Pitch Black 2000

Lavastaja: David Twohy

Osades: Vin Diesel, Radha Mitchell jne.

Pitch Black ja ka Riddickit ümbritsev mütoloogia on mulle üsnagi südamelähedaseks saanud. Esmakordselt silmasin Pitch Blacki paar aastat tagasi võib olla suve keskpaiku ja tookord mingit muljet ei jätnud. Teistkordsel pealesattumisel olid mõlemad silmad teleekraanile kinnitatud ja tahest tahtmata hakkasin endamisi aru pidama, et miks mulle enne see film ei istunud, sest taasvaatamise ajal taipasin, et tegemist tõesti andeka ja kusjuures ühte parimat antikangelast sisaldava ulmefilmiga. Nüüd olen kuskil 3-4 korda Pitch Blacki näinud, kuigi ma ei saa enam kindel olla arvude õigsuses. Sama käib ka Chronicles of Riddicki kohta, aga eks sellest pikemalt juba järgmises postituses. 

Kaubalaev satub meteoriidisattu ja on sunnitud hädamaanduma kummalisele pealtnäha inimtühjale kolme päikesega planeedile. Pardal on aga ka midagi enamat kui lihtsad inimesed. Nimelt tagaotsituim kurjategija Charles B. Riddick, kellel on saatjaks veidi kahtlase olekuga pearahakütt Johns. Riddick põgeneb, aga õige pea peavad ellujäänud tõdema, et mõrvarlik Riddick ei olegi enam see kõige suurem oht sellel peatselt pimedusse kattuval planeedil.

Esimese osa näol on tegemist väiksemamõõdulise ulmekaga, sest põhirõhk ei ole suurejoonelistel ulmelistel elementidel nagu on tavaks. Tulevikuühiskonna või siis hoopiski erineva kosmosesüsteemi määrab ära kolme päikesega planeet ja ka mõningad muud vihjed, kuid ilma teise osata polekski teada saanud kogu sealse maailma mõõtudest. Kuidagi hubaselt ja üldsegi mitte häirivalt ulmeliselt oli kosmoselaeva ja selle hädamaandumine kujutatud. Tegevus toimub kõrbeplaneedil, kus puudub elu. Vähemalt nii arvatakse, kuni ellujäänud leiavad mahajäetud asundused. Kogu ümritseva teadmatuse ja veeotsingute keskel kerkib esikohale pidevalt pimedusse hoiduv Riddick, kes kannab musti prille, et katta oma valgustundlikke silmi. Riddick on lühidalt öeldes täiuslik kütt ja üldjuhul jätaks ta surema või tapaks igaühe, kes tal parasjagu ees peaks püsima. Algul päikseline ja silmipimestav planeet pakub mõnusat vaatemängu ja seda just eriti Riddicki pärast, kes alles põgenenuna jälgib veeotsingule suundunud salka. Lühikesed lähivaates võtted salka jälgivast Riddickist annavad väga hästi edasi tunnetust, et tegemist on halastamatu kütiga. Juba alguses kui Riddick pole veel sõnagi lausunud ütlevad tema teod rohkem kui miski muu. Üksinda pimedas kosmoselaevas ja lükkab valudes oma käsi liigestest välja, et end vabastada ahelatest. Iga pisemgi tegu sai filmi jooksul talle iseloomulikuks ja iga pisemgi sõna lisas temale kui külmaverelisele tapjale omapära juurde. Miskipärast istus selline lähenemine mulle suurepäraselt ja seda muidugi ka Vin Dieseli pärast, kes on justkui loodud antud rolliks. Filmi visuaalne pool oli üpriski meeldiv oma pidevas heleduses ja seda paremaks läks seisukord ka pimeduse saabumisel. Ahjaa, Riddickil on nimelt helendavad silmad, sest ta laskis neid töödelda, et näha perfektselt pimedas, kuid valguses kisub tal silme ees liigagi välkuvaks ja seega ta kannabki valguses olles musti prille. Pimedas nägemise võime oli samuti filmi üks meeldivamaid hetki ja õnneks ei mindud selle võimega liiale, sest tema nägemist näidati ainult siis kui see oli vajalik. Pimeduses hiilgavad silmad ja Riddicki kurjakuulutav olemus klappisid igal võimalikul moel, et luua temast üks sõna otses mõttes lahedamaid antikangelasi. Ellujäänute hulgas olid kõik väga erinevad inimesed. Inglasest kaupmees, Riddickit kopeeriv poiss, narkarist pearahakütt, moslem oma jüngrite või poegadega(ei saanudki täpselt aru), eneses kahtlev abipiloot Fry ja ka teised, kuid kelle ekraaniaeg jäi liiga väheseks. 

Planeet peitis endas midagi enamat kui luid ja pidevat valgust. Varsti saabus pilkane pimedus ja olevused, kes jahivad pimeduses, tulidki oma pesadest välja. Tulnukkiskjatel oli iseloomulik hääl, mis sai kiirelt nende tunnusmärgiks. Samas oli neil ka sarnasus Riddickiga ja see sarnasus puudutas just nägemisvõimet pimeduses. Kuigi nemad ei näinud, sest nad orienteerusid haistmise ja helide kajamise järgi.Tõesti kaunis oli vaadata olevuste väljumist maapõuest ning samal ajal näha ja kuulda Riddicki suust sõna: "Beautiful". Meeskond võttis juhiks Riddicki, et läbida pikk maa pimeduses ja jõuda päästelaevale elusana. Nii mõnigi pimedusse jäigi. Osad nii olevuste kui ka Riddicki käe läbi. Ka Johns oli üks neist. Diesel on vaatamata kõigele kuidagi väga efektne antud rolli ja filmis. Muidu jääb ta üsnagi üheülbaliseks ja seda on tunda mitmetes uuemates rollides, kuid Pitch Blackis on ta täielikult omas enesekeskses elemendis. Pimeduse saabudes ei ole enam midagi alles, mis reedaks ulmelisuse, kuid siiski on kõik eelnev rajanud piisavalt tugeva pinnase, et mitte kaotada kujutlust vaenulikest omapärase kujuga kiskjatest ja pimedusse kattuvast planeedist. Ühte peaosa kannab Radha Mitchell, kes jättis mulle suurepärase mulje oma rolliga Silent Hillis. Ka siin omas ta korralikku osa kahtleva abipiloodina. Antud filmis täiesti korralik osatäitmine. Riddick plaanis oma põgenemist juba pikalt ette ja teda juba teised ei huvita, kuid asjalood läksid teisiti, sest mõistes Fry`d mõistis osalt ka iseennast. Lõpplahendus saabus huvitavat teed pidi, sest üldsegi mittetraditsiooniline oli kuulda Riddicki suust: "Not for me!". Üsnagi tabav lahendus kui võtta arvesse Riddicki suhtumist ellu.

 Stiilne põnevik kaasahaarava tegevustiku ja ühe parima peaosalisega.

9/10