Lavastaja: Dave Filoni
Osades(Hääled): Matt Lanter, Ashley Eckstein, James Arnold Taylor jne.
Sündmustik toimub pärast filmiseeria 2. osa, kui kloonid on Vabariigile appi tõtanud ja nüüd käivad metsikud lahnigud maal ja õhus, et alistada sõda alustanud äärmuslaste robotite armee. Anakin Skywalker ja Obi-Wan Kenobi on kahekesi sõja tulipunktis ja tulemust ei olegi veel niipea näha. Anakinile määratakse noor õpilane ehk padawan Ahsoka Tano. Koos peavad nad suunduma sõjast kaugemale, et otsida ülesse Jabba röövitudpoeg, kuid röövi taga seisab ei keegi muu kui Krahv Dooku, kes püüab neutraalseks jäänud süsteeme ässitada Vabariigi vastu.
Revenge of the Sith oli üle ootuste eepiline finaal veelgi eepilisemale saagale, mis siin maailmas on kunagi ilmavalgust näinud. Ei kurtnud ka The Phanthom Menace`i veidi liiga tuntava lapsemeelsuse üle, sest lõpptulemus oli ikkagi võimas poliitiline kosmosesõda. Attack of the Clones täitis oma eesmärgi suurepäraselt ja eks nii võin ma öelda kogu uue triloogia kohta. The Clone Wars`iga ma nii hell ei ole, sest antud film tundus kohati isegi rohkemgi kui ebavajalik. Meeletut sõda jedide, kloonide ja masinate armee vahel jätkus küllaga ja see mulle just meeldiski. Aga sisu ei kõlvanud eriti kuhugi, sest see ei muutnud mitte midagi kogu saaga jaoks. The Clone Wars tundub olevat ettekääne, et teha Star Wars`i animatsioonina. Ega ma nii väga selle vastu ei olegi, kuid sisu, mis kuhugile ei viinud, hakkas häirima. Eks seda tuleb siis võtta kui pilootosa uuele samalaadse vormiga sarjale. Inimesed nägid välja liiga puised ja emotsioonitud ning peategelased isegi ei sarnanenud filmiversioonidele. Pealeloetavad hääled klappisid siiki enam-vähem. Selle üle kurta ei saa. Anakini padawan Ahsoka Tano oli üllatavalt ebameeldiv tegelane ja veelgi suurem ebameeldiv üllatus oli õpetaja ja õpilase omavaheline koomilise varjundiga suhtlemine, mis tundus kohati liiga tobe, et olla tõsi. Aga mis seal ikka. Huumorit on selles saagas ju ometigi alati olnud.
Palju ekraaniaega oli antud nendele peenikestele droididele, kes kõnelevad väriseva häälega. Iga natukese aja möödudes juhtus juhmivõitu robotitega midagi naljakat. Omavaheline dialoog oli kuidagi imelik, sest miks ei peaks robotile meelde jääma temale antud koordinaadid, kui ta ise on masin. Huvitav tähelepanek, kuid see pole vist eriline punkt mida kritiseerida. Anakini ja Tano pidev võitlus droidide ja muude elukatega meenutas kohe vägisi vanu aegu, kui filmid alles välja tulid ja suutsid teha väärilise lõpu niivõrd kaua kestnud seeriale. The Clone Wars ei pakkunud peale Kloonide sõja suurt midagi, sest see väike kõrvalepõige, et Jabba poega päästa, oli kuidagi ebavajalik. Kui arvesse võtta poliitilisi salasepitsusi, siis lisas antud film mõningat mitmekesisust ja omapära veelgi rohkem juurde, kuid teostus oli iseenesest tavaline ja ma arvan, et maailm oleks saanud ka ilma selleta hakkama. Vaatasin IMDB`st, et filmile järgneb samanimeline sari. Enne juba oli ju mingisugune sari ja juba ilmub uus. Tundub, et Lucas & Co ei taha suurt rahaallikat käest lasta. Minu poolest lasku käija ja arendagu sisu aina edasi, kuid nad peaksid jääma siiski teleekraanidele, sest kinofilmina The Clone Wars ei suuda mitte kuidagi seista.
Oma mütoloogia seisis siiski sirge seljaga püsti ja kõik see, mis muudab Star wars`i niivõrd suurejooneliseks ja arukaks, oli olemas, kuid eraldiseisva filmina jääb The Clone Wars väga minimalistlikuks ja ebamääraseks.
5/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar