Valkyrie 2008

Lavastaja: Bryan Singer
Osades: Tom Cruise, Tom Wilkinson, Bill Nighy, Kenneth Branagh jne.

Valkyrie osutus üheks valituks Forum Cinemas sünnipäeval, kui kõik seansid olid võrdselt 16 krooni. Sellist võimalust mina juba naljalt maha ei maga ning nii võtsingi koolist vabaks ja suundusin kella 11-le seansile Valkyriet vahtima. Miskipärast on film palju negatiivset vastukaja saanud ja seda ka veel eriti Tom Cruise arvel, kuigi ma ei mõika miks selline negtiivsus. Cruise on ju ometigi hea näitleja ja siingi Stauffenbergina üles astudes oli ta täitsa asjalik ning ka film iseenesest ei olnud õnneks lihtsalt ajalootund, vaid Hitleri tapmistkatsest oli vormitud pingeline põnevik Cruisega eesotsas.
Kolonel Stauffenberg astub riigipöörde ja füüreri tapmiskatse Valküüri etteotsa, et vabastada Saksamaa Hitleri hullusest. Tema ja pljud teised kõrged ametnikud ei taha ega suuda teenida Hitleri riiki, sest nemad on jäänud truuks rahvale ning oma kodumaale. Hitleri kõrvaldamiseks on vajalik aga detailsuseni läbiviidud plaani ning mis õige pea ootab oma läbiviimist. Nüüd tulebki mängu Operatsioon Valküür, mis lubab valitsuse üle võimust võtta Hitleri surma korral, kuid esmalt ongi vaja läbida riskantseim osa, mille Stauffenberg püüab ise lõpule viia.
Sarnaselt paljudele on ka Valkyrie inglise keeles, kuid siin filmis jäädakse leidlikuks. Film algas saksa keeles ning siis minnakse sujuvalt inglise keelele üle. Imelik oli kuulda Cruise´i saksa keeles rääkimas. Teatud pingutus oli tunda, kuigi ma ei saa kindel olla, sest mis filoloog ka mina olen. Olen lihtsalt pikemat aega seda keelt küll õppinud, aga ütleks et arusaamisest ja kõnelemisest jääb palju vajaka. Stauffenberg on alguses üldse Aafrikas, kus ta ühes rünnakus rängalt haavata saab ning mille tõttu kaotab ta vasaku käe ja parema silma. Tema on mees, kes hoolib oma sõduritest ning talle pakub nende haavade nägemine ainult kurbust ja viha. Ütleks et üsnagi hea kandidaat vandenõulaste sekka. Kuuldavasti pidi Hitleri tapmiskatseid isegi 15 tükki olema. Kahte neist pakuti siingi, sest enne operatsiooni prooviti füürerit ka tema lennukis õhkida, kuid see ei toiminud. Üks vandenõulastest isiklikult tõi terveks jäänud pommi kaitseministeeriumist ära. Pomm oli kinnitatud veinipudeli sisse, kuid see otsustas mitte toimida. Vandenõulasi kehastasid vastavalt Tom Cruise, Tom Wilkinson, Bill Nighy, Kenneth Branagh ja Terence Stamp. Neid oli veelgi, kuid eelenevalt nimetatud olid vast kõige rohkem esindatud kui plaani eestvedajad. Vanu ja ka uusi nägusid oli mõnus õiglase eesmärgi nimel pingutamas näha. Kõik nad on ometigi juba üpriski teenekad näitlejad, kuigi mitte just ilmakuulsad nagu Connery või keegi teine sarnase kaliibriga näitleja. Ühesõnaga, nende näitlejatöö oli nauditav, kuid samas millegi väga erilisega nad silma siiski ei paistnud, sest nad kõik jäid pigem oma kindlaks tambitud raamidesse. Meeldiv oli hoopiski näha Cruise heas vormis ja kindla rütmiga. Ma ei ole teda kuinagi halvaks näitlejaks pidanud ja kuna mind kollane ajakirjandus väheselgi määral ei köida, siis ei tea ma tema eraelust suurt midagi. Tõin selle seiga välja, sest olen kuulnud, et negatiivsus Valkyrie kohta on miskitmoodi põhjendatud ainult Cruise ja tema eraeluga. Keda huvitab selline jama, mitte ei saa ma aru. Cruise juures on midagi ebamääraselt meeldivat, kuid samas ka vastukäivat. Siiski peaksin tunnistama, et seekordses linaloos oli Cruise üpriski jõuline ja kohati ikka päris nauditav, kuigi veidi kaame näoilme oli talle Stauffenbergi rolli surutud, mis omakorda jättis veidi pingutatud tunde, kuid seegi oli õnneks algusminutite mulje.
Enne filmi algust kartsin veidi, et Valkyrie jääb võib olla ülevaatlikuks ajalookäsitluseks. Õnneks seda ei juhtunud ning filmielamuse sai täies mahus. Valkyrie oli pingeline, vägagi huvitav ning kohati ka päris meeldiva muusikaga. Filmi ülesehitus sellist sorti kindlaks määratud lõpuga sisu juures oli kindlasti õnnestunud, sest pinget osati jõudsasti kasvatada. Varsti oli etteteada olevast lõpust ükskõik, sest kõik muu filmi juures korvas seda miinust kenasti. Taolisest operatsioonist ei olnud ma varem üldsegi kuulnud. Ma teadsin, et plaan oli tappa Hitler, aga mul polnud aimugi Valküüri olemusest ning see oli jällegi üks positiivne külg, mis mind sisu arenguga kaasa haaras. Filmi lõpuks olin kindel, et Valkyrie ei tohiks olla lihtsalt meelelahutus, vaid tõsiseltvõetav meenutus peaaegu et õnnestunud pöördepunktist. Pisidetailid Hundikoopa ja Valküüri läbiviimise kohta olid huviäratavad, sest omalaadne kogemus oli mõelda, mida oleks edasi tehtud kui plaan oleks õnnestunud. Iga pisemgi muutus pommi Hitleri jalge ette asetamise järel vähendas või siis suurendas kahjude ulatust, kuigi antud juhul kahjuks siiski kahandas. Plaani kavandamine, selle läbiviimine ning järgnenud riigipöörde katse kujutamine oli Singeril õnnestunud tabada kummaliselt hästi, sest kogu film tundus tõesti nagu ajalootund, kuid samas oli tegemist läbi ja lõhki pingelise thrilleriga. Film töötas oma näitlejate ja ülesehitusega hästi, kuid siiski jäi teos mõnevõrra pealiskaudseks, sest kõik mida ootasin ühelt taoliselt filmilt sain ma kätte ning ega pikemat negatiivsust mul ei olegi üle anda, sest põhimõtteliselt jäin ma kõigega rahule, aga ma oleksin oodanud midagi rohkemat Singerilt.Lühidalt öeldes oli Valkyrie "korralik" film Hitleri atendaadikatsest. Oli pinget, head näitlejad ja täiesti rahuldav sündmuste kulgemine filmi jaoks, mille lõpp on teada.

7/10