Lock, Stock and Two Smoking Barrels 1998

Lvastaja: Guy Ritchie

Osades: Jason Statham, Vinnie Jones, Jason Fleming jne.

Kui juba Guy Ritchie uue filmi vaatamiseks läks, siis otsustasin ka eelnevad üle vaadata. Miskipärast oli Lock,Stock... mul siiani vaatamata, kuigi korduvalt olen seda nii DVD-l kui ka Eesti telekanalitel märganud. RocknRolla jättis niivõrd hea mulje, et ma lausa pidin Ritchie esimese suure saavutuse oma silmadega ära nägema. Väljakutsuv pealkiri ka veel ju=)

Londonis 4 sõpra mängivad rahaga kaardimängus ja nende suur mängur kaotab ning jäävad kohalikule maffiabossile Hatchet Harryle pool miljonit naela võlgu. Võlg tuleb nädala jooksul ära maksta, aga raha kuskil ei ole ega tule. Samal ajal laseb Hatchet Harry varastada endale antiikseid ja seega kallihinnalisi relvi. Osa samadest varastatud relvadest satuvad 4 sõbra kätte, kui nad on valmis naabrite juttu pealt kuulates röövima paljaks kohalikud narkokaubitsejad, aga ega ka naabrid maha ei jää. Samuti ilmub Hatchet Harry poolt väja Big Chris, kellele on antud ülesanne kaotatud relvad tagasi saada. Mingil hetkel põrkuvad kokku kõik asjaosalised ning nii mõnegi elunatuke satub juuksekarva otsa.

Lock, Stock... algas sarnaselt RocknRolla´le jutustavas vormis tutvustades peamisi tegelasi ja sündmuspaiku. Inglise huumor ja tegelaste dialoogid olid jällegi esikohal. 4 sõpra olid parajad õnnetud kujud, kui nad võlgu jäid. Õnneks oli nende korteril õhukesed seinad ning õige pea said nad enda arvates jalad alla teadmata mis mujal toimub. Ma vaatan, et Statham oli Lock, Stocki..-is kui ka Snatch´is. Sama lugu oli ka Vinnie Jonesiga. Vinnie on ikkagi eriline kuju, sest temas on midagi ehtinglaslikku ning ta satub ka alati veidi koomiliseid ja vihaseid tüüpe kehastama. Antud filmis oli ta Big Chris oma pojaga. Kaks võlanõudjat Hatcheti palgal. Erinevate probleemide lahendused osutusid vägagi leidlikuks ning nagu RocknRolla´gi puhul , siis ei olnud lahendused just kõige õnnelikumad kõikide kaasosaliste jaoks. Oli tunda, et ega Ritchie käekiri pole oluliselt muutunud, kui just välja arvata erinevate tegelaste üha värvikamaks muutmine. Kaameratöö meeldis siingi suhteliselt hästi ning meeldis ka visuaalset ere värvus, mis andis Inglise nutust ilma hästi edasi. Hatchet Harry ei olnud küll nii vinge vend, kui seda oli Lenny RocknRollas, aga kui oleksin Ritchie filme ajalises järjekorras vaadanud, siis arvatavasti oleks ka Harry vägagi meele järgi olnud. Pärast filmi mõtlesin endamisi paari koha üle nagu tulevahetus narkarite juures, relvade hankimine Big Chrisi poolt, trellide taga passimine ja õhupüssist tulistamine ning neid oli veel. Vägagi muhedad ja leidlikud kohad, mida kohe ei ootaks ühegi filmi juurest, sest need panid mind mõttes ahhetama kas siis lolluse või liigse ahnuse üle.

Sündmuste arenemine alates kaardimängu kaotamisest muutus üha rohkem ja rohkem humoorikamaks ning varsti ei osanud arvata, kes järgmisena elukese kaotab. Eriti huvitavaks kujunes lõpp, mis üllatas nii mõnegi vennikese saatuse kui ka igaühe tahtmise saamise poolest. Võiks öelda,et lõpp hea ja kõik hea, aga selle filmi puhul kehtib see vist ainult 4 sõbra kohta. Muusikavalik oli tervenist inglaslik ning sobis jällegi kenasti kogu filmi meeldivaks kaaslaseks. Lõpp sillal ajas muige suule, sest nähes neid Big Chrisi poolt mõnitatuna ning ilma jäänuna kõigest tundus see neile kohatu lõpp, aga võta näpust. Big Chris jättis neile vihje, aga seda me teada ei saa, kas ka vihjest kasu oli, sest sillal teatud esemete kõrvaldamist lõpuni ei näidatudki. Aga ega rohkem polegi vaja. Lõppeski niiöelda muheda nükkega. 

RocknRollast on veel värske maik suus ning minu jaoks ei olnud Lock, Stock... vast nii kiire, tõhus ning veelgi värvikamate tegelastega nagu RocknRolla, aga siiski jälgisin kogu janti lõbusa huviga. Kui uuele Ritchie filmile läks 8,5/10, siis Lock, Stock and Two Smoking barrels saaks... 

7,5/10