Lavastaja: Scott Mann
Osades: Kelly Hu, Robert Carlyle, Ving Rhames, Liam Cunningham jne.
Iga 10 aasta möödudes toimub mõnes unises ja väikeses linnakeses maailma parimate palgamõrvarite kokkutulek, kus rahulikult laua taga ei istuta. Õigemini just seda tehaksegi, aga mitte professionaalsete mõrvaritega, sest need mehed ja naised jooksevad mööda linna ringi ja jälitavad üksteist kuni püsti jääb üksainus osaleja ehk silm silma, hammas hamba vastu.
The Tournament suutis tegelikult väga imelikul kombel üllatada. Tuli välja, et Robert Carlyle kehastas filmis joodikust kirikuisana, kes oli lihtsalt hale ja vinguv tegelaskuju ning absoluutselt mitte sobilik roll Carlyle`le, kes on end nii mõnigi kord tõestanud. Ving Rhames sättis end järjekordselt karmi mehe staatusega palgamõrtsuka rolli, keda jälitavad minevikupatud ja kättemaksuiha. Rhames esineb alatasa madalaeelarvelistes ja nõrkades filmides. Kohe tuleb meelde George A. Romero Day of the Deadi eelmise aasta uustöötlus, mille vaatamisega ei ole ma end veel vaevanud, aga klipid ja treiler lubavad ainuüksi häbitut liugulaskmist vanameistri elutöö seljal. Üldsegi on neid kummalisi Rhamesi rollivalikud mitmeid, kuid võin eksida ka, sest olen vähe, aga samas piisavalt neid juhutnud nägema. Patta lisati ka Scorpioni Kingist tuttav kena Kelly Hu ning nii algaski suurejooneline turnee elude ja aja märgatavalt kiire lühenemisega. Idee pidada suvalistes linnades linnakodanike keskel verepulmade seeria on küllaltki hea, kuid vale käe all ei ole kenast ideest tuhkagi kasu. Film järgis mitmekordsel kasutusel olnud stsenaariumit. Kahtlustan, et iga teine Jean Claude Van Damme film on sarnase sisuga. Kes sobiks joodikust hädise kirikuisa kaitseingliks, kui mitte Kelly Hu tegelane Lai Lai Zhen. Carlyle`i Isa Macavoy organismi sattus kogemata kombel jälitusaparaat, millega turnee korraldajad hoiavad võistlejatel silma peal. Vidin oli mõeldud ka ülejäänutele osalejatele, et nad leiaksid teineteist rivaali kõrvaldamise tarbeks üles. Vähene akrobaatika Zheni ja parkouri harrastava prantslase rollis oli üürike, kuid külalltki hästi organiseeritud. Palju mõttetut lahmimist ei olnud, aga film just seda oligi. Dialoog oli nõrk ja labane, tegelased püüdsid tõsist nägu teha, kuid ebaõnnestunult ja kõige lõpuks oli vist Ian Somerhalderi palgamõrtsuka roll kõige tähelepanuväärsem, aga ka temagi ei sobinud filmi lonkava arenguga. Veretut vägivalda vähemalt siin ei tuntud ja eks see on ka tegelikult üks plusspunkt, sest kui film iseenesest on kaugelt heast meelelahutusest, siis saab vähemalt natukenegi vägivaldset huumorit, mida etendavad võitlussstseenid, tulevahetused ja erinevad turnee psühhopaatsed osalejad. Vähemalt selles osas oli, mida vaadata. Mingit mõtet pole vaja taga otsida, sest The Tournament on nii läbinähtav, et see oleks võinud sama hästi valmida 1990. aastal. Võib olla tollal koos teiste sarnastega oleks palgamõrvarite kokkutulek ja nende omavaheline madin päris huvitav olnud.
Aga praegu saab sellest ainult peavalu vaatamisväärse vägivallaga.
3/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar