Lavastaja: Ole BornedalOsades: Lasse Rimmer, Lene Nystrom jne.
Ole Bornedaliga olen tutvust teinud ainult ühe filmi kaudu ja selleks oli Bornedali enda filmi Nightwatch`i USA versioon, kus peaosas olid Ewan McGregor, Josh Brolin, Nick Nolte ja Patricia Arquette. Tegemist oli üsna perverse teosega, mida ma hästi enam ei mäleta, kuid vähemalt tean, et tegu oli arvatavasti hea filmiga. Originaali tasub ka kindlasti ette võtta, sest kuuldavasti on see parem kui remake. Hetkel on mul veel ootejärjekorras I Am Dina Gerard Depardieu`ga peaosas, mis ilutseb mul juba pikemat aega riiulis ja nõuab vaatamist. Järelikult oligi Bornedali nimi määravaks, et Deliver Us From Evil`i üldse KUMU-sse vaatama minna. Bornedali uusim filmi kajastab väikelinna sallimatust, harimatust, kambajõmlust ja pesuehtsat, kuid äärmiselt ohtlikku rumalust. Lollus on alati ohtlik ja Bornedal kujutab selle tagamaid ootamatute pöörete ja isikupärase teostusega, mille puudumisel oleks film olnud etteaimatav ja juba korduvalt äraleierdatud lugu. See oli mu suurim hirm, kuid õnneks olin auditooriumis istudes filmi suhtes õndsas teadmatuses. Deliver Us From Evil`it võib võtta kui oskulikku ja igati suurepärast teost, kuid samas ei saa mööda vaadata faktist, et sisu ei hiilga originaalsusega, kuid õnneks paljudele lavastajale omapäraste külgedega. Bornedal osutus piisavalt targaks meheks, et mängida kõige muuga, mida tehniline külg teha lubab. Alates väga muutlikust kaameratööst, filmi harjumatust sissejuhatusest ja linnaelanike omapärastest stereotüüpidest. Suurt rolli mängis harimatu ja vägivaldsete kalduvustega rekkajuht Lars, kelle tegudest kõikehaarav sündmusteahel alguse saigi. Tema käe läbi hukkus üks linnaelanik, kelle puudumise märkamise järel ärevus ja viha ei tahtnud vaibuda. Seda küll ainult pealispinnalt, sest põhjalikum järeldus jõuab tegelasteni alles finaalis. Filmi omapäraks saaks lugeda üsna omalaadse sissejuhatuse, kus iga tähtsamat tegelast tutvustati eraldi ja ka kohati päris põhjalikult. Äkilised kaameraseisakud tutvustamiseks olid meeldejäävad väikesed, kuid kindlasti olulised lisad. 
Ka kinematograafia üllatas nii mõneski mõttes. Esialgu jääb küll varju, kuid filmi temaatika süvenedes jõuavad visuaalid ja värvid esile tulla ning end ka maksma panna. Üsnagi meeldiv, et muserdavalt tavalise sisu juures töötab tehniline külg kõigele vastupidiselt. Tulles nüüd sisu juurde, siis päris üllatustevabaks ei saaks seda siiski lugeda, sest ainuisikuliselt Bornedali poolt kirjutatud stsenaarium on rikastatud pööretega, millele tehtav eeltöö laseb tähelepanu pöörata põhjalikele tegelaste arengutele, aga mitte eesootavatele traagilistele sündmustele. Endalegi üllatavalt pühendas Bornedal palju aega Larsi tegelase karakteri arengule. Ta oli äkiline ja ebaintelligentne jõmm, kellest võis kõike oodata, kuid tal oli piisavalt oidu, et sallimatusest põhjustatud allasurutud viha suunata bosnialasele, et varjata arvatavat kuritegu, mida Lars enda peale ei kavatsenudki võtta. Filmi põhilisteks tegelasteks on siiski Johannese perekond, mitte Lars ja tema kamraadid. Johannes oli healoomulise ja intelligentse pereisa musterkuju, kellest oli juba ette arvata, et ta kaitseb märatseva rahva poolt taga aetavat bosnialast. Larsi teoga seostub samuti andekalt välja kirjutatud tegelane, kes on kättemaksu peamine organisaator ja bosnialase suurim vastane. Bornedal loob veidralt, humoorikalt ja väga isikupäraselt maailma, kus on linn kitsarinnaliste ja kergemeelsete inimestega. Veidralt suurepärane sissejuhatus ja pikk tegelaste areng enne pöördelist avastust ja reaktsiooni süüdlase suunas. Film võtab realistliku aeglusega üles rassismi, rumaluse ohtlikkuse ja kättemaksu pimestava jõu, mida esindavad julmade tegudega märatsev rahvajõuk. Deliver Us From Evil pingestab olukorda tavapäratute situatsioonide ning lähedaste ja vastaste motiividega, mis sunnib neid vastavalt oma olukorrale erinevalt tegutsema, mis kõik juhtuvad olema üpriski ootamatud Kombineerituna tehnilise külje omapärasusega paiskus avalikkuse ette mitmeid kiiksuga traagilisi sündmusi ja kurjuse äratamise järel kannatasid kõige rohkem õigluse eest seisjad. Toimuva läbi viimiseks ol kasutusele võetud helide ja muusikaga pidev mängine, mille roll tõestas end eriti lõpusündmuste käigus.
Veidralt huvitava arenguga teos, mille tavalisus kipub kohe vägisi kaduma Ole Bornedalile omaste kiiksude ja suurepärase tehnilise poole taha.
8/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar