Casshern Sins 2008-2009

Lavastaja: Shigeyasu Yamauchi
Osades: Tohru Furuya, Nami Miyahara jne.

Kujutlege maailma, kujutlege keskkonda, kujutlege maad ja õhku, kujutlege oma elu, mida ümbritseb niivõrd tugev aeglase surma lehk, piinarikas valu ja tuuline, jäine, tühi ükskõiksus, et selle väljakannatamine on nagu vee all hingamine. See tapab sind väga aeglaselt, aga sul pole valikut ja sa aina neelad ja neelad. Samal ajal kohtud ka teiste uppujatega, kes vett kopsudesse ahmivad. Mõni lootusrikkam kui teine, aga siiski valmis pigem elama kui surema, mis siis, et lootus on juba ammu põrmuks varisenud. Tühjuseks, õhus lendlevaks tuhaks tundmatuseni moondunud maailmas on elu eksisteerimine pea võimatu. Inimene kaotas oma pika ea valemi(surematuse otsingute vilja) olenditele, kes vajavad eksisteerimiseks ainult oma keha. Küberneetilised organismid on võtnud üle kõik elava. Kõik, mis kunagi oli inimese päralt. Samal ajal on tekkinud ka painav uus reaalsus, mille põletaval tühjusel pole otsa ega äärt. Keegi ei tea täpselt, kust igiliikurina aina edasi arenev aeglane häving alguse sai, aga see on nakatanud ka küborge ja lihtsamaid roboteid ning on toonud endaga kaasa kogu maailma viimased vaevalised hingetõmbed. Keegi pole selle eest kaitstud. Isegi mitte metall. Ainsaks lootuseks on hävitada Casshern. Tema on kuulduste kohaselt selle laialt leviva painaja looja, teda purustades võib saavutada uue elu. Kas see on tõsi? Kes üldse on Casshern? Miks on maailma tabanud aeglane ja surmav kõikehõlmav korrosioon?Casshern Sins on uustöötlus 1973-74 aastatel vältanud seriaalist Neo-Human Casshern. Kui võrrelda paari aasta vanust rebooti Neo-Humaniga, siis torkavad silma tohutud sisulised erinevused. Casshern Sins on algupärase küborgi ja postapokalüptika suhte oma äranägemise järgi tundmatuseni teisendanud. Kui algupärases sarjas oli Casshern inimene, kes oli transformeerunud androidiks, siis Casshern Sins jätab selle aspekti häguseks ja ainult vihjab tema tõelisele olemusele. Kuna ma ise ka pole näinud 73. aasta sarja, siis polegi mõtet erinevustega jännata. Lihtsalt huvitav on samaaegselt lugeda ja jälgida kuivõrd kardinaalselt erinevaks on 2008. aastaks Casshern muutunud. Casshern Sins`i võib lugeda Neo-Human Cassherni järjeks, kuigi otsesest tarvidust sellest infokillust kinni haarata pole. 2004. aastal ilmus algsest seriaalist ka filmiversioon. Vaatamata eelnenud originaalile, OVA-le ja filmile säilitab uus lugu hõlpsalt oma universaalse teema ja täie tõsidusega läbitava iseseisva stsenaariumi. Casshern Sins tutvustab lootusetut ja aeglast hävingut, mis on nakatanud kogu elu Maal. Pole vahet, kes või mis sa oled. Surmale oled sa nii või naa määratud. Maa domineerivaks eluks on robotite tsivilisatsioon, mis on nüüd endale aeglase lõpu leidnud.

