The Objective 2008

Lavastaja: Daniel Myrick
Osades: Jonas Ball, Matthew R. Anderson, Jon Huertas jne.

Sattusin lugema Trash Can Dance´i The Objective`i arvustust ning sain tänu temale innustust see filmike oma silmaga ära näha. Kuna Trashi saab usaldada, siis teadsin, et ees ootab mind midagi huvitavat ja ma ei eksinud. The Objective on harvaesinev nähtus tänapäeva ulmeõudusfilmide vallas, sest niivõrd korralikku õudust pole ma pikka aega kogenud.
The Objective`i leiab aset Afganistaani kõrvalistel aladel, kus USA luurerühm koos CIA agendiga siirduvad ühte külla kohalikku pühameest otsima, et hõlbustada võitlemist Talibani vastu. Külaelanike sõnul asub mees pühadel mägedel ning sinna rühm siis suundubki. Ainult CIA agent Keynes teab, et tegelik eesmärk ei ole mitte mägedes elav mees, vaid hoopiski midagi muud. Midagi sootuks suuremat.Film algab Keynesi monoloogiga ühe teatud soojusallika leidmisest Afganistaani mägedes ning siis suundutaksegi juba luurerüma ja Keynesi pühamehe otsingute juurde. Pühamees oli siiski ettekääne, et rühma värvata, sest CIA salajast missiooni juba naljalt ei avaldata. Vägagi meeldiv nüke oli taustal kostunud Keynesi pidev monoloog toimuva suhtes, mis oli mõeldud tema mõtetena või siis päevikuna. Mägedesse jõudes leiavad mehed, et seda ala on hakatud miskipärast kaitsma. Alustades maamiinidest ja lõpetades afgaanide varitsusest. Otsingute jooksul ei olnud veel midagi ebaharilikku juhtunud, kuid kasvav huvi, pinge ja teadmatus eesoleva ees oli märgatav kuni ilmus esimene nähtus, mis ajas ihukarvad püsti. Ei hakka midagi spoilerdama, aga esimesele järgnenud mitmed teised olid suure teadmatuse pärast kohati vägagi õõva tekitavad, sest ilmingutele selgitust ei antud ning see lisas vürtsi ainult juurde. Oli arusaadav millist sorti nähtusega oli tegemist, aga siiski jäin kahevahele, sest ilmunud tõendid mägedes elutseva nn. kurjuse kohta olid mitmet moodi tõlgendatavad. Film oli tegelikult suhteliselt lihtsalt üles võetud, ilma igasuguse ülepaisutamiseta ning täiesti tõsiseltvõetavate näitlejatöödega. Näitlejad olid mulle võõrad, aga üsnagi kergelt sai kaasa elada meeste rännakule läbi müstilisevõitu mägede.
Kõige olulisem külg, mis pinget ja õudu kasvatas, oli teadmatus, sest sellist tüüpi filmide puhul ei juhtu seda just sageli. Enamjaolt on poole kestvuse pealt kõik juba ette ennustatav, aga siin ei juhtunud seda õnneks isegi mitte vähesel määral, sest tekkinud teooriate valik oli suur ja lai. Mehi kimbutanud nähtused oli küllaltki originaalsed ning nii mõnigi neist oli kohati isegi väga andekas. Näiteks helikopteri tekitatud müra lähenemine ning kaugenemine ja leitud vanameest ümbritsenud sõdurid. Kasvav pinge ja jõud, mis harvendasid rühma liikmete arvu, surusid minu kui vaataja täiesti nurka ning ma sain "tõelist" õudust teiste viletsakeste kõrval täiel määral nautida, sest hirm ning samal ajal ka huvi tundmatu ja ootamatu ees oli peamine, mis filmi edasi kandis. Lõpp oli täiesti lahtine ning see mulle just meeldiski, sest sarnaselt kogu filmile sain lõpuski ise mõelda ja pakkuda omi mõtteid ning see on ühe filmi jaoks kõige parem.
Ulmeline õudus värskel ning õõvastaval tasemel.
Nii et tänud Trash=)
8,5/10