Zodiac 2007

Lavastaja: David Fincher

Osades: Jake Gyllenhaal, Mark Ruffalo, Robert Downey Jr., Anthony Edwards jne.

Kuidas teha filmi sarimõrvarist, keda kunagi kätte ei saadud ja kelle isikus ei oldud 100% kindlad? David Fincher oskab sellele küsimusele meisterlikult hästi vastata. Kinodesse jõudes ei olnud mul veel Fincheri suhtes suurt vaimustust. Muidugi, mulle meeldisisd juba siis tema eelnevad filmid, aga kinokavas Zodiaci nime nähes ei turgatanud pähe mõte, et vot seda filmi pean ma nägema. Oma viga, et loll olin, sest nüüd kahetsen. Zodiac ei ole just suure ekraani jaoks, aga kui film on suurepärane, siis pole enam vahet. Häid filme tulebki kinos vaadata.

1970ndatel alustas USA oma jahikäiku armutu sarimõrvar, kes kutsus end Zodiaciks. Tegemist oli jultunud mõrtsukaga, kes pärast tapmisi saatis kirju ajalehtedesse ja politseisse, kus ta lausa nõudis tähelepanu. Ajakirjanikud ja uurijad hakkasid asja uurima, aga julma mõrvari jälile oli raske saada. Kõige rohkem tööd Zodiaci tabamiseks tegid uurijad David Toschi(Ruffalo) ja William Armstrong(Edwards) ning ajalehe heaks töötanud karikaturist Robert Graysmith(Gyllenhaal) ja ajakirjanik Paul Avery(Downey Jr.). Mehed läbisid pingelise uurimise, aga Zodiac oli neist kogu aeg paar sammu ees ja aina tappis valimatult ning uhkustas sellega avalikuse ees. Zodiac ongi lugu neist meestest, kelle elu jooksis rappa tänu haiglasele mõrvarile, keda kunagi kätte ei saadud.

David Fincheri The Game, Se7en, Fight Club ja Panic Room on kõik üsna omalaadsed filmid. Üks parem kui teine. Selle mehe sulest valmib iga kord midagi uudset ja üllatavat. Mitte kunagi pole ta end veel kordama hakanud. Peaaegu et kõik ta filmid käsitlevad hirmu ja mitmekihilist salapära. Siiani olen kõiki Fincher filme näinud. Mõnda rohkem, mõnda vähem, aga mulje on selline, et tollest mehes võib kõike oodata. Zodiaci sain oma sõrmede vahele ainult 49 krooni eest, sest Viru keskuse Filmipoe filmifestivali raames olid hinnad alla tõmmatud. Kui film oleks olnud 99 kr, siis arvan, et oleksin ikkagi ostnud. Alustasin vaatamist puhta lehena, kuigi olin varem näinud ühe korra trailerit, aga õnneks ei olnud ma liiga uudishimulik, et võtta Wikipedia lahti ja hakata uurima, kes või mis too Zodiac siiski oli. Minu õnneks, sest seda põnevam oli film minu jaoks. Kohe alguses tutvustatakse ei kusagilt välja ilmuvat meest, kes kaks noort julmalt maha laseb ja siis kõlab telefonihelin ning kostub kerge värinaga hääl, mille omanik teatab oma teost. Teatuv värin tekkis minuski, sest ei olnud kerge näha suvaliselt välja ilmuvat meest kedagi külma verega maha laskmas. Mõnus julmus käib asja juurde, sest muidu ei oleks filmi algus olnud niivõrd mõjuvaid tundeid tekitanud. Zodiaci mõrvad toimuvad ajalises sünkroonis ja igaüht näidatakse eraldi ning neile antakse üllatavalt palju aega. Kuigi samal ajal mõrvari isikut ei tuvastata kordagi, mis muidugi ei ole absoluutselt mõttekas. Ajalehes võtavad mõrvadeseeriat väga tõsiselt Graysmith ja Avery. Karikaturist Graysmith ei ole just kõige elavaloomulisem tegelane ja temast ei õhku enesekindlust, kuigi just Graysmith paneb tähele detaile ajalehte saadetud kirjade juures, mis on teistel silme eest mööda läinud.

Downey Jr. Paul Averyna oli suurepärane, kuigi vahel tundus, et temas oli midagi väga sarnast mehe eelnevate ja uuemate rollidega. Aga eks see on ju täiesti normaalne ühe näitleja juures. Igatahes, Downey oli üsnagi värvika ja energilise rolli otsa sattunud ning ta sai kenasti hakkama. Karikaturist ja Avery olid täielikud vastandid, aga samal ajal olid nemad need, kes võtsid Zodiaci tegevust kõige tõsisemalt. Ülejäänud kaks kõige tähtsamat tegelaskuju olid uurijad Toschi ja Armstrong. Ruffalo muutus mu silmis kohe etemaks näitlejaks, sest varem olin teda ainult kergevõitu filmides näinud, aga siin pani ta end maksma. Toschi oli algul üsna humoorika suhtumisega uurija, aga ta huumorimeel kadus nullilähedaste tulemustega. Zodiacil suutis jääda varju vaatamata kõigele, mida mehed teha püüdsid. Kummaliseim asjaolu olidki kirjad ja telefoni kõned, mis tekitasid ootusärevust ja parajal määral painavat kõhedust. Isegi filmi lõpuks ei saadud täit selgust ja selline asi võib tõesti hulluks ajada. Kirjad olid väga väljakutsuva sisuga ja tähelepanuvajadus oli selgelt väljaloetav. Zodiaci jultumus ja külm kalkuleerimisoskus oli muljetavaldavalt jõhker. Mitmed kahtlusalused ajasid mind pigem segadusse, sest igaühel oli lõppude lõpuks alibi olemas, aga iga mees neist oli vägagi kahtlane kuju. Filmi jooksul toimus mitmel korra pingelangus, sest sisu valgus päris tihti laiali ja siis jälle koondus taas. Ega see halb ei olnud, sest üks korralik sarimõrvari otsingutest pajatav film ei peagi järgima ühte kindlat rada ja jõudma lõpuks kindla tulemuseni. See mind lõpuks köitma hakkaski.

Valikuid oli mitmeid ja vastukäivust tekkis päris tihti. Uurimistöö jõudis mõrvadeni ja enam kaugemale asi edasi ei läinudki. Ette võeti kahtlusalused, aga miskipärast kukkusid kõik katsed läbimurret saavutada lihtsalt läbi. Saladuslik mõrvar ei pruukinudki nii kaval ja intelligentne olla nagu kõik arvasid. Mõnikord seisnebki kõik lihtsuses, aga seda ei mõisteta väga kiiresti. Filmi visuaalne poole eest oli hoolitsetud nii et vähe ei olnud. Igatipidi nauditav nii silmadele kui ülejäänud meeltele. Esmane mõrv külma-ja tuulisevõitu õhtupoolikul toimis suurepäraselt tänu hallika ja rohekale värvidemängule. Kõik rõhutas 70ndatele. Isegi vastav selle aja muusika, mis kostus isegi mõrvade ajal, oli täiesti sobilik. Efektsust pakuti näiteks mõrvade läbiviimise ajal. Just esmane hukkamise toimus aeglaseks muutuva pildiga ning vist minu mäletamist mööda kostus just sellel hetkel rõõmsavõitu muusikapala. Ei mäleta kahjuks, kas see oli nii või mitte. Filmis domineeris alatihti külm ja rõske atmosfäär, aga oli ka äkilisi muutusi, kus kõik oli äkitselt erksavärviline. Zodiaci uurimise juures oli alatasa tunda vaikselt ligihiilivat hirmutunnet. Asi oli vist salapärasuses, mis ümbritses sarimõrvarit. Gyllenhaali rollisooritus on kindlasti mehe üks parimaid saavutusi. Tema vaikne ja tagasihoidlik olek oli vastukaaluks kõigile teistele, sest tema võttis südamele ja uuris asja nii kaua kuni enam polnud midagi uurida. Ta jättis kõrvale oma vastse naise ja seadis Zodiaci leidmise kõige kõrgemaks eesmärgiks. Sama oli ka Toschiga, kes lahkus uurimise juurest alandatuna. Ka tema ei lasknud kunagi lahti mõttest, et kunagi ta leiab mõrtsuka. Filmi võiks jagada kolmeks. Mõrvade periood, kus asja uuriti põhjalikult, siis tuleks ooteperiood, kui mõrvarist polnud enam midagi kuulda ja uurimine oli ummikusse jooksunud ja lõpus oleks lõpplahenduse periood.

Ooteperiood oli vast kõige kummalisem. Tapja oli kadunud ja ilmselgelt just sellepärast, et talle jõuti liiga lähedale. Lõpupoole sai juba mõtteid koguda ja kogu tapja tagaotsimine muutus märksa selgemaks ja lahenduski ilmus silme ette. Graysmith alustas raamatu kirjutamisega, kus ta kirjutas Zodiaci otsingutest. Selle raamatu põhjal muide film valmiski. Graysmith ei andnud kunagi alla, mis siis, et viimasest kirjast oli möödas rohkem kui 2 aastat, aga temas oli alati oelmas väike lootus. Lõpplahenduse periood kuuluski täielikult talle, aga nagu te filmis näete või nägite, siis kannatustel ei olegi lõppu. Zodiac tuli ja kadus teadmata kuhu. Lõpus oli muljetavaldav Graysmithi viimane katsetus leida mõrvar. Täpsemini kirjeldades läks ta uurimisega seostunud mehe juurde ja küsitles teda. Mees oli kunagi kinos töötanud ja arvati, et Zodiac sai seal kinos ühe teatud filmi ajal innustust mõrvade sooritamiseks. Mehed jõudsid keldrisse ja Graysmithi tabas ilmutus. Kuid miski või keegi suutis hirmutada teda nii, et väljus majast peaaegu joostes. See hetk tekitas küsimusi, aga eks vaadake ise. Seda saab väga erinevalt võtta, sest kõik võib ju panna loomuliku hirmu arvele, aga võib olla oli asi reaalne. Küsimusele vastust ei antud, aga ega ma ei tahtnudki. Tulemus oli juba käeulatuses, aga kõik läks siiski teisiti.

Igatahes, Zodiac on meisterlik draama sarimõrtsuka jälitamisest. Sellise sisuga film oleks hõlpsalt välja kukkunud pingevaba ja lihtsakoelisena, aga eks Fincher juba teab oma kogemustest, kuidas luua atmosfääri ja olukordi, et hirm oleks kerge tulema.

10/10