Lavastaja: Andrzej Wajda
Osades: Krystyna Janda, Pawel Szajda jne.
Marta on vananev küladoktori naine, kellele ei anna asu uue põlvkonna noorte energilisus ja elujanu. Ta tahab tunda end jälle noorena ja selleks annab talle hea võimaluse kohtumine noore Bogusega. Koos veedavad nad aega ja Marta tunneb end jälle noorena. Toimuvat saadab aga filmimise protsess, kus rullub lahti Martat kehastava näitlejanna traagika.
Sweet Rush on film, mis peaks kuuluma ainult poolakatele või hoolikult valitud ringkondadele, sest sündmustik on täpselt midagi sellist, mis muutub kaasahaaravaks inimeste jaoks, kes on ise mõne traagika üle elanud või on isiklikult filmiga seotud. Sweet Rush on põhimõtteliselt austusavaldus Krystyna Janda mehele Edward Klosinskile ja seega muutub tähendusrikas sõnum oluliseks vaid lähedastele endile. Keskseks kangelannaks oli Marta, kes heietab vanu aegu ja püüab end noorte seltsis jälle noorena tunda. Ta mees on usin arst, kellel on käed ja jalad tööd täis ning naine veedab seetõttu palju aega iseenda seltsis. Naine muutub heaks suhtluskaaslaseks külanooruk Bogusile, kellel on probleemid oma haritud tüdruksõbraga. Nad leiavad üksteiselt lohutust ja piisavalt palju jutuainet, et suvise ilmaga rääkida maast ja ilmast ning nii kulgeb film lõpuni välja ilma, et Wajda uusim film oleks üldsegi millegi poolest märkimisväärseks muutunud. Ainukeseks tähelepanuväärseks lisaks oligi pidev hüplemine filmist selle tegemisse ja vastupidi.
Teiseks sisuliiniks oli Krystyna Janda monoloog, mille vältel jutustab ta oma mehe viimastest päevadest ning mida kõike mehe kaotusevalu endaga kaasa tõi. Sweet Rush on väga intiimne film, aga seda ainult neile, kes on Wajda filmidega väga hästi kursis või tundsid kadunut piisavalt hästi, et talle pühendatud peaaegu et dokumentaalina üles võetud draama muutuks südant heldima sundivaks kogemuseks. Minuga seda loomulikult ei juhtunud ja kuidas olekski saanud? Valmiva filmi sisu jättis ootamatult külmaks, sest seal paraku ei olnud midagi vaadatam, millest on kuidagi väga kahju. Oli lihtsalt lugu vananevast naisest ja kõik. Kogu tähelepanu koondus Jandale ja Sweet Rush`i filmimist seganud intsidentidele, mille põhjustajaks oli mehe haigusest ja surmast segadusse sattunud naine. Loomulikult on see omapärane lähenemine, et vaatajale võõra traagika lähemale tuua, kuid kahjuks jäi mehe surm sama võõraks nagu ametliku filmi sisugi.
Teiseks sisuliiniks oli Krystyna Janda monoloog, mille vältel jutustab ta oma mehe viimastest päevadest ning mida kõike mehe kaotusevalu endaga kaasa tõi. Sweet Rush on väga intiimne film, aga seda ainult neile, kes on Wajda filmidega väga hästi kursis või tundsid kadunut piisavalt hästi, et talle pühendatud peaaegu et dokumentaalina üles võetud draama muutuks südant heldima sundivaks kogemuseks. Minuga seda loomulikult ei juhtunud ja kuidas olekski saanud? Valmiva filmi sisu jättis ootamatult külmaks, sest seal paraku ei olnud midagi vaadatam, millest on kuidagi väga kahju. Oli lihtsalt lugu vananevast naisest ja kõik. Kogu tähelepanu koondus Jandale ja Sweet Rush`i filmimist seganud intsidentidele, mille põhjustajaks oli mehe haigusest ja surmast segadusse sattunud naine. Loomulikult on see omapärane lähenemine, et vaatajale võõra traagika lähemale tuua, kuid kahjuks jäi mehe surm sama võõraks nagu ametliku filmi sisugi.
Sweet Rush ei hiilganud filmilikus mõttes ega püüdnuki silma paista, vaid tahtis edasi anda kurba reaalsust, mis leidis aset filmi enda üles võtmise ajal.
5/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar