Signs 2002

Lavastaja: M. Night Shyamalan

Osades: Mel Gibson, Joaquin Phoenix, Rory Culkin, Abigail Breslin jne.

M. Night Shyamalan on ja jääb lavastajaks, kelle igat uut tööd ootan ma suure õhinaga. Mis siin ikka salata? Tema filmid varieeruvad mitme erineva žanri vahel, kuid pea alati on neil olemas üks või mitu sarnast külge, mis tegelikult ongi iseloomulikud just Shyamalanile. The Happening oli samuti hea näide tema lavastajavõimekusest, kuid eks pean nüüd aja möödudes tõdema, et The Happening jääb siiski teostust ja pinge kruttimist arvesse võttes eelnevatele filmidele mõnevõrra alla. Signs`i nägin esmalt kinos ja see oli tõeliselt õudne elamus. Mäletan, et isegi võpatasin seda Brasiilia koduvideot nähes. Nüüd vist nägin juba 4.ndat korda, kuid võlu on selle filmi puhul määratud püsima.

Pennsylvania osariigis leiab endine kirikuisa Graham Hess oma maisipõllult kummaliselt suured ja perfektsel meetodil loodud kujundid. Tema kui realistliku mõttelaadiga inimene ei mõtlegi, et tegemist peaks olema millegi ebaloomulikuga, kuid üha sagenevad teated samade nähtuste kohta erinevates riikides sunnivad Grahami siiski tõdema, et midagi kummalist on toimumas ja õige pea peabki ta kaitsma oma perekonda vargsi ligi hiiliva õuduse eest, mis nakatab kogu maailma.

