Lavastaja: Martin Wood
Osades: Richard Dean Anderson, Amanda Tapping, Michael Shanks, Cristopher Judge jne.
SG-1 vaatab pealt kuidas viimast Goa`uldide süsteemiisand Ba`al viiakse hukkamisele, aga saladuslikul kombel kaob senine kestev aeg ja järelejäänud SG-1 liikmed peavad nüüd leidma viisi, et päästa Maa Ba`ali poolt muudetud ajast. Carter, Jackson ja Mitchell SG-1-st pääsevad ainukestena läbi tähevärava muundatud aega, kus Tähevärava programmi pole kunagi olnudki. Ba`al muutis ajamasinaga aega ja nüüd ta suundubki Maa poole oma hiiglasliku tähelaevastikuga.
Alguses ma kartsin, et äkki on võimlus, et filmidega pole suudetud seda sarjale omast sära saavutada, aga õnneks polnudki kõik nii hull. Continuum oli nagu üks osa sarjast. Kõik head küljed, mida sarjast mäletan, tulid meelde. Ei olnudki mõtet üldsegi karta, sest stsenaristid ja lavastaja pärinesid sarja loojate hulgast. Säilunud olid ka SG-1 originaalliikmed Carteri, Jacksoni, O`Neili ja Teal`c-iga. Richard Dean Andersoni Jack O`Neilina oli vähe näha, kuid õnneks piisavalt, et jälle olla muhe naljavend, keda sarjast mäletan. Vanaks on ta jäänud, kuid oma võlu pole ta kaotanud. Üks uus mees Mitchell oli mulle tundmatu, aga ma kardan, et tema tundmatus on põhjustatud sarja viimaste hooegade pärast, mida ma ei olgi veel näinud. Kunagi vaatasin seja suure õhinega, aga miskipärast jäi see soiku. Enam ei teagi põhjust, aga tänu meeldetuletusele hakkan võibolla Stargate SG-1-te uuesti jälgima. Tundub, et palju on juhtunud ja sellest ma sain kohe aru, kui peategelased arutasid teemadel, millest ma polnud kuulnudki. Näiteks võiks tuua ka Ba`ali, sest ka teda kohtasin esimest korda ja nüüd hetk tagasi IMDB-see kiigates sain aru, et kõiges ongi süüdi viimased nägemata hooajad. Stargate`i universumiga olen siiski üsna hästi kursis ja vanad semud Goa`uldid juba meelest ei lähe. Ka Aphophis tuli korraks ekraanile. Ta oli algses sarjas vägagi mõjukas tegelinski. Eriti meenuvad mulle tema säravad silmad, maopeadega sõdurid ja lendavad püramiidid. Continuumis tuli juttu püramiidide päritolust ja Jackson oli siiani seisukohal, et püramiidid olid tulnukvalitsejate hauakambrid ja ega ta sarja loodud universumi kohaselt väga ei eksinudki=). Ühesõnaga sära oli olemas ja kõik meeldiv tuli jälle tagasi. Siiski oli tunda teatud väsimuse märke algse seeria näitlejate hulgast, kuigi oma Stargate`i rollid täitsid nad ikkagi tuntud headuses. Seekordses osas tegeleti ohtralt ajarändega, mis on mulle alati meeldiv ja põnev teema tundunud. Sai kaasa mõelda ja loogiliselt lahti seletada filmis toimunud aja muutumist Ba`ali minevikureisi pärast.
Ba`al läks nimelt 1935 aastasse, et takistada laeval veetava Tähevärava jõudmist USA-sse ja ta tuli sellega toime. Carter, Jackson ja Mitchell olid ainukesed, kes jõudsid aja muutmise tagajärjel hääbuvast Tähevärava tagusesst maailmast tagasi. Kui programmi pole kunagi olnud, siis jõudsid nad Arktikasse, kuhu 1935 aastal kadunuks jäänud laev sattus. Edasine oli ainult aja küsimus, kuidas ja millal otsustab film tegevust jätkata. Õnnelik lõpp oli nii või naa garanteeritud ning seega ei olnud ka erilist pinget tundmatu tuleviku ees, aga selle paratamatuse korvas filmi tuntud headus sarjale omases võtmes ja kõige parem kogu filmi kestvuse ajal oligi jälgida vanu nägusid ja nende tegemisi. Jackson ikka tarkur, Carter selline tegusamat tüüpi, Teal`c vaikne nagu alati ja Mitchell oli küll uus nägu, kuid ka temal jätkus vaimukust sarja omases stiilis. Kõik oli nagu paigas ja mina ainult nautisin. Continuum tekitas suure isu jälle näha nii sarja kui ka uut spin offi Stargate: Atlantis. Sealgi on peaosas tuntud nägu Joe Flanigan, keda kohtasin esimest ja viimast korda põnevikus Thoughtcrimes, kus ta oli küllaltki sümpaatne.
Vanas heas vormis nagu ma sarja mäletan, kuid teostus oli mõnevõrra nõrgavõitu, aga siiski täiesti talutav ja jälgitav. Järgmiseks tuleb kindlasti ette võtta Ark of Truth, mis eelneb Continuumile.
7/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar