Transformers 2007

Lavastaja: Michael Bay

Osades: Shia Lebouf, Megan Fox, John Turturro, Jon Voight jne.

2007. aasta suvi oli minu jaoks maagiline, sest varakult hakkas Interneti avarustesse ilmuma klippe ja treilereid suurejoonelisest suvefilmist, mis tõotas olla suurepärane kinoelamus. Ja seda Transformers oligi. Sellist massiivset efektisadu ja actionpacked möllu igast filmist ei leia. Filmi 2. osa purustas aga kõik illusioonid, mis puudutasid võimaliku filmiseeria teket. Nüüd peab lihtsalt ootama ja võib olla tasub ka veidi loota, et seeria kolmas jagu korvab hunniku, mille 2. osa tekitas. Aga Transformers oli võimas esimesel korral, teisel ja vaat et isegi kolmandal korral.

Maa on hädaohus, sest varsti jõuab inimeste sekka Autobottide ja Decepticonide võimuvõitlus. Kahe tule vahele satub ka nooruke Sam Witwicky, kelle kätte satub kogu inimkonna saatus.

Kõmisevalt ja uhkelt kõlav hääl, mis jutustab Transformerite eellugu on üle igasuguse prahi. Mis on veel parem kui kahetsusväärne ja salapära tekitav lugu robotite rassist kaugel planeedil. Mütoloogiale pandi otsekohe jalad alla ja need kulusid marjaks ära. Masinavärk hakkas täistuuridel tööle ja kogu lugu oma plusside ja miinustega kandis end vaatamata kõigele võiduka finišini. Muljetavaldav, eks ole? Miinuseks on igale vaatajale nähtav, tuntav ja peaaegu et karjuv ameerikakeskne lähenemine. Aga ausalt, mida selliselt filmilt ja lavastajalt oleks veel oodanud? Saime priima meelelahutuse, mis väristas niigi kõrgelt latilt konkurendid jõulise liigutusega vastu maad siruli. On olemas taustalugu, mis tekitab huvi, salapära ja kaasahaaravust, on olemas hiigelrobotid täies hiilguses, et pole kohe sõnu ja lõppude lõpuks on olemas ka nooruk oma unistuste tüdrukuga. Kõik selleks, et noored(ka mina) saaksid peategelasega samastuda ja talle kaasa elada. Truu robot kõrval ja seiklus algas tempokalt ja julgelt taustaks meeliülendav muusika. Mida veel tahta? Nõudmisi saab Transformerite puhul esitada hunnikute kaupa. Ma ise lõikaks ära viimsegi labasuse ja nõmeduse, aga paraku on mahukas ulmefilm juba valmis ning parata pole midagi.

Witwicky vanemad omandasid teises osas märgatavalt suurema ja paraku ka uskumatult rumalama osatähtsuse. Ka siin ei hiilganud need tegelased taiplikusega, kuid mingi salajane piir oli tõmmatud filmi tohutu potentsiaali ja ameerikaliku labasuse vahele. Kindel tasakaal eksisteeris kogu aeg ja just tänu selle olemasolule ei kukkunudki originaalversioon hiilgelrobotitest välja nagu tobenaljakas komöödia. Oli, mida vaadata ja samas ei olnud ka, aga see on vaieldav. Eks igaühele pakub Transformers mingit teatud sorti meelelahutust. Mööda ei saa vaadata kohe kindlasti transformeerumisest, mis püüdliku detailirohkuse poolest on imeilus vaatepilt. Sama lugu on ka Autobottide ja Transformerite omavaheliste võitlustega. Vaatepilt nõuab harjumist, aga paraku ei ole miski ilusam, kui kaks raevunud hiiglast kiirteede sildade vahel surmaheitlust pidamas. Sellised hetked viskavad peast välja paljud vastukäivused ja idiootsused, mida tegelased sooritavad. Teise osa kohta naljalt juba niiviisi öelda ei saa. Näiteks võiks tuua väikese Air Force One`s nuhkinud roboti. Tema oli lahe tegelinski, kuid järjes osutus mõni selline olevus oma suuvärgi ja käitumisega niivõrd haiglaselt nõmedaks, et ahastus tuli peale. On siis vaja hea asi ära rikkuda? Isegi Megan Fox oli ilusam kui teises filmis. Siin on ta loomulikum ja inimeselaadne, aga järjes oli tegemist mingisuguse väärtusetu beibega. Ei no aitäh kõige eest, hr Michael Bay.

Transformers on aga ikkagi meelelahutus täies hiilguses.
8/10