laupäev, 27. juuni 2009

Ocean`s Eleven 2001


Lavastaja: Steven Soderbergh
Osades: Brad Pitt, George Clooney, Don Cheadle, Andy Garcia, Elliot Gould jne.

Steven Soderberghi käe all on nii mõnigi huvitav teos valminud. Kõike ma kindlasti näinud ei ole, aga tema võimekust olen kohanud päris erinevates filmides. Narkoprobleeme lahkav Traffic, uusversioon Solarisest ja Ernesto Guevara revolutsioonist pajatavad filmid. Hiljuti sain Ocean`s Eleven`i triloogiaga ühele poole. Mul olid küll teatavad eelarvamused, et sellisest suurest staaride paraadist ei saa asja, kuid Soderberghi juhatusel valmis igati korralik filmiseeria stiilsest kambast ja nende kuulsusrikastest röövidest.
Esimeses osas vabaneb Danny Ocean vanglast ja otsustab röövida Las Vegase kasiinot. Väljavalituks osutub kurikuulsa Terry Benedict`i kolm kasiinot. Kolme kasiino ühisesse seifi on pea võimatu sisse pääseda, aga Ocean kogub kokku 10 meest eri aladelt ja ajaloo suurim rööv algabki peale.
George Clooney, Brad Pitt, Julia Roberts, Bernie Mac, Andy Garcia on vaid mõned nimed Patulinna kasiinoröövi osalistest. Mõneti üllatav oli näha niivõrd palju tuntuid nägusid ühes filmis. Isegi mõne nimi ei tulnud kohe pähe, aga nägu oli ikkagi tuttav. Casey Affleck poleks tollal suurt midagi mulle öelnud, aga nüüd tänu tema vahepealsetele filmidele jälgisin teda hoopis teisiti. Tema tegelaskuju oma vennaga olidki üldsegi kaks kõige koomilisemat tegelast, sest nood asetati iga tööotsa peale, mis nõudis aktiivset liikumist või lühiajalist ümberkehastumist. Mõnikord olid vennad Malloy`d maskeerunud üha ja sama inimese tarbeks. Lihtsalt hea koomikaga tüübid, kes lisasid röövi planeeringule vürtsi juurde. Clooney ja Pitt ehk Ocean ja Rusty olid kogu röövlibande ninamehed. Nemad organiseerisid rahvast kokku ja olid pea alati ühel nõul. Kokku saadigi 11 inimest nagu pealkirigi ütleb. Iga tegelane oli oma tuntava kiiksuga, mis sööbis mällu kogu filmi ajaks. Sõnaõigus anti kõigile 11 mehele. Mitte keegi ei jäänud ringist välja ja nähti vaeva, et vaatajale põhjalikult või piisaval määral tutvustada eriliste oskustega mõttekaaslasi. Rusty (Pitt) ja Ocean (Clooney) olid nagu vennad, sest vahel võisid nad justkui lugeda üksteise mõtteid ja vastata niimoodi, et Ocean alustab lauset ja Rusty lõpetab.

Need kaks olid ekraanil sõna otseses mõttes paras paar, sest miski neis klappis vägagi sujuvalt. Teiste seas tõusid tähtsale kohale Don Cheadle ja Carl Reiner. Cheadle on kindlasti koos Denzel Washingtoniga üks parimaid mustanahalisi näitlejaid. Alles nädal tagasi sattusin nägema Crash`i viimast poolt tundi ja võtsin vaevaks, et vaadata seda suurepärast filmi veidikenegi uuesti. Jällegi Cheadle paistis teiste seast kõvasti silma ja sama oli ka Ookeani seeria esimese osaga. Iga näitleja oli igati vormis, et olla väljapaistev. Päris palju rakendusi jagati Malloy vendadele, aga ühe suurima ja püsivama osa sai endale Carl Reiner, kes kehastas Saul Bloomi ning tema ülesanne oli teeselda huvitava nimega Euroopa miljonäri, ühte vaimukamat kattevarju kogu filmis. Näitlejat ennast nägin esimest korda, aga ta suutis maha panna parajalt värvika tegelase. Vennad Malloy`d väärivad samuti kiitust, sest nende vennaarmastusele kohane vennalik üksteise tagumine tasus end Benedicti tööotsa juures suurepäraselt ära. Iga liige andis midagi ebaharilikku juurde ning selle tulemusena sündiski päris värvikas ja stiilne rühm röövleid, kuigi vägisi jäi mulje, et iga näitleja täitis rolli enda äranägemise järgi.
Tundus, et Clooney ja Pitti tegelaskujud sobisid neile isegi liiga valatult ja jäigi arvamus, et nad üritasid võib olla kehastada iseennast. Vahel tuli see külg rohkem, vahel vähem välja, aga silma hakkas ikkagi. Nüüd aga suurejoonelise röövplaan, mis omas filmi juures äärmiselt tähtsat rolli, sest suure rööviga peaks koos käima ka kavalamat sorti plaan. Kavalaks Danny idee osutuski ja seda enamgi veel. Filmi jooksul käsitleti plaani etappide kaupa ja seega ei antud koheselt ette plaani tõelist suurust ja sõltuvust kõigest kirjapandust ja juhuslikust. Esmalt toimus 10 andeka inimese värbamine ning seejärel suunduti alles Las Vegasesse. Näitlejate rõõmsameelne olek muutis keerulise lihtsamaks, aga samas tuli Danny röövi läbiviimise meetod avalikuks järkjärgult, mis omakorda keeras pinget juurde, sest ei osanud ette ennustada ees ootavaid pöördeid. Arukalt koostatud võrgustik, sest nii ei saa palju ette aimata. Vahel võib isegi midagi päris segamini minna, aga film suutis igasugused augud korvata. Tuletab meelde mõnda krimisarja nagu C.S.I, kus toimub roim ja siis tükk tüki haaval korjatakse pusle kokku. Ocean`s Eleven hiilgas tegelaste rohkuse ja mitmekesisusega, aga kohati jäeti kasiino röövimisest mulje, et sellist mõõtu ettevõtmine on köömes tegevus. Aga film on film ja seal saab ju kõike teha. Peaasi, et asi oleks loogiline. Nii vähemalt minu meelest suudeti ette näidata. Asi on lihtsalt selles, et liigne lihtne suhtumine muutis kasiino röövimise jaoks tehtud pingutused veidi ebaolulisteks.

Tulemus oli siiski vaatamata kõigele märkimisväärselt andekas. Ookeani 11 meeskond ehitas harjutamise otsatarbeks täpse koopia Benedicti seifist ja see muutus röövi käigus väga oluliseks vahendiks, et petta jälgivaid silmu. Raha toodi välja umbes nii nagu eelkäijad. Ainuke vahe oli see, et keegi ei langenud võimude haardesse. Andy Garcia halva kuulsusega kasiinoomanikuna oli tähelepanuväärne. Ta on märgatavalt vanemaks jäänud, kuid energiat ta paistab küllalt jätkuvat. Külma närviga mees, kes valitses oma kasiinosid raudse haardega, aga Danny Ocean suutis isegi tema pihtide vahele jäädes ajada Benedict`il harja punaseks ja enesevalitsus oligi läinud. Matt Damon pisivarga Linuse rollis osutus kaunis abituks ja kohmetuks, aga see tuleb arvatavasti Jason Bourne jõulise esituse pärast, mis on siiani jäänud eredalt meelde. Seepärast oligi raske teda ette kujutada rahuliku ja tagasihoidlikuna. Reuben Tishkoff oli endine kasiinoomanik, kes kättemaksu pärast rahastas Oceani röövi. Tishkoffina sai näha Elliot Gould`i, kelle esituses oli omalaadse suurvärgiga vanamees otse kümnesse. Enne lõputiitrid nauditi vaadet purskaevule ja mindigi laiali.
Plaani areng ja lõpplahendus olid täpselt nii tugevad nagu filmgi. Kui pinge läks nõrgemaks, siis sama juhtus ka plaani tõsiseltvõetavusega. Seda õnneks palju ei juhtunud ja pean tõdema, et staaride paraad sai hakkama stiilse ja kavala kelmikomöödiaga. Soderberghi filmina muutus Ocean`s Eleven mitmekesiseks ja huvitavaks pealaest jalatallani, aga liigne lõtvus röövi suhtes kahandas veidikene filmilikku usutavust.
7/10

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar