Terminator Salvation 2009

Lavastaja: McG

Osades: Christian Bale, Sam Worthington, Bryce Dallas Howard, Moon Bloodgood jne.

Kaua sai oodatud ja lõpuks sai ka nähtud ning pettuma ei pidanud. Minu arvates igati tubli saavutus Terminatori seeria järjeloona. Terminator 3 ei ole selle kõrval isegi iseseisva filmina mitte midagi erilist. Mingit Cameroni loomingul liugu laskmist Salvation ei pakkunud ning film pakkus hoopis ise palju uut ja huvitavat. Iseasi, kuidas miski aja-või tegelasteliiniga kokku sobitus. See on ju nüüdseks segamini nagu pudru ja kapsad. Eks alati saab midagi välja noppida ja sõimama hakata, aga Salvation suudab iseenesest olla iseseisev koos kõigi oma tegelastega ja uue ülesandega näidata Skyneti poolt hävitatud maailma ning edukal viisil jätkata ligi 20 aastat tagasi loodud filmisarja.

Nüüdseks on aasta 2018 ning pommid on langenud. Maailm seisab varemetes ja Skyneti hävitustöö läheb jätkuvalt edasi. Ilmub üha uusi tõhusaid terminaatoreid ning lootus elule hakkab üha enam muutuma lootusetuks. Minevikus nii mõndagi läbi elanud John Connor omab suuri eeliseid Skyneti taktika ees, sest tänu kogetule oskab ta ka vastavalt võidelda. Maailma varemetest ilmub välja Marcus Wright, kes ei mäleta mingil põhjusel oma minevikust suurt midagi ning õige pea avastatakse Marcuse saladus, mis paneb jahmatama isegi Connori. Skynet valmistub viimaseks löögiks ning inimeste uus relv masinate vastu võib osutuda efektiivseks, kuid üha enam hakkavad ilmuma asjaolud, et kõik polegi nii nagu paistab.

Salvationi algustiitrites kõlas kunagise Terminatori seeria tunnusmuusika, mis nüüd oli küll ümber kohandatud, kuid läbiv tuntud viis oli ikkagi olemas. Pealkirja ilmumine vihjas otseselt 1. osale, kus suured tähed liuglesid ekraanil umbes samamoodi. Ja siis kauaoodatud film algaski ning oi kuidas ma pettuma ei pidanud. Väike kartus enne oli, sest lavastaja McG, kelle naeruväärne nimi ja eelnevad tööd ei äratanud eriti tugevat usaldust, aga mida rohkem hakkasid ilmuma igasugused TV Spotid, trailerid ja muud karvased ja sulelised, seda enam hakkasin rahunema, sest promo järgi jäi mulje, et rahadega ei koonerdata ja postapokalüptilist maailma saab nähe täie eest. Kuskilt lugesin, et tuumasõja järgse atmosfääri loomiseks uuriti keskonda Tšernoboli ümbruses ja et milline see ümbruskond katastroofi järgselt välja nägi. Sealt nad inspiratsiooni saidki ning kogu filmi saatiski efektselt mõjuv hallikas, pruunikas ja kollakas silma paitav kinematograafiliselt kaunis pool. Ja see kehtis kogu filmi kohta, sest erilist värvimuutust ei tulnudki, aga ega mind selline asi eriti ei häirinud ning minu meelest sobis ühtlane atmosfäär hästi hävitatud linnade ja inimtühjade maa-alade kujutamiseks. Film algas tegelikult üllatava kiirustamisega, mis tagantjärele mõeldes mulle ei istunud, sest oleksin oodanud näha ja kuulda monoloogi valitseva korra kirjeldamiseks. Connor astus koheselt mängu ning temaga sain tuttava sideme koheselt kätte, sest ta on ju juba kolmes filmis väntsutatud tegelane ning lõpuks on ta maailmas, mille eest ta ema teda hoiatas. Christian Bale oli algusest peale õige valik, sest tema kaljukindel ja samas närviline olek sobibki kõige sujuvamalt palju näinud ja kuulnud vastupanuvõitlejale.

Tehniline pool oli vaimustav visuaalide poolest, kuid tähtsaks pean ka osaliselt end väga hästi maksma pannud kaameratööd, sest näiteks mitmed actionstseenid olid koostatud katkematu jadana, mis tõesti tõmbas minu kui vaataja kogu tegevusega kaasa. Ei oleks oodanud nii oskuslikku kaameratööd Terminaatori filmile. Peale Connori olid tähtsal kohal Kyle Reese ja Marcus Wright. Reese`i kehastas Anton Yelchin üsnagi edukalt. Siin oli ta veel üsnagi noor, no kuskil 18-20 ning ta veel ei teadnud oma rollist Connori tulevikus. Marcuse ümber keerles kogu aeg midagi mõistatuslikku, aga film lahkas ta tausta arusaadava järjestusega ning õige pea oligi selge tema kui unikaalse küborgi tähtsus inimkonna ellunjäämises. Lihtsalt enne filmi linastumist käis kogu aeg mingisgune kammajaa tema ümber. Kummalisel kombel oli Wright`i kehastanud Sam Worthington väga sümpaatne juba traileris ning filmis oli tema koos Connoriga kõige tähtsamad tegelased, kuid pean tunnistama, et vaatamata Bale`i võimekusele pakkus Worthingtoni rollisooritus mulle rohkem huvi. Ma ei tea millest see tuleb, aga Wright ehk Worthington oli üle ootuste tasemel tegelane/näitleja. Hea seik oli filmi alguses, kus veidi paljastati Marcuse mineviku. Hakates mõtlema filmiseeria kronoloogiale, siis Marcuse kui ainulaadse koosluse ilmumine tuli kuidagi õige varakult. T-800 polnud veel valmis, kuid juba oli olemas tema. Aga eks seda saab ju võtta kui ülisalajast projekti kuskil maaaluses laboris, sest tema Marcus loodi vist isegi inimeste lõpuperioodil, kui ma praegu ei eksi.