Inimesed on peaaegu et välja surnud. Mõni üksik uitab kõledal, elutul pudeda rauakihiga kaetud maal, aga kuna ellujäämisvõimalused robotite kõrval on imepisikesed, siis enamik ongi juba oma õnnetu otsa leidnud. Kõige selle keskel uitavad robotite jõugud, ühed lihtsalt konstrueeritud sõja-ja töölisrobotid ja teised kõrgelt arenenud inimeselaadsed küborgid. Igaühel neist on oma lootusetud või kujutelmade häguse loori taga värelevad eesmärgid. Casshern siseneb tühermaale omamata mälu oma minevikust. Ta teab ainult üht: iga isend, kellega ta oma eksirännakul kohtub, püüab teda tappa. Varsti jõuabki ta järeldusele, et teda ennast peetaksegi korrosiooni esile kutsuva hävingu põhjustajaks ja et teda tappes või õigemini süües peaks robotid imeliselt tervenema. Meeleheitel robotite massid leiavad oma otsa läbi Cassherni ikka ja jälle taastuva väleda ja tapjaliku keha. Mitte miski ei tapa Cassherni, ta on surematu, igavesti suletud surnute maailma, määratud osalema elude hävitaja rollis ja jälgima oma välises ilus, puhtuses ja surematuses, kuidas endise tsivilisatsiooni jäänused tema ümber surmaga lepivad ja viimaks õhulise metallipuruna õhuvooludega kaasa lendavad. Casshern Sins on lugu Casshernist, tema rännakust iseendasse ja omaenese kätega põrguliku seisu viidud maailmasse ning kõikidest Cassherni olemust avaldavatest tegelastest, kellega ta teel kohtub. Enamik surevad, on suremas või leiavad oma lõpu, kui on saavutanud kompromissi surmaga või kohtuvad Cassherniga.Casshern Sins on eeskujulik näide kõige tõsisemast ehk igasuguse toretsemise maha jätnud ulmelisest animest. Sins maalib võika pildi surevast tulevikust, mis ei ole mitte mingi nurga alt kutsuv ega meeliülendav. Kui näiteks Book of Eli pakkus "stiilset ja lahedat" actionit päikeseprillidega varustatud Denzel Washingtoniga, siis Casshern Sins jagab kurba ja surmahõngulist postapokalüptilist keskkonda, kuhu elusorganismidel asja pole, päike ei paista, rohelus puudub ning vihm ja jäine tuul on sinu ainukesed kaaslased. Samas ei ole tegu ka The Roadi laadse nägemusega. Kaugel sellest. Tegu on siiski puhtanimeliku lähenemisega, kus ei ole puudu stiilsest tegelaste disainist, hämmastavalt maaililisest animatsioonist ja kunstnikutööst ega ka meeleolukalt hukatuslikust muusikast, mis juhatab sisse lõplikku lahendust kannatamatult ootavad episoodid. Kogu eelnevalt kirjeldatud vorm ei ole mingi tuntud viis, kuidas erinevaid universumeid tööle panna. Julgen väita, et pigem on tegu originaalse visiooniga, mida iseloomustab eriliselt tugev ja detailne üdini atmosfäärikas keskkond, tegelaste disain ja võimsalt kõlav melanhoolne soundtrack. Maaliline tühermaa on detailne tänu üksikasju armastavale montaažile ja helimaastikule, mis kujundavad Cassherni ümbritseva tulevikuvisiooni täisväärtuslikuks elamuseks juba esimese või teise osa jooksul.

Puudu pole ka sisulisest poolest. Kõige õigem olekski öelda, et Casshern Sins on atmosfääri ja dialoogi põhine nägemus surnud fantaasiareaalsusest, mida asustavad kompleksed ja varieeruvate teemadega karakterid. Olgugi, et läbi 24 osa kestvad tõe ja lunastuse otsingud hakkavad nii sisu kui ka vormi poolest ühel hetkel ennast kordama ning see võib mõne kannatamatu vaataja jaoks tõeliseks piinaks olla. Sellele vaatamata on Casshern Sins kaunites, üdini tumedates toonides nägemus robotite rassi aeglasest hävingust, mis tekitab nende vastu isegi teatava sümpaatia ja kaastunde. Iga osa tutvustab loodud keskkonda aina rohkem ja seda enam kasvab kõrgendatud huvi kogu maailma ja selle asunike vastu. Casshern rändab pidevalt kõnnumaal. Olles eksinud oma mõtetesse ning otsides taga oma kustunud mälu kohtub ta erinevate tegelaste ja nende eranditult kurva saatusega. Iga karakter on ühel või teisel moel vaatajale veel tundmatu maailma tutvustaja, Casshernile abivahend mõistmaks ennast ja oma tegusid ning temaatiliselt inimkonna/inimese loomuse eri aspektide üle arutleja. Temaatiliselt on Casshern Sins tugevam kui sisuliselt, aga sellest pole hullu midagi, sest mehaanilise elu põhine visioon, tegelastevahelised eksistentsialistlikud ja ennastotsivad dialoogid toetavad iga külje pealt loo arengut ja selle terviklikkust.Iga küsimust vastust ei saa ja selleks pole ka tarvidust. Casshern Sins on võimas elamus, kui end sellesse põhjalikult investeerida. Vastupidisel juhul hakkab aeglane kulg ja lühiajaline ennastkordav stiil pinget alla kiskuma.
9/10

Näide sarja muusikast: