Indiana Jones and the Kingdom of the Crystal Skull 2008

Lavastaja: Steven Spielberg

Osades: Harrison Ford, Cate Blanchett, Shia LeBouf jne.

Tegelikult juba suvel sain uue Indy filmi nähtud, aga nüüd oli nii palju aega möödas, et otsustasin uuesti vaadata. Vaatamata oma veidrustele kukkus värskeimast versioonit siiski hea tükk välja, aga miski selle filmi juures jäi kripeldama. Tundub, et nüüd otsustati veeta aega rohkem arvutiosakonna laua taga ja mitte edasi minna vanemate osade stiilis. Siiki oli olemas oma vanamoelisus, kuid kahjuks absurdsust ning vastukäivust oli liigagi palju. Vanadega oli küll sama lugu, aga nende puhul säilitati minu jaoks vähemalt teatav tasakaal ebareaalsuse ja vastuvõetavuse vahel.

Indy 4 toob vana ja hea Henry Jonesi ehk Indiana Jonesi tagasi ekraanile. Sedapuhku on sakslaste asemele ilmunud venelased püha eesmärgiga saavutada võim kogu maailma üle. Et seda kõike saada peavad nad aga enne toime tulema Indyga, kes nende käest juba ära lipsas. Võimu haaramiseks omab tähtsat rolli kristalne pealuu ja Eldorado legend. Mida lähemale tõele, seda rohkem kõrgustesse hakkab asi kiskuma.

Filmi algus andis õnneks koheselt Indy filmi vaatamiseks vajaliku tunde kätte, sest kiiresti tekkis rõõm vana, kuid siiski ikka muheda Fordi nägemisest. Suunurk viltu, piits ja kaabu pähe ning üks venku ei saa teda oma käpa alla. Ford oli endiselt vanas ning tuttavas rollis, milles pettuma ei pidanud. Ei olnud nii aeg ega vahepealsed filmid Jonesi sarmi kustutanud. Seekord olid mängus venelased eesotsas Irina Spalkoga, keda kehastas mõningase kohmetu harjumisega Cate Blanchett. Paistab, et sellele daamile aeg ei mõju või on lihtsalt grimmeerijate kurjad käed mängus. Kuidagi puiseks osutus ta Spalkona ja veidi ka üheülbaline, aga eks tema rolli kujutaski vist Indy traditsioonilist "pahalast". Kummaline, et ta punnitas inglise keelt Jonesiga rääkides ning sama tegi ta oma kamraadidega=). Ei kurda, aga asi kisub imelikuks kui üks ja sama rahvus suhtleb omavahel inglise keeles.

Nii, aga filmist ka veidi. Kristallpealuu mõttega jäin üldiselt rahule, sest mind ei kohutanud Indy seeriat varem mitte kordagi puudutanud teema sisse toomine. Miks ka mitte ütleks selle peale. Häirima hakkas mind hoopiski liigne ülepingutatus, mis sundis silmi keerutama panema. Milleks see pagana külmkapp vajalik oli? Ma saan aru, et väga lahe on näha Indyt läbi õhu vihisemas ja siis väikese loomakesega tõtt silmitsemas pärast kui ta on juba kapist välja kobinud. Lahe jah, aga minule ülaliia mängulik. Jones seejures säilitas oma tavapärase oleku ja tegutsemisviisi. Nii et tema oli ja jäi kogu filmiks ehtsaks sekeldajaks nagu ta on seda alati olnud. Shia LeBouf üsna meeldis siin rollis, aga liialt oli rõhutatud tema sidekicki osale. Suu jäi aga lõplikut lahti nähes teda Tarzanit mängimas. See oli koht, mida võiks äärmusesse minnes South Parki ahvides kommenteerida: They raped Indy!. Ega see nüüd nii hull ka olnud, aga ikkagi kõige ebavajalikum tegu kogu filmis. Üldse olen lugenud, et Indy 4 sisaldab rekordarv vigu, mida mina nagu ei märganudki. Eks ma siis rohkem keskendun filmi arenemisele mitte vigade pingsale otsingule.

Lõpptulemus oli meelelahutuslikult meeldiv nagu alati. Heatahtlik ja Indylik. Seikluslik ja nagu alati mõnusalt hea kaasahaarva muusikaga.

On kuidas sellega on, aga Indy 4 jäi alla eelnevatele osadele, aga siiski saavutati vana ja hea ning suudeti üks kord veel see kõik uuesti ekraanile lajatada.

Siiki tuleb siit üks veidi värisev hinne. Ei taha vähem anda ja ega see rohkem ei vääri ka.

7/10