Katyn 2007

Osades: Maja Ostaszewska, Artur Zmijewski jne.

Katyn on 2007 aastal valminud Andrzey Wajda ekraniseering Andrzey Mularczyki samanimelisest raamatust. Kuidagi väga vaikselt ilmus see Poola  film, sest vähemalt mina ei märganud ei reklaami ega mingit kriitikat, kuigi film oli pikemat aega juba väljas. Poolas ilmus juba 2007 aasta septembris ning pärast oli osalenud erinevatel filmifestivalidel. Ju siis ei olnud mõeldud laiale levikule. Jumal tänatud, et jõudis Eesti telekanalitele. Mul õnnestus see tegelikult varem kätte saada, aga ei olnud mahti ära vaadata. Vahel lihtsalt juhtub nii=).

Katyn toob ekraanile Poola rahva tragöödia, mis pandi toime 1940 aastal Vene võimude poolt ning mis hiljem ära salati ja aeti sakslaste kaela. Tragöödia keskmes on naine ja tema tütar ning kelle Poola ohvitserist mees on venelaste poolt kinni võetud nagu mitukümmend teist ohvitserit. Naine jääb mehest ilma teadmata mis temaga tehti. Hiljem saab ta Katyni metsades toimunust üha rohkem ja rohkem teada, aga kui Vene võim peale tuleb, siis ei tohi venelast ja Katyni enam ühes lauses kasutada.

Film jaguneb põhimõtteliselt kaheks. Ühelt pool on ohvitseri naine Anna, kes püüab saada teateid oma mehest võimu vahetuste keskel ning teisel pool on Anna mees venelaste vangilaagris koos mitmete teistega, kes kõik loodavad ellu jääda ning koju pääseda, kuigi sisimas nad teavad, et midagi on toimumas. Katyn tõi hästi esile mõlema nii Vene kui ka Saksa võimu propagandamasina töö. Kui tulid sakslased, siis väga lugupeetavalt võeti käsile venelaste kuritööd ning kui ilmusid venelased, siis võeti kätte ja keerati kogu toimunu enda kasuks. Võiks kohe öelda, et pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Filmil oli esikohal küllaltki tume visuaalne pool, mis andi edukalt edasi kohati väga rõhuva tunde. Annat kehastanud Maja Ostaszewska tundus mulle kuidagi tuttav, aga kahjuks ei tulnud meelde kust. IMDB-st varasemaid filme vaadates ei tulnud ükski tuttav ette. Anna ajaliin kulgeb 1939 aastast 1945-ni, aga tema mehe puhul jääb edasine areng enne Katyni katki.

Oma mehe saatusest saab Anna lähemalt teada alles siis kui ta saab enda kätte mehe päeviku. Sealt saabki ta teada mehe viimastest tundidest Katyni metsa lähistel. Samal ajal toob film esile ka väikese vastupanu rõhujatele. Seda näeme nooruki näol, kes rebib maha propagandaplakati ning keda hakatakse koheselt uue võimu poolt jälitama. Hästi toodi esile ka Saksa võimu julmus ning seda kujutati just väetimate ning vanemate inimeste puhul. Ohvitserite viimased tunnid veedeti küll teineteise seltsis, aga varsti viidigi osa minema. Arvati küll, et nüüd tuleb vabadus, aga päris nii see ei olnud. Julm ja painajalik oli Katyni veretööd pealt vaadata kui ükshaaval võeti mehed ette ning ilma midagi selgitamata lihtsalt julmalt mõrvati.

Katyni jälgides ei vaadanud ma seda kui filmi, vaid reaalsust, sest kordagi ei tekkinud tunnet, et minu silme ees on näitlejad. Võiks öelda, et näitlejad kandsid oma osa mitte ainult usustavalt, vaid hoopiski elavalt nagu kõige tavalisemad inimesed. Seda kõike jälgides jäi mulje, et mina olen kõrvaltvaataja ning ma lihtsalt vaatan toimuvat pealt. Film nii uusima põlvkonna harimiseks kui ka julmaks ja nukraks filmielamuseks. Ajaloolise tragöödia edasikandjana on Katyn vägagi õnnestunud, sest kõike selgitatakse ja näidatakse põhjalikult. Seepärast tahaks anda maksimumi, aga tervikliku filmina ei saaks nii palju anda, sest samalaadsete filmide hulgas on nii mõnigi parem kui Katyn.

Aga siiski puges Katyn mulle hinge.

8/10