Ma olen märganud, et algustiitrid on ka üsnagi iseloomulik külg Shyamalani filmide juures. Ka siingi alustab film kurjakuulutava muusika saatel, mis valmistab vaatajat ette kohtumiseks tundmatuga. Mel Gibson oli ainuõige valik pereisa rolli. Ta suutis ehedalt välja mängida segaduse, hirmu ja viha, mis valdasid Grahamist vahelduva eduga eri olukordades. Muusika omas tähtsat rolli, et luua pinget isegi olukordades, kus pealtnäha midagi olulist ei toimunud. Maja ilmatu suure põllu ääres andis hea üksildase tunde ja tänu millele mõjusid perele ligitikkuvad ilmingud veelgi paremini. Väga meeldib mulle filmi teostus, mis põhimõtteliselt on üpriski rahulikult lahti rulluv. Vaiksed ja dialoogita stseenid tegelaste eriilmeliste nägudega olid sujuvalt kooskõlas kriipiva muusika ja põllu hirmuäratava olemusega. Väikesed vahepalad olidki vaated majaesisele kiigele ja selle tagusele põlluservale, mis hirmuäratavalt tuule käes õõtsus. Tegelased olid igaüks isemoodi. Graham oli usus kahtlev mees, kes püüdis elada mõtlemata oma äkiliselt lahkunud naisele. Tema vend Merril(Phoenix) oli koomilise olekuga ja elus veidi pettunud. Grahami lapsed omasid tähtsat rolli, kuid kui vaatad esimest korda, siis saab nende tähtsusest alles lõpus aru. Väike tüdruk ei joonud oma vett kunagi lõpuni ja seetõttu oli kogu maja veeklaase täis. Poisil oli astma, mille tähendus tuleb samuti alles lõpus ilmsiks. Minul oli huvitav jälgida eri vihjeid ja märke, mis viitasid otseselt mineviku või tuleviku sündmustele. Signs on väga inimlik film, sest kogu ulmeline ja õudutekitav sündmustik oli välja toodud just Hesside pere kui tavainimeste vaatepunktist. Lapsed on loomulikult vastuvõtlikumad ja hakkavad kohe uurima kõiksugu teooriaid maavälise elu kohta, aga seda oli kentsakas jälgida, kuidas kaks täiskasvanud meest, eriti Graham ei suuda uskuda maailmas toimuvat kui samal ajal lapsed püüavad neile mõista anda, mis toimuma hakkab. Algusest peale sisaldas Signs tavaelu ja sinna kuuluvaid inimesi. Ei olnud ulmekatele tavalist mingisugust uurivat ja pöörast lahendust ja see punkt ongi see, mis muutis filmi niivõrd haaravaks. Oli vaid üks pere omaenese hirmudega. Kui Merrill nägi esmakordselt Brasiilia koduvideot, siis ta nihkus televiisorile võimalikult lähedale ja kusjuures isegi nüüd 4-ndat korda vaadates tegin mina samamoodi. Niivõrd kaasahaaravaks niivõrd lihtsal moel suudavad vähesed filmid olla. Film suutis tuua ulme maa peale ja muuta see naha vahele ronivaks õuduseks. Iga uus vaikne ja ligihiiliv sündmus nagu Grahami põlluleminek, koletis akna taga, ukse taga liikuv vari, väljasirutav käsi ja Brasiilia koduvideo olid oma tagasihoidlikuse ja lihtsusega olulisteks pinget pakkuvateks kohtadeks, kuigi nii on vale öelda, sest oskuslikku pinget pakkus siiski kogu film tervikuna. Mäletan, et esmakordsel vaatamisel kui Graham märkas öösel korstna taga seisvat kuju, siis tundsin sisimas tõsist hirmu. Isegi nüüd tundus see koht hirmutavam kui mistahes groteskne olevus mõnes tegelikult väga heas õõvafilmis. Lihtsuses peitub võlu ja seda motot on Shyamalan oma filmides kogu aeg kasutanud. Parimad küljed väljendusid muidugi ka läbi peategelaste. Filmi põhiline teema oli usk ja selle proovile panemine. Graham kaotas usu oma naise traagilise õnnetuse järel, aga vilj eringidega ja nendega kaasneva ohuga pannakse ta kõikuv usk proovile ja tänu kannatustele taastus endine usk temas täiesti. Ütleks, et Signs oli Graham Hessi tuleproov. M. Night Shyamalan omab alati väikest rolli oma filmides, kuid siin oli ta ekraanil isegi kauem, kui eelnevates või uuemates teostes. Ta kehastas Ray Reddy`t, kelle süü läbi Grahami naine suri. Nende kahe kohtumisel valitses alati vaikus. Pakun välja, et Ray oli määratud panema Grahami usu proovile ja seetõttu oli naise surm vajalik. Kriipivat hirmutunnet tekitab minus alati need lühikesed stseenid viljapõllust ja aknast välja vaatamisest. Kui Hessid hakkasid rünnaku vältimiseks maja kindlustama, siis Graham vaatas vaikselt akna juurde ja vaatas põldu. Alguses ta astus tikksirgelt akna juurde ja siis samamoodi astus ka tagasi. Miskipärast see pealtnäha tähtsusetu koht oli minu jaoks päris huvitav, sest ta nagu vaatas viimast korda, et näha kas tõesti on midagi tulemas. Veelgi kriipivamaks osutus vaenulike olevuste sissetung. Nad jooksid mööda maja katust ja verandat ning nende paljasjalgsest liikumisest tekkinud helid süvendasid hirmu tundmatu ees veelgi rohkem. Ei hakkagi lõpusündmusi enam kirjeldama, sest ei taha elamust rikkuda, kuid majale suunatud rünnak oli vägagi hirmuäratav ja eriti veel lõpp, mis seostus Grahami naise viimaste sõnadega.

Signs on haigelt hea isegi pärast päris mitmekordset nägemist ja iga korraga võib avastada midagi, mis enne märkamata jäi. Shyamalanil on omadus märgata ja kujutada asju, mis tundub tavaline, kuid ta muudab iseenesestmõitetava ebaharilikuks ja nii muutub kõik jälle uueks ja huvitavaks. Märkasin, et filmi lööklause on "It`s happening". Huvitav, millele see vihjab?=).

9,5/10