West is West 2010

Lavastaja: Andy DeEmmony
Osades: Aqib Khan, Om Puri jne.

West is West on humoorikas, tempokas ja olulise sõnumiga draama, mille teema on tähtis, aktuaalne ja aegumatu. Pakistani päritolu stsenaristi teine sarnase teemaatikaga film on küll lihtsakoeliste arenguetappide, tegelaste ja struktuuriga, kuid multikultuursuse teema käsitluse poolest vägagi kaasahaarav, professionaalne ja kergesti jälgitav. West is West ei ole kergekäeline film, vaid pigem keskset probleemi ehk indentiteedi otsimist kerge huumoriga lahti harutav, mis muudab selle väga ligitõmbavaks ja kutsub seega ka vaataja arutelu keskmesse. Inglismaal elav rahvusel kahepoolne perekond koosneb pakistanlasest isast, pooleldi inglasest kahest pojast ja britist emast. Kuna filmi tegevustik leiab aset 70ndate alguses, siis on täiesti arusaadav, et perekond on teatavat laadi eriolukorras: neile vaadatakse järgi ja poega kiusatakse nahavärvi pärast koolis. Idamaine perekond püüab olla hoopis keegi teine, keegi rohkem vastuvõetavam ja sallivust väärivam.

Perekond, kes on sattunud oma algse rahvusliku kuuluvuse minetamise küüsi, püüab nüüd lappida eiratud probleeme, mis kerkisid esile võõra riigi rahvastikku segunemise jooksul. Küsimus tõstatakse perepojaga, kellega ka vaataja saab kergelt suhestuda. Perepoeg ei tea enam täpselt, kes ta siis olema peaks. Inglane või hoopis pakistanlane? Oma kodumaal pole ta ka kunagi käinud, isa oma endisest elust ei räägi ja vanem vend teeskleb edukalt, et ta on hoopis Indiast pärit. Oli ju India tollasele Inglismaale palju lähedasem nii kultuuri põimumise kui ka ajaloolise seostatuse poolest kui Pakistan. Vanema venna teesklemine toob esile ka üldistamise probleemi, mis väljendub inglise noortes, kes ei suuda vahet teha pakistanlasel ja indialasel. Ühed tõmmud mõlemad ja ega suurt vahet ei olegi. Ei pea isegi küsima, kumb keegi siis tegelikult on. Ja ega tänapäevalgi see nii erinev pole. Piisab juba esmapilgust formuleerunud eelarvamusest ja pall hakkabki kiirelt veerema.Asjaosalised on sunnitud, kas siis omaenese nõrkusest või parimate soovide nimel, olukorraga leppima ja samastuma võõraste pilkude eelarvamuslike mõtetega. Samal ajal tuleb mängu ka asjaolu, et aasia riigile omased kasvatusmeetodid ja traditsioonid kipuvad lääne ühiskonna normidele alla jääma ning seeläbi samastub kasvav põlvkond rohkem lääne kui idaga. Selle parandamiseks viibki pereisa oma mõlemad pojad taas Pakistani, et nooremale pojale tutvustada tema päritolumaad ja vanemale pojale naine hankida. West is West on küll püüdlikult tasakaalukas, aga mitte just alati ei hoita võrdses koguses huumori ja draama vahekorda. Õige kiiresti muutub perekonna kunagisele kodumaale jõudmine ja sealse olukorraga tutvumine jandilikuks ning minetab samal ajal ka draama olulisuse. Kahe maailma põrkumise juures peaks ju peegelduma hulganisti konfliktiallikaid, mis tulenevad täiesti erinevate kultuuride segunemisest.

