Alexander 2004

Lavastaja: Oliver Stone

Osades: Colin Farrell, Val Kilmer, Angelina Jolie, Anthony Hopkins jne.

Alexander Oliver Stone´i suur vastuoluline linateos. Vastuoluline, sest vaatajad ei suutnud mitte kuidagi selle filmiga rahule jääda. Ka mina olin üks nendest, sest esimest korda kinost väljudes ei suutnud ma Alexanderi halba maiku unustada. Mingi aja jooksul nähtule pikemalt järele mõeldes tekkis suur isu seda uuesti näha ning nüüd olengi ligi 3 korda Alexanderit uuesti vaadanud ja minule on muutunud filmielamus iga korraga aina paremaks. Praegugi ei suuda ma uskuda, et alguses mulle absoluutselt film ei meeldinud.Alexander Suur saab ootamatult Makedoonia uueks kuningaks ning seda pärast oma isa Philippose äkilist surma. Tema juhtimisel purustatakse pärslased ja suundutakse veelgi kaugemale Aasiasse ning lõpuks ka Indiasse välja. Kogu rännakut saadab Alexanderit intriigid ja võimuvõitlus ning usaldamatus. Alexander kannatab pidevalt ka oma ema Olympiase sepitsuste all ning ta ei suuda otsustada oma ema usaldamise suhtes.

Oliver Stone´i Alexander on hoopiski teistsugune lähenemine ajaloolisele sõjafilmile. Tavaliselt on rahvas harjunud nägema õilsat, sisemiselt vastupidavat ja tarka juhti, aga Stone seda meile ei paku. Tema toob hoopiski esile Alexanderi kui kahtleva ja üsna pea ka paranoilise valitseja. Selles kõiges saabki näha maailma valitseja inimest oma vigadega, mitte vastupidi. Colin Farelli kehastas suurimat juhti edukalt tuues inimliku haavatavuse, nõrkuse ja kartuse jõuliselt välja. Lahingustseenid olid mastaapsed nagu olema peavadki. Selles suhtes midagi uudset ei tulnud kui välja arvata lõpuvõitlus Alexanderi ja elevandi vahel. Film kandis endas hoopis teist eesmärki, mida me ei ootaks suurelt sõjafilmilt. Põhiline joon oligi just nooruke Alexander, kes pidi valima austuse ja oma tahte vahel ning samal ajal mõjutas teda ohtralt salakaval ema, kelle eesmägid olid üpriski hägused. Meeldis väga Philip´i ja Olympiase vaenuliku suhte sisse toomine ning kuidas ema oma poega ära kasutas, et isa halb vari eemale lükata.

Alguses oli mulle selline lähenemine vastuvõetamatu, sest ma ei suutnud kuidagi leppida Alexanderiga nagu ta lõplikult välja kukkus, aga siiski üha rohkem järele mõeldes pidin tõdema, et film jättis mulle veelgi parema mulje kui ma oleksin iial osanud arvata. Pikapeale hakkas mulle vägagi meeldima Oliver Stone´i vaatavinkel, sest ta ei vorpinud Alexanderist uut Gladiaatorit, vaid ta tegi idealiseeritud kujust haavatava ja mõjutatava isiku. Võiks isegi öelda, et nõrga loomuga juhi, kes pigem juhindus omakasust. Siiski oli Stone makedoonlasest teinud efektse kuju, kelle käitumine ja loomus oli igas mõttes ebatraditsiooniline ühele ajaloolisele filmile. Ma saan aru, et vaatajad võib olla tahavad näha samalaadsetest filmidest iseennast ning ei suutnud leppida Alexanderiga, mis seda ei kavatsenudki pakkuda, kuid eks mina olen siis üks vähestest, kellele film ikka päris hästi korda läks. Kiita tuleks ka muusikat, mis oli igati kaasahaarav nii lahingutes kui ka päris lõpus Alexanderi lõpupäevil.

Angelina Jolie saavutas üsnagi hea rolli. Mitte just eriliselt hea, aga lihtsalt "hea". Huvitav oli just tema tegelaskuju olemasolu, mis oli minu arvates igati vürtsikas lisa Alexanderi kujunemisloole ning sama käib ka Val Kilmeri kohta. Mis selles gay-liinis nii imelikku oli? Tollal oli see ju ometigi igati moes=). Ometigi oleksin ka mina õnnelik olnud, kui seda "jama" poleks lisatud.

Omapärane lähenemine kõige kuulsamale väejuhile tugevas ja suurejoonelises draamas.

9/10