Lavastaja: Peter Berg
Osades: Jamie Foxx, Jennifer Garner, Chris Cooper jne.
Lugu hargeneb lahti Saudi Araabias, kui naftafirmade ameeriklastest tööliste kogukonda tabab terroriakt. Vaatamata kohalike võimude vastuseisule saadetakse rünnaku tagamaid uurima rühm agente eesotsas eriagent Ronald Fleury(Foxx). Peagi saavad nad omal nahal tunda, et terroristid ei ole ameeriklastega veel kaugeltki lõpetanud.
Film algab dokumentaalkaadritega tutvustades veidi Saudi Araabia lähiajalugu ja suhet USA, mis on omakorda suhteliselt hea nüke, et vaatajat mitte pimedusse jätta ja lühidalt lahata seal toimuva põhjuseid ja tagajärgi. Esimesel poolel filmis oli esikohal uuriv külg, kus USA valitsuse agendid püüavad toimunust sotti saada. Neid takistavad kohalike võimude (tahtlik?)teadmatus ja oskamatus. Mitte kõik pole aga sarnased, sest abivalmiks osutub kolonel Faris Al Ghazi. Algus oli igatahes paljutõotav, sest algas pauguga ja edasi järgnes vastuoluline uurimine. Jamie Foxx, Jennifer Garner ja Chris Cooper olid tavapäraselt andekad. Oma tööga said nad mõnusalt jägitavalt hakkama. Ega midagi väga erilist polnud, aga siiski korralikud rollid. Esikohal oli siiski Saudi Araabias valitsev olukord, kus USA-le vastu astunud organisatsioonid terroriakte korraldavad. Siiski oli film alguses veidi tavapärase tempoga lahendatud, sest nii mõnigi kord olid erinevad tegevusliinid veid läbinägelikud, aga õnneks seda ei juhtunud kogu filmiga. Ütleme, et lõpp oli küll suur kuulide pritsimine, aga üsnagi ootamatult sisse kantud ja asja sai tuntava huviga jälgitud. Siingi oli kaameratöö efektselt äkiline ja tõi palju kasu actionstseenides. Kuigi põhiline ei olnud õnneks action, oli seda meeleolukalt palju lõpufaasi jõudes. Kui kuulirahe algas, siis osutus see mõningase üllatusega kiireks, efektiivseks ja armutuks.
Filmi juures oli tunda, et oli rõhutud kohalike mitte nii sallivale suhtumisele ameeriklaste suhtes. Kõige eredamad näited olidki võimud, kes ei tahtnud ja ega näiliselt suutnud midagi korralikult läbirääkida või rünnaku asjaolusid läbi vaadata. Meelde jäi stseen lõpus, kus Garneri tegelaskuju ulatab pideva tulistamise tagajärjel hirmunud tüdrukule pulgakommi ja ema noogutab lapsele heakskiitvalt. Siin oli nagu tunda veidi propaganda maiku, sest see tundus USA kui suure kaitsva ja tubli maa ülistamise moodi. Suur ja võimas annab armuandi väikesele ja väetile. Noh, nii mulle tundus, aga ega see nüüd nii rõhuv ei olnud, et oleks kuidagi elamust rikkunud, sest see oli lihtsalt pähe karganud mõte. Lõpuks andis The Kingdom mõista, et nii USA kui ka araablased mõistavad ümberringi toimuvat teisiti ja tegelikult tegutsevad nad ühtemoodi rünnates seda, mis neile kurja soovib.
Mõte oli iseenesest hästi kandev ja lohisema ei kippunud ning korralikult tugev rõhk sealsele olukorrale andis kena poliitilise maigu ja kokkuvõttes maalis Berg asjast suheliselt pingsa, uuriva ning poliitilise filmi. Näitlejad olid omal kohal ja lõpus domineerinud tulevahetuste seeriaga sai üksnes rahule jääda. Peter Bergil on annet, aga antud juhul jäi puudu veidi nii originaalsest kui ka pingelisemast poolest, aga tuntav omapära oli olemas.
7/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar