Ocean`s Twelve 2004

Lavastaja: Steven Soderbergh

Osades: Brad Pitt, George Clooney, Don Cheadle, Catherine Zeta-Jones jne.

Steven Soderberghi kelmitriloogia teine osa Ocean`s Twelve ei suutnud järgida 1. osa varju. Sellest on muidugi kahju, sest potentsiaali oli küllaga. Seeria teine röövilugu ei ole iseenesest sugugi halb, aga seda filmi võib nimetada siiski Eleveni ideel liugu laskjaks. Materdama ma ei hakka, sest kõik oli paigas nagu ennegi, aga pidev sisuliin läks kaduma ja enam tagasi ei tulnudki.

3 aastat on möödas Terry Benedict`i kasiinode seifi paljaks koorimisest ja nüüd on tulnud tasumise tund. Saadud raha on jagatud ja mõnel ka kulutatud. Benedict ei ole alla andnud ja Oceani meeskond on tal silme ees. Igaühelt nõuab ta tagasi röövitud raha ja pluss intress või muidu pole enam kedagi, kes võõrast raha saaks kulutada. Pealekauba ilmub välja kurikuulus Euroopa varas Nightfox, kes esitab Oceani meestele väljakutse. Olukord on keeruline ja mehed peavad oma naha päästmiseks lagedale tulema veelgi parema plaaniga, et võita legendi.

Loo mõte on hea, sest mis oleks veel parem järjeidee kui kättemaks. Kuid asjal on konks. Ja see konksuke hakkaski filmi allapoole tõmbama. Benedicti külaskäik ja surmaähvardus ajas Danny jalule ja nii tegi ka Rusty, kellel jäi pooleli saadud raha eest rajatud hotellindus või midagi sarnast. Endiste Las Vegase staaride kokkutulek oli üsna hea moodus, et muljetada ja aru anda kulutatud rahast. Nii mõnelgi oli raha juba manalateele läinud. Kõigele lisaks läheb röövitud summale otsa ka priske intress. Kokkutulek oli jällegi mõnusa huumoriga üle valatud ja sinnamaani kandis film veel end kenasti üleval. Oceani röövlibande leppis kokku ja üheskoos mindigi raha juurde teenima. Meeste uueks vastaseks sai Nightfox Vincent Cassel`i esituses, kelle olemasolu muutis filmi küll pingelisemaks, kuid samas ka segasemaks ja veidi ka jaburamaks. Filmi lisandus ka Rusty endine armastatu Isabel, kelle taaskohtumisrõõm oli üürike, sest naine oli vargustele spetsialiseerunud uurija ja kunagine petmine Rusty poolt tahtis kõvasti kätte maksta. See liin justkui sobis valatult, et vett segada, kuid Nightfoxi tegutsemine oli arvatavasti see kõige tähtsam. Oleks oodanud pigem Benedict`i verist kättemaksuplaani. No mitte verist, vaid pigem siis julma kättemaksu. Asi viidi aga nii kaugele, et Oceani rühm pidi vastu astuma vargale, kelle ego oli haavata saanud. Selline lähenemine ei meeldinud mitte üldsegi, kuid samas miks ka mitte. Nagu näha sai, siis 2. osa piirdus plaanimise, mitte läbiviimise poolega. Nighfoxile oleks saanud ju stiilsel viisil koht kätte näidata, aga tolle välja pakutud röövi läbiviimine osutus vägagi segaseks ja üldsegi mitte huvitavaks vaatemänguks. Erinevatel Oceani rühma tegelastel olid omad otstarved olemas, aga neid kasutati liiga vähe. Ocean`s Twelve kaotas minu arust miskipärast endise mitmekesisuse ja värvikuse. Toodi välja eriti raskendatud plaanid, et pääseda kuhugi võimatusse ruumi või midagi sarnast, aga röövi enda teostust oli vähe ja pealekauba lõpusirgel arusaadavaks muutunud kokkumäng mõjus pigem üleliigsena kui kavalana.

Aga palju uut oli samuti lisatud nagu see jant Julia Robertsi teesklemise ümber. Mõne külje poolest oli mõte päris hea, sest nii saab ju näitleja ennast kehastada, mis omakorda jällegi viitab 1. osa osatäitmistele, mis tundusid liialt mugavad olevat, eriti just Pitt`le ja ja Clooney`le. Kentsaks vaatepilt oli Bruce Willise ja Julia Robertsi püüdlik kokkumäng. Kuidagi ebasobilik tundus, sest Oceani filmid on eelkõige kelmikomöödiad, mitte niisama staaride lõbutsemine. Ei hakka ka ütlema, et Robertsi teesklemine oli halb idee. Seda ta ei olnud. Nightfoxiga joosti võidu, et saada käte vahele kuulus Coronation`i Muna. Kusjuures selle röövimisprotsess jäi eelmise osaga võrreldes üpriski kahvatuks. Ei tea, mis teise osaga juhtus, aga millegi pärast ei suudetud leida tasakaalu kõigi tegelaste ja vastaste vahel. Ilmusid hoopis imelikud olukorrad, mis kuhugi välja ei viinud. Endine sarm oli tänu peaosalistele olemas. Neist kõigist õhkus stiili ja vaimukust, kuid ka sellest jäi väheks, et ühe koha peal tammuv sisu edasi areneks. Nightfoxi tegelik pale oli mõnevõrra huvitav, aga tema õpetajal LeMarque`l oli kummaline plaan asjaosalisi ära kasutada ja oma kadunud tütrega kokku saada. Antud konteksti tundus see selgelt ebaveenev. Muidugi ei saa mööda vaadata filmi kavalatest plaanidest ja Oceani kamba professionaalsusest, aga lihtsalt kogu see uus röövidee ja selle põhjustaja ei olnud usutav. Filmi oli sisse pikitud mitmeid arukaid sissetungimisi, kuid kuidagi tagasihoidlikeks jäid nad kõik. Puudus ka suuremat sorti rööv, kus meeskond oleks end proovile pannud.

Ütleme nii, et Twelve oli nagu Eleven, aga siin puudus üks kindel pidepunkt, mille järgi juhinduda. Humoorikas ja lahe vaatamine sellegipoolest, sellest ei saa juba mööda vaadata, aga Eleven on selgelt parem.

6/10