In The Loop 2009

Lavastaja: Armando Iannucci

Osades. Peter Capaldi, Tom Hollander, James Gondolfini jne.

Kes oleks võinud arvata, et poliitikutega võib julmalt palju nalja saada? Eriti veel praegu, kui meie endi valimiseelne kana kitkumine oli ääretult tobe kõikide osaliste poolt. Seetõttu olen ma juba ammu keeranud selja Eesti poliitikale ja saatnud nad sinna, kuhu päike ei paista. Silmakirjalikud ja rahamaiad on nad kõik. Okei, mitte kõik, aga vähemalt enamus jätab meelsasti endast just sellise mulje. Aga kui mängu astuvad filmid, mis pakatavad poliitilisest satiirist, siis ei saa need mind külmaks jätta. Inglaste armutu poliitiline heitlus In the Loop`is, mis on absurdne ja üdini huumorikas, on tõeline kuulamis-ja silmarõõm. Mida kõike kardinate taga ka toimuda võib!

Riigisekretär Simon Foster ütleb otseeetris lause, mis ajab kogu Briti valitsuse kihama. Eriti veel kommunikatsiooni juhataja Malcolm Tuckeri, kes võtab õnnetult lauselt sabast kinni ja enam lahti ei lase. Otse kaamerate ees kõlanud lause "sõda on ettenägematu" ajab briti usinad ministrid tagajalgadele ja igaüks püüab leida endale parimat kohta kellegi mõjuka kõrval. Inglased ei saa ega taha sõjast osa võtta, aga Simon Fosteri teleesinemine sunnib nii USA kui ka Inglise erinevaid asjasse pühendunud ministreid võtma sõja suhtes lõpliku seisukoha. Selles võitluses ei anta armu mitte kellegile.

Mis saab olla veel parem kui inglased üksteisega üha andekamaks muutuvaid mõnitusi vahetamas? Poliitika on räpane ja In The Loop näitab, et suulise vägivallaga jõuab veel kaugele. Kui kuulata inglasi ja ameeriklasi võidu üksteist mõnitamas, siis tahest tahtmata tekib tung pooldada just inglast. Millest see tuleb? Arvatavasti sellest, et inglased suudavad käigupealt moodustada perfektsena kõlavaid vaimukusi, mis võivad olla ropud, musta huumoriga vürtsitatud või üsnagi lihtsad, aga kõla poolest vaimukuse tippsaavutused. Peategelane Simon Foster ongi see õnnetu vennike, kes selle halba mõju levitava lause välja ütles. Erinevalt hullumeelsest Malcolm Tuckerist võtab Foster juhtunut rahulikult või vähemalt ta püüab rahu säilitada. Eriti suurt numbrit teebki kommunikatsiooni juht Tucker, kelle ekraanile ilmumine tähendab alati valju, terava ja üdini inglasliku sõimu osaliseks saamist. Tuckerit kehastas Peter Capaldi, kes teeb sama rolli ka Briti sarjas The Thick of It. Õigemini In The Loop peakski olema täispikk versioon arvatavasti sama vaimukast sarjast. The Thick of It`il on olemas 3 hooaega ja viimane on veel pooleli. Peamist rõhku ei asetata siiski ainult läbikukkunud teleesinemisele, vaid oma osa saab ka sõda, mille ümber kogu jant üldse keerlebki. Miskipärast ei tunta Lähis-Ida konfliktide vastu erilist huvi, sest enamus püüab ühtlasi säilitada ja tähtsustada oma tööd ja ametit.

See ongi kõige imekspandavam. Ministrid üksteisega võistlemas ja igaüks ikka enda eest, mistahes vahenditega. Kusagil on valminud Sõjakomitee, millest teavad väga vähesed, aga päeva lõpuks on jutt saladuslikust komiteest niivõrd kaugele levinud, et iga uus koosolek on ülerahvastatud ja igaüks püüab oma tähtsust säilitada ning samal ajal teada saada, kus ja miks toimub Sõjakomitee. Õige pea suundub mitmepealine sappi sülgav ministrite jõuk USA-sse, et seal Briti valitsuse otsustest aru anda ja rääkida lähemalt sõja ettenägematusest. Kui In The Loop poleks olnud niivõrd suure huumoripagasiga, siis ei oleks filmil üldsegi mingit mõju. Siis oleks olnud tegemist tavalise poliitilise filmiga, mis ei tekita eriti suuri tundeid. Aga õnneks oskavad inglased lajatada intelligentse suuvärgiga, mille mõju on näha vaataja pidevas irves või lahtises suus ja imestust täis näos. Mul oli natuke mõlemat. Kui James Gondolfini USA kindralina lõpuks tegevusse astus, oli juba kaugelt näha, et nüüd lüüakse kord majja. Malcolm Tucker sai endale omamoodi vastase, kes ei kahanegi murust madalamaks, kui Tucker suu lahti teeb. Mis siis ikka, suurepärane komöödia, mille stsenaarium on arukas ja vaimukas tekst ootamatult intelligentne ja hirmkoomiline. Tegelastepõhine arendus kannab vilja igal hetkel ja seda isegi siis kui teema on iseenesest võõras ja ebahuvitav.

Oskus muuta poliitiline film aasta koomilisemaks tükiks on igati kiiduväärt. Midagi jäi siiski minu jaoks puudu. Kõik oli nagu olemas, aga parimaks ei saaks In The Loopi kuulutada. Võõras teema, sisu lühidus ja äkiline lahendus, mis kuskile nagu ei viinudki tekitasid tuska, kuid ma arvan huumorit jagub igale maitsele. Kusjuures ma arvan, et In The Loop on võiks olla enim tsiteeritum film, sest pea igas steenis, mis leiab aset poliitikute seltskonnas, võib leida kasvõi ühe lause, mis väärib tsiteerimist.

8/10

"Climbing the mountain of conflict"? You sounded like a Nazi Julie Andrews!