Niisiis, terminaatorid oma eri vormidega olid tuttavad kõigist varasematest filmides. Üks roomikulaadne masin oli filmis lõpus ühes teatavas tehases ning too oli väga sarnane 3. osas koridorides möllanud masinatele. Nii oligi ehk mõeldud, sest preagu on ju tulevik ja kõik need masinad, mis kunagi on näidatud või mainitud oleks mõtekas ka filmis kasvõi korra ära näidata. T-600 hoonete varemete keskel meenutas mõne külje peal isegi enda ette mürisevat ebasurnut. Tal olid peal katkised kaltsud, et ta näeks kaugelt vaadates inimese moodi välja ning seeläbi saab eksinud inimesehakatisi kergemini maha niita. Marcus kohtuski ühe sellisega, aga õnneks oli Reese just seal, kus teda vaja oli=). T-600 oli kohmakas ja ebatäpne masinavärk ning temakese maha võtmine ei olnud Reese jaoks teab mis raske. Reese`i kaaslaseks oli väike mustanahaline tüdruk, kes filmi jooksul ei poetanud ainsatki sõna, kuid ta ilmekas ja samas väikestele lastele omaselt armas nägu tegi oma töö, et mõjuda rusuva apokalüptilise maailma keskel värskendavana. Vaeva oli nähtud nii inimtühjuse kui ka varemetes seisva linna näitamisega. Marcuse eksirännakut kõrbes ja jõudmist hävitatud suurlinna saatis mõnus kitarri tinistamine ning linnale avanud vaade oli veelgi efektsem kui see oli seda olnud varem Internetti lastud pildil. Miinuspooleks loeks Connori ekraanil viibimise vähesuse, sest kui ta oli fookuses, siis oli teda kogu ruum täis ja seda just Bale`i meetodil, kuid Marcusele pühendati hoopiski rohkem aega kui teada tuntud seeria peategelasele. Õnneks oli Bale piisavalt pühendunult oma rolli võtnud, et kõigi ülejäänu hulgast edukalt silma paista. Minu jaoks oli eriti kummaline Connori viis allveelaevale saamiseks. See pole ju absoluutselt võimalik, aga näed filmi topiti ikkagi. Ei tea, milleks küll midagi nii ebavajaliku ja mittelahedat filmi sobitada. Okei, see oli niiöelda lahe, aga siiskir riivas tugevalt silma isegi pärast filmi üle arutades.

Actionit oli Salvationis hullupööra ja see kõik läks muuseas ka asja ette. McG ja Bay sõnavahetus oli lihtsalt labane, sest Harvester isegi ei sarnanenud Bay transformeritele. Miks peakski? See on ju Terminator, kurat võtaks, ja on ju loomulik, et Skynet aretab eriti suurejoonelisi ja massiivseid masinaid. Harvesteri mõte oli igal juhul otstarbeks, sest Skyneti meeles mõlkus T-800 ehk meie Arnold. Skyneti plaan ei olnud küll midagi väga andekat, aga antud filmi sobis selline meetod hästi, sest kuidas kiskja muidu kedagi lõksu püüad, kui asetad ohvri nina ette relva kiskja hävitamiseks. Connori inimlikus päästis sõna otseses mõttes päeva ning inimlikus kehtis ka Marcusele. Connori naist Kate Brewsteri oli õige vähe näha, aga teda kehastas Bryce Dallas Howard, kelle omapära tegi ta rolli suuremaks. Meeldiv üllatus oli Moon Bloodgood, kelle roll Blair Williamsina täitis oma kohta filmis päris edukalt. Enne olid teatud kahtlused tema osa väärtuses, kuid Salvationi kuulus ta koos Marcusega nagu valatult. Miks ka mitte luua isiklikumat mõõtu intriig, see oli tegelikult teatav nostalgiahõng Connori tegelasele. 2. osas oli ka tema terminaatoriga isiklikus mõttes seotud. Film arenes läbi minutite meeldiva hooga ja actioni kuhjaga. Tagantjärele mõeldes oli siiski päris hea moodus jaotada film justkui kahte ossa ehk tutvustavaks osaks ja rohkelt sõjaliseks osaks. Arnold ilmus alles loetud minutitel täielikul kuju, kuid ka kohe koorus ta kest maha ning Connor ja Marcus pidasid maha meeletu kahevõitluse T-800-ga. Kuigi mulle eriti ei istunud päris lõpp, kus tähtsal kohal olid Wrighti eneseohverdus ja Connori raske olukord. Marcus oli liiga meeldiv tegelane, et teda väärikalt eemaldada, aga ka selline lõpp meeldis mulle just nii nagu see oli. Lõpus Connori poolt peetud monoloog viitas järgnevale osale ning lõpetas arvatava uue triloogia 1. osa väärika pauguga.

Action oli tasemel, visuaalne pool kandis end läbi filmi liigagi hästi, näitlemine oli siiski päris hea, kui välja arvata peategelaste liigse eemaletõukamise, terminaatorid omasid kogu filmi ning kokkuvõtlikult öeldes oli Salvation igati korralik järg seeria esimesele kahele osale. Samale tasemele veel ei küündi, aga eks tulevik näitab, mis saab järgnevatest osadest.

Ütleks, et üsnagi tugevad 8 punkti nii meelelahutusliku möllu, Terminatori seeria eduka jätkamise ja hävinenud maa väga meeldiva kujutamise eest.

8/10