Osades: Kristen Stewart, Jesse Eisenberg, Margarite Levieva, Ryan Reynolds jne.
Greg Mottola Superbad on siiani üks vähestest noortefilmidest, mida kõlbab isegi mitmel korral taasavastada. Ise poole seda veel teinud, aga mälestused on üdini positiivsed. Viimasel ajal ilmunud komöödiad nagu Sex Drive ja muud sarnased käkid ei jõua Adventurelandile lähedalegi, sest sarnaselt mehe eelmisele tööle on see 80-ndatel aset leidev komöödia ühteaegu lustlik ja dramaatiline, kuid mitte kordagi mõttetult labane.Kolledži lõpetanud James on sunnitud asuma tööle kohalikku lõbustusparki Adventureland, sest tema vanematel puudub raha tema edasiste õpingute kinnimaksmiseks. James lähebki suvetööle ja ta tutvub üpriski eripalgeliste inimestega ja sealhulgas ka oma tõelise armastusega, kuid miski ei lähe kergelt ning probleemid on kerged tulema.
Filmi suurim huvipakkuv külg oli see, et filmis astub üles nii Kristen Stewart, kes on oma võimekust juba korduvalt piisavalt hästi demonstreerinud kui ka Margarita Levieva, kelle roll David S. Goyeri The Invisible`s on siiani selgelt meeles. Jesse Eisenbergi näeb juba peaaegu igas filmis. Varsti saabub Zombieland ka veel. Kuigi tegelikult on seda vale öelda, et just Eisenbergi on igal pool näha, sest temasuguseid nohikulaadseid tegelaskujusid kasutatakse praegusel ajal ohtralt ja seetõttu ei erista massist enam õigeid nägusid. Film tegevustik oli viidud 1987. aastasse ja vastavalt sellele kostus ka selle aja muusikat, kuigi vaatamata sellele ei anna film palju vihjed oma tegevusaja kohta. Kui poleks muusikat ja kindlaid märke, mis kinnitavad 80-nendaid, siis võiks koheselt mõelda, et film leiab aset tänapäeval. Kes neid ameeriklasi ikka teab? Ju siis 80-ndad olid nendele väga hingelähedane aeg ja seega peab seda ka filmides kajastama. Sisu oli isenesest täiesti tavaline, sest kes meist ei oleks juba näinud filmi, kus nohiklik nooruk leiab sõbrad, armastuse ja üldise õnne. Tavaline või mitte, aga Adventureland oli oma tegelaste ja näitlejatöödega väga loomulik noortefilm, kust ei puudunud ka piinlikud hetked. Need on ameerika filmitööstuses arvatavasti lausa reeglina kirjas, sest pea igas filmis peab olema midagi veidralt piinlikku. Eisenbergile sobis rolli hästi ja tundus, et temagi oli endaga üsna rahul. Keda need noored ikka kehastasid, kui mitte mingil määral ka iseennast ja seetõttu ei saagi noorukite kujutamine ekraanil vist eriti pingeline olla. Filmi ei tunginud idiootlikud seksinaljad, millest hiljutised komöödiad paistavadki elatuvat. Toodi sisse eri liine, mis hakkasid üksteisega põimuma ja nii saabusidki keerulised olukorrad, mis nõudsid selgitust, aga nagu tavaliselt keegi ei leia aega, et maha istuda ja kuulata. Nii umbes juhtuski Eisenbergi Jamesi ja Stewarti Emiga. Suhtedraam at rikastasid päris kenasti huvitavad tegelas ed nagu Levieva Lisa P., Reynoldsi Mike ja teised amerikaniseeritud nohikud.
Eriti huvitav oli vaadata Levievat, sest antud roll oli hoopis midagi teistsugust kui The Invisible osatäitmine. Alles jõudis kinodesse ka teine film Levievaga peaosas. Nimeks on Spread ja mida ma tavalisel juhul arvatavasti ei vaatakski, aga noore venelanna pärast olen valmis ära kannatama. Igaühel oli midagi tarka öelda, mis on imelik, sest USA noortekomöödiates ei kuule ju kirjandusest vestlevaid intelligentseid noori inimesi, vaid hoopis ilastavad idioote lolli juttu suust välja ajamas. Üks selline oli Jamesi niiöelda sõbraks, kelle lemmiktegevus oli Jamesi munadele rusika andmine. Õnneliku lõpuga filmi puhul sai too tüüp, mida ta tahtis ja see oli just rusikalöök vastu mehe aud ja uhkust. Ega ta väga nõme ei olnudki. Elamust rikkuma ei hakanud ja üldsegi oli temaga seoses ohtralt hirmnaljakaid hetki. Raske sellise filmi kohta öelda komöödia. Võib olla esimene pool kestvusajast on seda mõõtu, aga tevikuna oli Adventureland pigem draama, mitte lihtlabane komöödia. Siin kohtus ebalev ja nohiklik poiss kena tüdrukuga, kes osutus märksa probleemsemaks isikuks. Kristen Stewartis on midagi nii ülevoolavalt kena, mis alati tõmbab kogu tähelepanu endale. Nii oli ka antud filmi igas steenis. Stewarti veidi kohmakavõitu näitlemine ja lünklik kõne sobisid filmi nagu valatult. Isegi reaalsuses on ta samasugune ja see teebki ta ekraanil niivõrd vaatamisväärseks. Jään ootama tema aina uusi ja asjalikumaid rolle. Käigu see kuradi Twilight oma nõmedusega põrgu. Stewartil niigi oskusi, et olla miski muu kui masside ihaldusobjekt. Aga kes teab, mis põhjused siin taga olid. Film oli täis pikitud oskuslikke kohti, mis muutusid hetkega väga koomiliseks. Üks hea näide oli Jamesi põgenemine jõmmide eest ja jõmmide ähvardamine kurikaga lõbustuspargi juhataja poolt. Juhataja oli eriti pull kuju. Kergelt närvi minev, aga siiski kindla närvikavaga mees, kelle juhtimisstiil oli puhas lõbu. Suhte teravnemine ja taas leppimine oli kesksel kohal ja sama lugu oli ka klassikalise suhete rikkumisega eri põhjuste pärast, mida kõik osapooled ei mõista. Aga lõpp hea, kõik hea.
Etteaimatav või mitte, aga filmil olid tõepoolest palju häid külgi. Alates näitlejavalikust, tegevuspaigast ja lõpetades koomika ja dramaatika mõnusa tasakaaluga.
Margarita Levieva
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar