle tõuseb esile ainult üks kindel tee: leida raha, avastada teineteise tundmatuid külgi ja jõuda paratamatu lõpplahenduseni ning mitte midagi enamat. Viimane neist oli õnnestunud oma äärmise tõsiduse ja realistlikusega, mis ei püüdnudki langeda etteaimatavuse sohu.My Dear Enemy sõnum on selge, arukas ja mõtlemapanev ning teostus on tänu vähestele vastustele, kuid paljudele küsimustele kaasahaarav. Pingelangust tekitab aga vana hea ideedevaesus, kuid sedagi kippusid korvama kaks võrratut peaosalist.
6/10