Filmi esimeses pooles säilub humoorikate seikadega varustatud Pakistani tuvustamine ning noorema poja ja isa keeruline suhe, mis kargab esile eelkõige probleemi algetena, kuid ei puudata seda kordagi sügavuti. Sellesse süvenetaks alles filmis teises pooles. Esialgu antakse aega noorema poja tutvusmisperioodile, sõprussideme tekkimisele ja kodumaast arvamuse vormimisele ning alles seejärel kui vaataja on protagonistide ehk pereisa ja noorima pojaga, nende siseheitluste ja neid ümbritsevate erineva rassilise kuuluvusega karaktereid tundma õppinud asuvad nad valikute ja nendega kaasnevate tagajärgede ette, et lõppude lõpuks tõdeda iseenda ja oma perekonna rolli, mõista ja aru saada oma kohast laias maailmas ning veenduda, et endas selgusele jõudes on elu ja selle eri aspektide mõistmine märksa kergem ja huvitavam.West is West algab multikultuurse perekonna lühikese tutvustamisega, kõik on lihtne ja loogiline, meile öeldakse ilma igasuguse pingutuseta, kellest perekond koosneb, milles seisneb probleem ja kuidas seda siis ka lahendada. Esimese kümne minutiga jõutakse Pakistani ja uus algus võibki juba alata. Film võlu peitub oma rassi kuuluvates näitlejates, kes teevad väga head tööd, et esile tuua oma rahva eripärad ja märgatavad erinevused kahe kultuuri vahel. Samal ajal mõjub taoline lähenemine hirmus formaalse ja loogilise sammuna, mis ei tohiks küll mitte kedagi üllatada ega filmikunstilisest aspektist lähtudes üleliia kaasa haarata, aga kuna näitlejatööd on veenvad ja siirad, siis ongi tegevustikku võimalik jälgida kergelt ja eelearvamustevabalt. Ei teki blokki kahe kultuuriruumi põrkumise vahel ja ei teki ka olukorda, mis sunniks tegelasi liialt rõhutama oma rassile, et seda siis publikule pähe määrida, et rõhutada probleemi karmi tegelikkust.

Universaalsel ja puhtinimlikul tasandil on kõik tegelased meeldivad ja meeldejäävad. Neid kõigil on oma funktsioon ja oodatud tulemus, mis juhatab vaataja kergelt ühest arengupunktist teise. Kui nüüd arengust rääkida, siis selles vallas puudub igasugune üllatusmoment. On vaid teema, tõstatatud probleem ja tegelastepaarid, kes lubavad tuntud struktuuriga üles ehitatud sisulist poolt veelgi hõlpsamalt mõista. Lahenduskäigud mööduvad süvenevate ja lahenevate probleemide najal. Tõusud ja mõõnad. Mõõnad ja tõusud. On nalja ja naeru ning on ka tõsisemaid noote, mis toovad tegelased kiiresti taas maa peale. See hõljub kogu aeg õhus ja ei kao kuhugi, õnneks. Vastasel juhul oleks West is West lihtsalt üks kerge komöödia. Muidugimõista ei pea igalt filmilt nõudma peenet keskse poleemika käsitlemist või süvitsi kaevuvat karmi reaalsust.West is West esitleb aktuaalset probleemi optimistliku tooniga. Kõik, mis reaalsuses on karm tegelikkus, vajub antud filmis pigem lõbusate, kuid siiski vaevatud tegelaste keskele. Ainuke külg, mis filmi pidevalt ja korduvalt vahel isegi üleliia huumorikesksest toonist välja toob on Pakistani jäetud pereisa naine ja ta lapsed, kuigi ka nende teema juures ei tooda eriti päevavalgele fakti, et idamaadele on omane kindlate staatustega perekonnasisene hirearhia, milles igal pereliikmel on oma kindel roll mängida ning väga iseloomulik on üksteise austamine ja perepeale allumine. Seda teemat küll puudutatakse, aga samas ei omanda loo enda juures selline võõra kultuuri iseärasus eriti suurt tähtsust. Sellele rohkem rõhku asetades oleks kahe maailma kontrast olnud veelgi võimekam.

Praegu on filmist näha ja tunda pigem Pakistaniga ja selle ühiskonnaga tutvumist ning ebamoraalselt maha jäetud perekonna siseasjade lahkamist, kui kahe kultuuri põrkumist, mis oleks filmi teemat - õpi tundma, kes sa oled - veelgi sügavamale juhatanud. Vaatamata muhedatele, elulistele ja realistliku südamevaluga karakteritele pühendatud huumorile ja britilikkusele on West is West tõsise teemaga oluline film. Esitletakse probleem, sellele asutakse otsima lahendust, lahendus leitakse, aga selleni jõudmine võtab aega ning üle kivide ja kändude õpivad tegelased(eelkõige noorem poeg ja isa) tundma nii iseennast kui ka oma rahvast. See on tegelaste jaoks peamine õppetund ja keegi neist ei jää puudutamata. Koomilised ja leebemad vahepalad leevendavad tegelastevahelisi konflikte, kuigi pingelised kolded säiluvad ja ei kao kuhugi ning just seetõttu West is Westi temaatiline olulisus praeguse probleemiderohke maailma kontekstis töötabki.
6/10