teisipäev, 2. juuni 2009

X-Men Origins: Wolverine 2009

Lavastaja: Gavin Hood
Osades: Hugh Jackman, Liev Schreiber, Danny Huston, Ryan Reynolds jne.

X-Men`i filmides on see kindel sära, mis on mind alati isegi korduval ja korduval vaatamisel köitnud. Esimene üllatas oma lihtsuse ja uskumatu tõsiseltvõetavusega. Teine osa läks isegi veelgi kaugemale ning kolmas lõpetas vaatamata lavastaja vahetusele väärika puguga, kuigi mulle absoluutselt ei meeldinud, et Mystique niimoodi lõpetas. Kuidagi kiirustatud ja ebavajalik käik. Päritolufilmide üle on mul hea meel, kuigi Wolverine ümber hakkas kogunema igasugust jama, mis panid kahtlema tulevase filmi väärtuses. Wolverine sünnilugu on nähtud ja ütlen, et film ei küündi triloogia tasemele. Omad vead olid olemas, isegi vist liiga palju, kuid üldiselt oli X-Men Origins: Wolverine energiline ja täiesti nauditav, kui sa oled triloogiaga sina peal. Seda ma olen kindlasti, kuigi just sellepärast hakkaski filmi negatiivne pool rohkelt silma paistma.
Wolverine ehk James Logan on oma venna Victoriga nii mõndagi läbi elanud. Võidelnud Ameerika kodusõjas, I ja II Maailmasõjas ja isegi Vietnamis. Kahte venda eristab sootuks teine iseloom. Kui Victor on verejanuline ja ei hooli inimeste eludest, siis Logan on otse vastupidi. Vietnamis läheb Victori hullus ülekäte ja mõlemad hukatakse, aga ega see neile surematuile midagi peale kõdi ei tee. Siis ilmubki Logani ja Victori juurde William Stryker, kes värbab nad oma otstarbeks. Peatselt lähevad vendade teed lahku, aga Victori tegudetõttu on Logan sunnitud talle vastu astuma ja siis omandabki Logan ehk Wolverine oma luuküünistele metallkatte. Kõik pole aga nii lihtne ja sündmustik keeratakse peapeale.
Kusjuures mul polnud õrna aimugi, et Wolverine`l on tegelikult luuküünised, mille peale lasti hiljem see adamantium metall. Õigemini kogu Logani luustikule. Kahe venna tutvustus oli õnnestunud, sest üsnagi selgelt ja kiirelt kujutati vendade saatuslik lapsepõlve sündmus ja pagendusse minek. Samas oli ka sõdades osalemine efektselt koostatud. Hugh Jackman on endiselt minu silmis ainuke näitleja, kes sobib niivõrd hästi antud rolli. Tema kassilaadne välimus võib küll kahtlane tunduda, kuid see käib ju ometi asja juurde. Liev Shreiber Victor Creedina ehk Sabertoothina meeldis samuti väga. Tema pidev irve ja küüntega mängimine olid lahedad omadused, mis talle külge pandi. Ka tema ju paras kass ja seega peab temagi olema vastava välimuse ja iseloomuga. Nende kahe näitlejaga mul pretensioone ei tekkinud, kuigi Schreiber sümpatiseerus isegi rohkem kui Jackman. Enne oli just tema nr. 1. Triloogia andis ka muidugi aimu Logani minevikust ja Weapon X programmist ning Strykeri muudest plaanidest, mis juba antud filmis ilmnesid. Mind alati huvitas Logani minevik, kui X-Meni filme vaatasin ja eks nüüd saingi vastuse kätte, kuigi teostus selle ulatamisel ei olnud just kõige parem. Kõige rohkem häiris uute ja huvitavate tegelaste liiga kiire ekraanil kadumine. Võtame näiteks Deadpooli, sest põhimõttelist oli ta ainult filmi alguses ja lõpus. Ryan Reynolds oma uhkete mõõkadega mõjus võõrastavalt ning seetõttu jäi mehest mulje kui lihtsast tühikargajast. Alles filmi lõpus ilmus ta välja Strykeri kättetöö tulemusena. Järgmine kiirelt kaduv nähtus oli John Wraith, kes suutis telerporteeruda. Will.I.Am kehastas teda, kes on kuuldavasti mingisugune räppar või midagi sarnast. Teda hakkasin juba enne filmi vihkama, sest üldiselt peale Commoni ei suuda ega taha ma näha neid filmitööstusse pürgimas. Kõige hullem ta siiski ei olnud, täiesti normaalne tegelaskuju ja näitlemine. Aga ka tema sunniti lahkuma just siis kui hakkasin tollega harjuma. Gambit oli ülejäänute hulgas ka silmapaistev, kuigi tema tähtsus jäi segaseks. Strykeri käsilane Agent Zero omas täiuslikku relvakäsitlemisoskust. Ka tema oli veidi kahvatu, kuid siiski oli ta ekraanil kõige kauem uute tegelaste hulgas. See pidev pendeldamine eri tegelaste vahel ei olnud meeldiv ja nüüd mõtlen, et taheti lihtsalt paari uut ja võimekat tüüpi väga lühidalt tutvustada.
Kogu selle kirju kambaga said Victor ja Logan kokku tänu Stykeri, kes lõi eriliste võimetega rünnakrühma, et minna ja täita omi soove. Üheks nendeks oli ka adamantiumi leidmine. Pidev tapmine käis erinevalt Victorile Loganile vastukarva ja nii ta siis lahkuski ning läks mägedesse oma armastatuga elama. Kohati jäi väga tugev stuudiotunne külge ja seda eriti esimeses stseenis, kui Logan oma maja ees seisis. Tundus liiga võlts, aga üldjuhul mind sellised asjad eriti ei häiri. Kallima kaotusega liitus Logan Strykeriga, et minna Victori jahile, sest too olevat Strykerile selja keeranud, aga nagu ikka läks kõik nihu. Metallküünistega Wolverine tormas minema ja vandus kõigile kättemaksu. Ja sealt see suur möll peale hakkaski. Ei ütlegi, et ekraanil ringi tuiskanud efektisajud mulle ei meeldinud, aga mõned kohad olid oma olemuselt liiga uhkeldavad. Näiteks see sama vaene helikopter, mille Logan põlema pani ja siis kõndis aeglaselt minema kui samal ajal tema selja taga kärgatas kopter suure leegiga põlema. See ei olnud normaalne ega näiteks eelmiste filmidega võrreldav. Eelnevad osa olid kõik väga inimeselähedased ja loogilised, kuid see läks juba liiga kunstlikuks. Kiirustamismaik oli samuti tuntav, kuigi film kestis ligi kaks tundi. Hakkasin mõtlema, et mispärast Logan oma suurt armastatus maha ei matnud, kui tolle surnuna leidis. Ja hiljem lõpus see imelik pööre naise suhtes tundus ka ebavajalik, kuigi fimi arenedes valgusid punktid oma kohtadele ja kõik hakkas klappima. Victor Creedi ja James Logani kahevõitlused olid alati lennukad ja minule suureks silmarõõmuks. Selles pole kahtlustki ja eriti palju materdamist oli finaalis toimunud kolmikvõitlusel Strykeri loometööga. Too oli huvitav kuju, isegi väga huvitav. Kahju, et ta nii lõpetas, kuigi juba olen lugenud erinevatest lõpukaadritest, mis igal maal on erinev ja seal ei pidavat giljotineerimine talle mõjuvat. Olgu kuidas on, aga suurejooneline finiš oli olemas ja küllaltki nauditav ka pealekauba. Logani mälukaotus jäi vahepeal tagaplaanile, kuid ega seegi kuskile kadunud. Ahjaa, päris enne tiitreid ilmus ka ootamatu külaline triloogiast. Pärast tiitreid on samuti veidi tegevust. Mina ja mu sõbrad olime ainukesed, kes saasil istusid ja ootasid.
Rahamaitse oli X-Men Origins: Wolverine`l hästi tunda. Isegi Gavin Hood ei suutnud raha eemale tõrjuda ja tulle lagedale sootuks teistlaadi filmiga. Aktsiooni jätkus küllaga, sünnilugu oli olemas, vendade halvenenud suhted ja vihavaen oli domineerivaks kogu filmis, kuigi kõike seda, mis oli tõeliselt tähtis, ei suudetud põhilise teemaga ekraanile tuua ja peamiselt oli see just liigse actioni ja "laheduse" rõhutamise tõttu. Meeldiv eellugu oma vigadega sellegipoolest, kuid see on siiski X-Men ja vaatamata kõigele vaatasin ma seda heldimusega. Kiruda tahaks oi kui palju, aga Wolverine oma vennaraasuga säras ja päritolulugu oligi olemas.
6,5/10

2 kommentaari:

  1. Eks neid räppareid ole veelgi filmides nähtud, ma päris kiruma ei hakkaks, sest Ludacris ja Ice Cube näiteks on ju ka päris hästi hakkama saanud.
    Selle filmi tahaks ise küll ära näha, kasvõi just Deadpooli pärast, üks lahedaim Marveli tegelane üldse.

    VastaKustuta
  2. Ega iga räppar jah ei ole just halb näitleja, aga mõningad on just väga vastukarva. Will.I.Am oli aga isegi päris mõnusa olemisega.
    Deadpool jäi kuidagi tavaliseks oma mõõkadega. Aga tema lobapidamatus oli lahe ja samuti see värdjas, mis temast lõpuks tehti.Kahju, et teda filmi vältel nii vähe oli.

    VastaKustuta