Lavastaja: Lars von TrierOsades: Michael Elphick, Esmond Knight, Me Me Lai jne.
Detektiiv Fisher viibib Kairos ja saab parasjagu ravi, et tugevaid peavalusid leevendada. Need on aga omakorda põhjustatud mehe viimasest juhtumist, mis viis ta loteriipileteid müünud tüdrukute tapja jälile. Fisher kasutas Harry Grey nimelise mõrvari jälitamises ebahariliku meetodit, mille avaldas mehe häbistatud mentor. Jälitades tundmatut läbi tumedate Euroopa linnatänavate ei ole just kerge säilitada kaine mõistus. Eriti veel siis, kui tegemist ei ole tavalise tapjaga.
The Element of Crime oli sõna otseses mõttes väga salapärane ja mõistatuslik. Need omadused tõstsid filmi kergusega kõrgemale tasemele, kui ükski teise krimifilmi. Element of Crime oli kõike muud kui ainult sarimõrtsuka jälitamine ja tabamine. Suurima efektse elamuse saab kindlasti filmi kinematograafiast. Kogu film oli vahelduva eduga tumepunane, mis andis Euroopale vägagi rõske ja kurjakuulutava olemuse. Tegemist pidigi olema lähitulevikuga. Tegevus toimus vist Saksamaal, aga täpset infot selle asjaolu kohta ei antudki. Tundus, et sõjad on Euroopat rüüstanud ja kõikjal valitseb suurem või väiksem kaos. Mitte just seisukord, kus valitsevad apokalüptilised tühermaad, aga filmi visuaalne pool vähemalt seda tunnetust taotleski. Iga lomp maapinnal ja üldsegi see pidev vihmasadu rõhutas punase pildi abiga osavalt ja detailselt hüljatut ja vaesunud Saksamaad(?). Fisher jutustab juurdlusest hüpnoosi mõju all olles. Ta oli veetnud Kairos 13 aastat ja nüüd saabus ta tagasi kodumaale. Teda ootab uus mõrvajuurdlus, mis oma kummaliste meetoditega äratab tähelepanu. Fisher kasutab mõrvari tabamiseks tema mentori raamatut Element of Crime, mis juhendab uurijat astumaks mõrvari jälgedesse ja teha absoluutselt samu samme, mida tegi tapjagi. Koos prostituut Kimiga satub Fisher salapärasele tapjale ühe lähemale. Nende rünnak oli justkui psühhedeelne visioon Euroopa kõige mustemast stsenaariumist. Tulevik, kus valitseb anarhism, korruptsioon ja lakkamatu vägivaldne ükskõiksus. Pidev punane atmosfäär ja üksildased meloodiad olid Fisheri ustavateks saatjateks. Ega lause "see ei ole tavaline mõrvar" ei olnud niisama suusoojaks öeldud.
Uskumatuna näivat pööret ei saanudki ette aimata, sest uued juhtlõngad ja muud vihjed tüdrukuid tapva mehe kohta ilmusid järjest Fisheri silme ette ja seega ei taipagi otsekohe mõrvade ja vihjete tõelist tähendust. Mõrvar oleks justkui väga kõrvaline kogu loo juures. Peamiselt kujutab Trier Fisherit, Kimi ja luupainajaliku Euroopat, mis tõesti on õudustäratav paik. Fisheri ja tema mentor Osborne`i vaheline vestlus viitab korduvalt Kuriteoelemendi eesmärgile olla seesama inimene, kes liigub mööda vihmast ligunenud tänavaid ja kustutab mõne tüdruku eluküünla. Fisheri madal ja jutustamiseks ülimalt hästi valitud hääl kõlab kõige rusuva keskel nagu vanakuradi enda ebaloomulik häälekõla. Üha enam lähemale jõudes muutub juurdlus peaaegu et ebatähtsaks. Fisher soovib teda tabada, aga iga sammuga hakkab tunduma, et ta jälitab kedagi olematut, kuigi kõik tõendusmaterjalid tõestavad tapja olemasolu. The Element of Crime mängib kergusega vaataja meeltega, sest tihtipeale heidetakse juurdlus kõrvale ja massiivne visuaalne stiil muutub niivõrd imeliseks, et edaspidi piisab ka ainult Fisheri vaiksest nokitsemisest, aga alles hiljem tuleb meelde, et keegi mõrvar on ka ju vaja kätte saada. Pidevad mõtisklused omapärase müsteeriumi keskel muutuvad arusaadavaks, kui film on juba läbi, sest alles lõpp annab küsimustele lõpliku vastuse. Jõhker reaalsus annab end tunda kõige paremal viisil. The Element of Crime ei esinda lootust paremale tulevikule, vaid hoopistükis võib olla kõige reaalsemat fantaasialendu kõige tumedama tuleviku suunas. Nüüdseks meie hulgast lahkunud näitleja Michael Elphick manab esile tõeliselt väsinud detektiivi, kelle meetod mõrvari tabamiseks pöörab tema enda vastu. 
The Element of Crime on unenäoline rännak kurnatud Euroopas koos luupainajalike visuaalsete lahendustega ehk teisisõnu täielik eye candy.
9/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar