Hellboy 2004

Lavastaja: Guillermo del Toro
Näitlejad: Ron Perlman, Selma Blair, John Hurt, Rubert Evans, Karel Roden, Doug Jones jne


Põhjus miks Hellboy uuesti ette võtsin oli lihtne, sest läksin kinno Hellboy 2: The Golden Army-t kaema. Seega tahtsin end eelneva osaga taas kurssi viia. Mis siis, et 3 korda näinud. Hellboy filmid vist ongi ühed vähestest teostest, millest lihtsalt ei väsi ära. Iga kord kui 1-ne osa TV-st tuleb, siis ikka sätin end mugavalt seda vaatama. Võib olla isegi ajatud filmid, sest iga kord kui uuesti vaatan , siis ei teki mitte mingisugust korduse tunnet.

Hellboy algab väikese kuldse kirjaga mustal taustal, mis selgitab lühidalt välismaise jõu Ogdu Jahadi olemusest ja selle tulekust. Edasi kulgeb liin 1945 aasta Sotimaale, kus U.S.A väed koos Professor Broomiga suunduvad takistama Natsi vägede rituaalset toimingut, mida juhib surmast naasnud Grigori Rasputin. U.S.A vägedel õnnestub rituaal peatada ja selle käigus sureb ka Rasputin(jälle), aga juba oli jõudnud miski meie maailma sisse tungida. Ja selleks miskiks osutus väike punane suure kämblaga olevus, kelle Professor Broom enda hoole alla võttis ja andis nimeks HELLBOY.
Edasi kulgeb film kuskil 15 vms aastat hiljem ehk siis tänapäeval. Hellboy koos amfiibinimese Abe Sapieniga töötavad koos Paranormaalsete Uuringute ja Kaitse Büroos, kus nad oma rühmaga hoiavad ära üleloomulike olendite rünnakuid.
Samal ajal saabub tagasi ellu Rasputin koos oma sakslasest kallima ja liiga kaua elanud end maskiga varjav Karl Ruprecht Kroenen. Rasputinil on Hellboyga omad plaanid ja need plaanid hõlmavad endas maailma suure kurjuse toomist.

Juba Hellboy tegelane ise oma lahedas ja muhedas olekus annab kogu filmile hoopis teise tunde. Hellboy viilis aega-ajalt oma sarvi lühemaks ja imes sigarit peaaegi igas stseenis. Ka amfiibinimene Abe Sapien on küllaltki huvitav. Tema iseäralik kalalaadne välimus paneb küll muigama, aga mitte sugugi negatiivses mõttes. Mõlema filmi juures ongi kõige huvitavam jälgida Hellboy ja ülejäänud kamba tegemisi ning nende omavahelisi suhteid. Hellboy enda repliigid on juba kuldaväärt. Hellboy väike armuliin tuld loova Liz Shermaniga ei ole üldsegi segav, vaid hoopiski huvitav. Ka filmis esinevad kollid on üsnagi tõetruud. Näiteks Samael, kellega Hellboyl tuleb korduvalt võidelda.
Hellboy juures tõmbab mind siiski tõetruu vormistus. Juba päris alguses kui Broom jutustab kuidas kõik alguse sai, jätab vägagi huvitava mulje ja tänu sellele tekib kohe tahtmine rohkema järele. Üks lahedamatest vastastest oli kindlasti Kroenen. Tema haige naer, kummaline aga lahe välimus ja võti, millega ta end üles keerab garanteerib, et see tegelane jääb mõneks ajaks mõtetesse kummitama. Aga selle eest tuleb tänada Mike Mignolat, kes Hellboy koomiksi lõi.
Ah jaa, andekas oli ka ühe venelase kõdunenud laiba ellu äratamine Hellboy poolt. Laipa kandis ta oma turjal, kes samal ajal vene keeles omaette ropendas. Lõpp oli kuidagi liiga klassikaline ja ei jätnud nii head muljet kui kogu eelnev tegevustik. Ega see midagi ära ei rikkunud, aga oleks võinud midagi loomingulisemat olla.
Kusjuures Hellboy juures ei teki üldse tunne, et tegemist on laste -või superkangelase filmiga. Hellboy lihtsalt ei ole seda. Koomiline, huvitav ja samas põnev tegevustik ei anna vaatajale hingetõmbe ruumigi. Sama oli Hellboy 2-ga. Kui 2-ne osa lõppes, siis tahtsin seda kõike juba otsast peale näha. Sama oli 1-se osaga. Ei leiagi ühtegi külge, mille kallal nuriseda, sest kõik peale keskpärase lõpu oli liiga hea. Eks sellest ka hinne. Aga ikkagi pean minagi tõdema, et Del Toro on geenius.

9/10


Guillermo del Toro