Heat 1995

Lavastaja: Michael Mann
Osades: Robert De Niro, Al Pacino, Val Kilmer, Ashley Judd, Natalie Portman, Jon Voight, Tom Sizemore.

Michael Mann on küllaltki mõjuv nimi, et üle vaadata nii tema varasemaid kui ka uuemaid töid. Collateral, Miami Vice, The Last of the Mohicans ja The Insider olidki ainukesed, mida Manni filmidest olin varem näinud, aga nüüd lisandus paljukiidetud Heat ja see on tõesti film, mille pealkiri õigustab end täielikult. Üldsegi ime, et siiani oli nägemata, aga nüüd olen jälle kogemuse võrra rikkam.

Neil McCauley ja tema ühtehoidev kamp sooritavad päise päeva ajal panga soomusauto röövi, kuid juhuse tahtel üks äsja värvatud meestest otsustab pantvangidega arveid klaarida. Asja hakkab uurima tulemusi andvate meetoditega Vincent Hanna. Üks asi viib teiseni ja varsti ongi Hanna McCauley kamba jälil. Iga pisemgi eksimus loeb ja kaks oma ala proffi mõistavad, et nad mõlemad annavad endast parima. Vahet pole mis hinnaga. On vaja läbi viia aga viimane rööv, mis koomale tõmmatud silmusega muutub üha keerulisemaks.

Olin lugenud, et The Dark Knighti lavastaja Christopher Nolan olevat Heat`st malli võtnud, kuid märkimisväärseid sarnasusu tegelikult ei olnud. Selge vihje Heat`le TDK`s oli alguses läbi viidud pangarööv ja William Fichtneri osalus, kes Nolani Batmani üllitises tegeles samuti pangandusega nagu ka Heat`i puhul. Aga see selleks, sest need asjaolud ei määranud midagi. Tähtis ei ole sarnasuste otsimine, vaid filmi vaatamine ning niikuinii midagi rohkemat ei olnud peale kahe mainitud seiga. Heat alustas tasase, kuid äreva heliribaga, mis viis tegevuse ilusasti Rober De Niro kehastatud McCauley ja tema röövlibande esmase rünnaku läbiviimiseni. Huvitava taktigaga sooritatud rünnak soomusautole oli peaaegu et täiuslik, kuid täiuslikkuse keeras kihva värske liige ja temast hakkas lahti hargema rada tänu millele Al Pacino tegelane leitnant Vincent Hanna jälitustööd alustas. De Niro McCauleyna oli range ja kaalutlev varas, kes ei kahelnud oma missiooni ja meeskonna hoidmiseks karistama neid kes seda väärisid. Teenitud tasu oleks saanud ka jalgealust tuliseks muutnud Waingrot, kuid tollel õnnestus põgeneda. De Niro oli justkui oma töösse tõsisesltsuhtuv spetsialist ja Pacinoga oli sama lugu, kuid mõlemad esindasid seaduse eri pooli. Filmi jälgides mingit mustvalget eristust ei tekkinudki, sest mõlemad olid austusväärsed ja andekad mehed, kuid olude sunnil pidi üks jahtima teist. Alguses sooritatud rööv oli efektiivne ja kaval tegu, mis jäi kumama tegelikult läbi filmi, sest ootasin nendelt juba järgmist ning veelgi tõhusamat röövi. Huvitavalt kulges karmi käega Hanna juurdlus ja pisidetailide kokku panemine, mis viis McCauley`le üha lähemale. Üks esimesi pingelisemaid kohti oli McCauley meeskonna järgmise röövi ettevalmistumine. Kaks meest hoones ja De Niro valvsalt taganemas pimedasse nurka. Selleks ajaks jälgis Hanna omakorda oma meeskonnaga samas lähedal, kuid kerge nõjatus vastu auto seina tagas McCauley pingutatud tähelepanu ja pilgu otse Hanna poole. Tõsiselt pinget tekitav koht. Efektne oli näha De Nirot läbi öökaamera ja näha teda vaikselt, kuid samas rutakalt eemaldumas. Pingeline oli ka kahe vastasleeri tegutsemine ilma, et mõlemad teaksid teineteise valmisolekust. Seda üllatavam oli näha nende järgmisi samme ja mõelda mis järgmiseks hakkab juhtuma.

Heat poleks niivõrd tugev olnud, kui poleks ekraaniaega antud nii De Niro kui Pacino karakterite arengule läbi filmi. McCauley võis näida pealtnäha armutu, kuid samas vajas ka tema elu, mida ta endale lubada ei saanud. Tema moto "Do not allow anything into your life which you cannot walk out on in thirty seconds flat if you spot the heat around the corner " kõlas mitmeid kordi ja ta otsustas ka nii käituda, kuid mitte kõik tema meeskonnast ei olnud oma elu nii seadnud. Val Kilmeri tegelasel Chrisil oli isegi naine ja laps ning seda pingelisemaks muutus olukord tema jaoks, kui ta avastas, et pääsu enam pole. Vincent Hanna oli perfektne näidis täiuslikust detektiivist, kes ei jätnud enne kuni tulemust käega oli selgelt tuntav. Ta abielud olid karile jooksunud ja antud juhul hõivas Hanna tähelepanu ainult McCauley. Kahe mehe kokkupõrge ja nende omalaadne austus üksteise vastu omandas tugeva hoiaku, kuid ega seegi asjaolu ei seganud Hannal ja McCauley`l tegemast seda, mida nad kõige paremini oskavad. Kassi-hiire mäng oli pingeline kuni haarava kaoseni linnatänavatel. Eelnevalt oli filmi üks parimaid kohti Hanna ilme sadamas, kui ta uuris pealtnäha ebavajalikku platsi, mille McCauley mehed olid välja valinud. Tema reageering lohku tõmbamise järel andis küllaltki palju põhjust endamisi naeratada ja üllatuda erinevate ootamatute nükete ilmsiks tulekul. Uus rööv ja sellele järgnenud silmipaitav kaos oli Heat`i tekitatud pinge ladvik, sest vahelejäämise oht ja Pacino lähenemine autode vahelt andis mõista et oodata on tormi ja tulemus oli ka kohe näha. Hetkega oli tee täis kiiret ja sihikindlat kõmmutamist ning hoidsin igaühe pärast hinge kinni. Mis siis et antikangelased, aga nende meeste koht ei ole verisena asfaldil. Waingro, kes oli oma endised kaaslased reetnud, lootis oma pääsemisele, kuid McCauley viha ei jätnud lootuseraasugi alles. Tagaajamine ja peitusemäng lennuväljal omandas filmi suhtes tõesti väga tugeva rolli, sest lõpuks saabus hetk kahe mehe ellujäämise nimel. Lootsin, et lõpp kulgeb Hanna ja McCauley suhtes teisiti, kuid eks see oli paratamatu, et langes just see kes langes.

Loota võis küll teisiti, aga antud lõpp andis siiski tugeva ja suurejoonelise finaali suurepärase teostuse ja näitlejatöödega krimidraamale, mis omas endas kõike ja isegi rohkem, et olla siiani värske ja mõjukas.

9,5/10