13 Tzameti 2005

Lavastaja: Gela Babluani

Osades: George Babluani, Pascal Bongard jne.

Kaasblogija Soprano oma filmiblogis Filmidest ja Muusikast inspireeris nii mind kui ka teisi blogijaid looma väikese ühise filmiarvustamise. Filmiks sattus ühisel häälel prantsuse thriller 13 Tzameti. Ei olnud ma isegi selle nime kuulnud, aga 13 Tazameti osutus vaatmata oma tundmatusele üheks parajalt kobedaks tükiks.

13 Tzameti tutvustab meile noort Sebastieni, kes parandab katust Hr. Godoni juures. Mehe surma järel otsustab Sebastien järgida juhtnööre, mis oli Hr. Godonile saadetud ja enne surma olevat ta öelnud, et tegemist on kirjaga, mis toob talle kõvasti raha sisse. Rahast ajendatuna lähebki Sebastien sinna, kuhu kiri juhatab. Seda järgidel pole tal aga õrna aimugi missugune tulemus teda eest oota ja see ei ole üldsegi lihtne raha kätte saamise viis.

Film on mustvalge, millega harjumiseks ei tekkinud mitte mingit probleemi, sest see nagu lisaski teosele rohkem tuntavat salapära juurde. Esimene pool(või isegi vähem) filmist oli üsnagi rahulik ja sündmused hargnesid ilma suuremate keerkäikudeta. Salapära ja küsimusi tekitas kahtlased asjaolud, mis keerlesid Godoni ja tema saadetud kirja vahel. Kiri oli kõigile miskipärast vägagi tähtis. Dialoogi oli alguses üldiselt väga vähe ja nii sai ise peategelast jälgida ning kaasa mõelda, mis siis üha rohkem juurde antavate vihjetega lõpptulemuseks kujuneb. Miinuseks oli mulle võib olla see, et näitlejad olid kuidagi eriti kaamete ja tõsiste nägude ning mingit emotsiooni ei saanudki välja lugeda. Algus oligi üles ehitatud kui aeglane, aga samal ajal ka salapärane sissejuhatus. Tulemuseks kirja järgimise eest sattus Sebastien vägagi kõhedasse olukorda, mida ma ei osanud ilmaski ette kujutada. Kui filmi algus oli võib olla veidi veniv, siis kirja saladus korvas eelneva täielikult. Seda ei saagi ilma spoilerdamata kirjeldada, sest see tegigi filmi teise poole niivõrd pingeliseks ja üsnagi ahhetama panevaks. Sama võib öelda ka lõpu kohta, mis üllatas oma iseäralikusega, sest jällegi ei oleks ma sellist tulemust oodanud. Kui Sebastien oli jõudnud põhilisse filmi tegevusse metsas asuvas mõisas, siis iga uue "võistlusega" suudeti kerida pinge lakke ja see jällegi maandada ning siis jällegi otsast peale alustada. Mõisas toimunu pani mõtlema, et kas siis nad kõik olid väga suurtes rahalistes hädades ja kas need pealtvaatajad olid rikkurid, kes seda kõike nautisisd. Pealtnäha nagu oligi nii, aga film neid vastuseid ei andnud ja tegelikult nii oli enam vähem kogu filmiga. Tundus, et tähtsal kohal on vaataja ise, kes peaks oma loogikat toimuva suhtes ise rakendama. Lõpp kulmineerus küll ootamatuks, aga mulle ei meeldinud et asja uurivad võimud jäeti kõrvale ja ei saanudki teada midagi korraldajatest või teistest, kes selle hullusega seotud oli. Muidugi vastamata jäänud küsimused lisasid huvi ja mõtlemisainet, kuigi minu jaoks jäi asi poolikuks ja oleks tahtnud rohkem tegelasi, kelles oleks olnud veidigi rohkem sügavust. Peategelane jättis mind kahjuks liiga külmaks ja mitte keegi siin filmis erilist huvi pakkuvana ei esinenud.

Siiski iseäralik ja üllatav, aga puudujääkidega filmi terviklikkuse suhtes.

6/10