Lavastaja: Jon Hurwitz, Hayden Schlossberg
Osades: Kal Penn, John Cho, Neil Patrick Harris jne.
Võib olla nädal tagasi näitas Kanal 2 "Harold & Kumar Go To White Castle". Nägin seda esimest korda, kuigi olin enne korduvalt kuulnud, et tegemist peaks olema õnnestunud komöödiaga. Ja oligi nii.
Üle pika aja sai jälle südamest naerdud. Meenutas kohati Eurotripi, mis oli umbes samalaadse stiiliga. Tõttöelda ma polegi pärast Eurotripi tõsiselt head komöödiat näinud. Olen aina oodanud ja oodanud, aga vahepeal on ainult kuhjunud suhteliselt labased American Pie spin-offid. Harold & Kumari filmid täitsid mu ootused 100%-liselt. Aga kuna 1-se osa nägin ära, siis pidin ju teise osa ka ette võtma. "Guantanamo" osutus veelgi parem kui "White Castle". Kuigi kohati mindi H & K juhtumistega natuke mõistlikkuse piirist välja."Escape From Guantanamo Bay" jätkub täpselt samast kohast, millega 1-ne lõppes. Harold kohtus oma unistuste tüdruku Mariaga, kellega ta esimeses osa lõpus esimest korda rääkis. Kõik sujus nende vahel hästi. Ainult et Maria peab Amsterdami minema ja tuleb tagasi alles nädala pärast. Siis tuleb Kumaril hea mõte, et minna Mariale Amsterdami järgi, sest muidu jääb Harold temast ilma.
Nii nad asuvadki lennukile ja on enesega igati rahul. Kumar on muidugi mõista lennukisse kaasa võtnud enda valmistatud piibu, et WC-s natuke kanepit sisse saada. Üks närviline vanem naisterahvas näeb seda ja arvab, et see on pomm. Harold & Kumar viiakse seejärel idioodist agendi pärast Guantanamo vanglasse terroristide keskele.
"Escape From Guatanamo Bay" on algusest kuni täitsa lõpuni välja hullult koomiline. Ei mäletagi millal nii kõvasti naersin. Oli ka tobedaid seiku, aga koomiline tegevus korvas need täielikult. Harold ja Kumar on lahedad tegelased. Harold on pigem mõistliku mõtlemisega, aga Kumar võtab üksküik mis olukord äärmise rahu ja ükskõiksusega. See ajab muidugi Haroldit hullult närvi. Tegelikult peamised sekeldused ongi tekkinud Kumari süü läbi. Guantanamo vangla oli üks värvikamaid kohti kuhu nad sattusid. Eriti haiglane oli see "cockmeat sandwich".
Ku Klux Klanniga lõkke ääres juttude pajatamine oli samuti leidlik. Ka selles osas on olemas üks maakas oma kauni kodu ja naisega nagu esimeseski. Ainult neil on keldris üks suur saladus, kes hiljem püüab Haroldiga sõbrustada. Lõpuks satuvad nad kahekesi ühe ootamatu tegelasega kanepit tõmbama. Kusjuures see tegelane oli suhteliselt sarnane temaga. Kes näinud, see teab mida mõtlen =).
Mulle tuli ka üks seik meelde kui H & K lennukis istusid. Kumar ütles, et nende reis Amsterdami on nagu Eurotrip, aga ainult see ei ole jama. Muide, see sama vanamutt, kes arvas end Kumari käes pommi nägevat, nägi Kumari tema nahavärvi pärast oma silmades habemikust terroristina.
Muidu pilati ameeriklaste paranoilist terrorohirmu ja rassismi. Tõeline näide lollist ameeriklasest oli idiootlik agent, kes käitus liigagi absurdselt.
Ühesõnaga palju absurdsust ja läbinisti korralikku nalja pakkuv komöödia, mida võiks isegi varsti uuesti vaadata ning naerda.
9/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar