Lavastaja: Rachid BoucharebOsades: Brenda Blethyn, Sotigui Kouyate jne.
Toimub 2005 aasta terrorirünnak Inglismaal. Inimesed on paanikas ja samas ka teadmata kadunud. Elisabeth on üks esimestest. Täpsemini öeldes suundub naine turvalisest kodust oma täiskasvanud tütart otsima, sest tütar ei vasta telefonile juba mitmeid tunde pärast rünnakuid. Samasuguse plaaniga saabub Londoni ka aafriklane Ousmane, kes otsib oma poega, keda ta ei ole juba pikemat aega näinud. Kaks täiesti erinevat inimest on sunnitud koostööd tegema ja oma eelarvamused kõrvale lükkama, et leida kadunud lapsed.
London River on eelkõige traagiline lugu tavalistest oma elu elavatest inimestest. Olgu nad mustanahalised, valged või lihtsalt tõmmud, kuid kriisiolukorras on nad kõik samasugused. Seda film enam-vähem tahabki edasi anda. On ka teisi teemasid, mida filmis läbi kahe peategelase ka suurepäraselt kajastatakse. Elisabeth on muretsev ema ja Ousmane on islami usku aafriklasest prantslane, kes jättis oma pere maha ja nüüd otsib oma last ainuüksi terroriaktide tõttu. Plahvatused ja paanika lähendas kahte väga erisugust elu omava mehe ja naise, ema ja isa. Neil mõlemil on oma taak kanda. Kellel raskem, kellel kergem, kuid värisev hirm oma liha ja vere kaotamise pärast ajab tagajalgele ning surub pikali minevikuvarjud. See kehtib eelkõige Ousmane kohta, kes kahetseb minevikus tehtut igal sammul. London värises ning poegi, tütreid, emasid, isasid ja muid sugulasi teatati kadunuks peaaegu et iga tunni järel. Arusaadav, paanikasegune hirm uskumatuna näiva vägivalla tõttu võib ajada segadusse ja luua arusaamatusi erinevatesse kultuuridesse kuuluvate inimeste vahel. Filmi põhiteemaks on eelarvamused, hirmud ja kõikemattev teadmatus. Brenda Blethyn kehastab muretsevat ema Elisabethi eheda siirusega, mis rõhutab inimelu kallidust ja armastust kogu filmi vältel. Tragi ja väsimatu ema ei saa rahu tütre kadumise tõttu. Tema otsingud on esialgu tulutud ja lootust kustutavad. 
Otsingute käigus astub mängu Ousmane, kes on vana, põdur, aeglase sammuga ja kepi najal liikuv palju vaeva oma elus näinud aafriklasest metsavaht, kellel rahu südames. Selle tagamõttega ta poega otsima saabubki. Ta kardab hullemat ja seda ka õigustatult, sest milline intelligentne mees ei kahtlustaks oma poega tegudes, mis on põhjustatud usu nimel võitlemisest. London River on mõtlemapanev ja raskepärane teos, mis poeb parajal määral hinge, et seda raputada ja filmi kannatavatele tegelastele kaasa elama panna. Võiks isegi öelda, et Londoni terrori tagajärgi kajastav film on niivõrd realistlikult üles võetud, et tähelepanu hajumisel võiks seda pidada isegi dokumentaalfilmiks, aga seda ta muidugi ei ole. Põhirõhk taandub laste otsingutele ja ema jaoks hirmu tekitavatele faktidele, mis järgemööda tütre eraelu uurimise käigus ilmnevad. Elisabeth ja Ousmane on vaiksed inimesed ja seega ka vaiksed kannatajad. Koos nad läbivad tuleristseid ja lõpuks õnne, mis annab äkitselt tagasilöögi. Mõlemad suunduvad oma turvalisse keskkonda tagasi, aga teadmisega, et enam ei ole mitte miski turvaline. 
London River kannatab realistlikuse üledoosi käes. Film annab tõsise tooniga edasi turvalise mulli lõhkemise ja võõrana näiva probleemi pärast tekkinud vägivalla tagajärgede levimise, kuid puudu jääb uuenduslikusest ja omapärasusest.
7/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar