Alien 3 1992

Lavastaja: David Fincher

Osades: Sigourney Weaver, Charles S. Dutton, Charles Dance, Ralph Brown´jne.

Pärast James Cameroni visiooni ei oleks oodanud mitte mingil juhul Alieni seeria teatud mõttes taandarengut. Mitte otseselt kvaliteedilt, vaid pigem mõõtmetelt. Aliens oli teadagi, et suurepärane ulmemärul, aga Alien 3-ga püüdis vahepeal kanna sügavale pinda kinnitanud David Fincher tuua seeriasse midagi uut. Uus suund, mis rohkelt meenutas Alieni, tekitas algselt negatiivseid reaktsioone isegi minus, aga pikapeale on mu arvamus päris palju muutunud ja vaatamata kõigele on Alien 3 väärikas ja huvitavalt uuendusliku lähenemisega. Kavatsen ka palju filmi sisust rääkida ja seega hoiatan ette, et spoilereid on küllaga.

Olles napilt põgenenud tulnukatest kihanud kolooniast satub Ripley järjekordselt külmutatuna pilkasesse tühjusesse tiirlema. Seda hetkeni kuni Ripley päästelaev teeb hädamaandumise vanglaplaneedil. Seal võetakse uustulnukad oma hoole alla, aga vangidele võõraste kohalolu ei meeldi. Eriti veel seetõttu, et üks nendest on naine. Õnnetuseks ei olnud Ripley laeval üksi. Kolooniast tuli kaasa tülikas külaline ja ta ei peatu enne, kui on saavutanud ülima eesmärgi ja seekord ei ole selleks ainuüksi inimeste jahtimine.

Mäletan, et kolmas osa tekitas minus teatavat vastumeelsust, kui filmi esimest ja teist korda nägin. Ei suutnud omaks võtta tõsiasja, et Alien 3 on liiga erinev eelnevatest ja vägagi vähemtempokam Aliensist. Aastate möödudes ei tihanud nii väga enam isegi uuesti vaadata ja negatiivsete poolte üle aru pidada. Praegu mõeldes, ei oska isegi enam meenutada, millal võis see viimane vaatamiskord olla. Olen möödunud aja jooksul kõvasti rohkem filme vaadanud ja üldsegi filmide suhtes rohkem arenenud ja nüüd uuesti Alien 3 vaadates leidsin end filmi nautimas ja kunagiste valupunktide üle mõtisklemas. Kõikide osade puhul meeldib mulle loo jätkamise järjepidevus. Üks lõpeb suuremat sorti mölluga ja teine hoopiski rahulikumalt. Antud juhul saabub Ripley järjekordselt ühest õudusest teise. Alien 3-e suurim eripära on tegevuspaik, kuhu Ripley ja uutmoodi tulnukas satuvad. Vangla, kuhu on koondunud vägistajad, tapjad, pedofiilid ja mõned veelgi hullemad. Pole eriline koht naiste jaoks, või mis? Aga Ripley ei ole lihtsat mingi suvaline naine. Tema ainus vääriline vastane on julm ja perfektne olevus, kes talle vanglasse järgnes. Suurimad muutused toimuvadki siis asukohaga ja sealse vastava seltskonnaga. Ka Ripleyt tabab uuenduskuur. Kui oled sattunud vanglasse, siis tuleb ka juuksed maha ajada ja nii juhtub ka Ripleyga. Üldiselt on filmi tabanud mõnus tume toon. Isiklkult mulle uus stiil ja lähenemine meeldis. Ripley jõuab vangide sekka ja peab jälle tunnistama, et ta ei ole mitte kuhugi jõudnud. Ta kaaslased on surnud, nende seas isegi väike tüdruk Newt eelmisest osast. Kurblik meeleolu on kerge tekkima ja seda suuresti tänu Sigourney Weaveri emotsiooniderikkale etteastele. Peab tõdema, et Alien 3 kinnitas taas Weaveri e. Ripley olulist rolli seerias, kui pidevalt areneva ja kannatava kangelannana. Kui Bruce Willis säras Die Hardis, siis Alieni filmides särab sarnaselt Willisele just Sigourney Weaver ja tema muutlik roll. Juuste maha lõikamine muutis Ripleyt tundmatuseni. Aliensis võis ta olla heroiseeritud kangelane, aga Alien 3-es on ta täiesti muutnud. Ikka ainult paremuse suunas muidugi. Kiilakas, ahastuses ja segaduses naine karja perverssete vangide keskel. Asukohast rääkides, siis tahaks välja tuua vanglahoone ruumid, mis olid täiuslikud jahimaad varjudes luuravale tulnukale. Vangla sisemus rõhutas pidevalt apokalüptilist atmosfääri. Seda tõid esile pimedad koridorid, kaugenevad karjed, sammude kaja ja olendi kohutav karje.

Tulnuka tekkelugu tekitab paraku aga suure hulga küsimusi, sest Alien 3 tutvustab ju ometigi ühe kuninganna sündi ja see ei tulnud jutuks teises osas, kus kõigi tulnukate ema esmakordselt tutvustati. Samas on ka see asjaolu midagi uut ja seega oluliselt huvitavam, kui näha uuesti kookoneid ja näokallistajaid inimesi ahistamas. Tekitab küll palju küsimusi, aga tolle väiksema, kiirema ja intelligentsema tulnuka olemasolu muutub oluliseks alles momendil, kui Ripley avastab endas pesitseva kuninganna. See muutis kõike, nii Ripleyt kui ka esialgset arvamust filmi lihtsakoelisusest. Oluliseks pean ka vangide sisse toomist. Igaüks neist oli küllaltki erinev. Mõni oli kartlik ja lobisev, mõni oli hoopis tegutseja ja eriti ohtlik. Üks neist oli mentor, kes püüdis juhtida oma lambukesi õigele teele. See ei ole lihtne, kui meeste sekka saabub üks ja äärmiselt palju segadust tekitav naine. Alien 3 ei ole kindlasti üleliigne jätk, pigem just vajalik ja traagilise lõpplahendusega finaal kogu seeriale. Mis siis, et Alien 4 seda kõike jätkas, aga Ripley kurb lõpp oleks olnud parim viis, kuidas suurepärase triloogiaga ühele poole saada. Seekordne tulnukas oli üsna väike ja kiire. Ronis lagedel ja puges kitsastesse pragudesse nagu mõni putukas. Ka tema välimus oli erinev. Värvuselt pigem tumekollase ja musta segu. Kogu filmi puhul on visuaalne stiil sootuks erinev. Rõhutatult räpakas, läbivettinud ja roostene keskkond, mida saatis vangide huilged tumenevates koridorides. Samuti meeldis vangide ühtne religioon, mille juht karistas pattulangenuid karmilt. Mitmekesisust leidus Alien 3-es palju. Alates tegevuspaigast endast ja lõpetades tulnuka erilisest väljanägemisest. Fincheri kätetöö on välimuselt ilus ja sisult veidi lahtine ja segane, kuid järjeloona töötab Alien 3 sama efektselt nagu eelmised osad. Erinevalt eelnevatest on Fincheri käe all valminud järg vägagi Ripley-keskne. Oleks oodanud Cameronile sarnast märuliga rikastatud filmi, aga tegelikult on Alien 3 sarnane hoopis Ridley Scotti nägemusega. Üks tulnukas ja kamp närvis inimesi, aga seekord ei põgeneta, vaid jahitakse jahtijat. Finaal oli juba omaette vaatemäng, sest üsna elava huviga vaatasin koperdistest vangide meeleheitliku pagemist mööda koridore. Sobiliku pinge loomiseks töötas kassi-hiire mäng päris edukalt. Kõige enam meeldis mulle aga Ripley eneseohverdus, kui kohale ilmusid Weyland Yutani saadikud, et kuninganna enda käte vahele saada. Viimased minutid möödusid ahastuses Ripley eneseheitlusega ja ma leian, et viskumine tulle oli üks ilmatumalt kurb vaatepilt. Eepiline lahendus väljapääsmatule olukorrale. Ilus, aga samas traagiline. See oleks olnud tõesti viimane jõupingutus kogu seeria jaoks, aga vaatamata sellele valmis Alien 4 siiski alles 5 aastat hiljem.

Teistsugune, aga mitte sugugi halvem. Vahest nõuab harjumist, aga Alieni seeriale omase elamuse osaliseks saab nii või teisiti.

9/10