Crank 2: High Voltage 2009

Lavastaja: Mark Neveldine, Brian Tylor
Osades: Jason Statham, Amy Smart, Efren Ramirez, Dwight Yoakam jne.

Esimene osa Crank`i seerias jäi reaalsuse piirimaile ja kõige filmis toimunu suhtes ei pidanud silma kinni pigistama. Lõbus, vägivaldne ja kiire energiapomm - need märksõnad iseloomustavad 1-st osa kõige paremini. 2-se osa märksõnaks on kindasti "hullumeelne", sest endistest piiridest väljuti nii kiiresti, et ma ei pannud enam tähelegi, mida selle filmi juures enam reaalseks võiks nimetada.

Teine osa algab Cheliose langemisega vastu maad ning "üllatuseks" jääb ta ellu. Siis ilmuvad välja hiinlased, kes Cheliose kohe autosse topivad ja suunduvad temaga hiina arstide käe alla. Plaan on nimelt võtta Cheliose süda ja muud organid enda tarbeks. Seepärast talle paigaldatakse ajutiselt tehissüda, et organeid värskena hoida. Chelios ärkab keset operatsioonilauda üles ja suundub meeste jälile, kes võtsid ta südame ja nõuab neilt pealekauba ka verist kättemaksu.

Muidugi sisaldas Crank 2 peale non-stop möllu nii mõndagi omapärast nagu näiteks telemängu kasutamine, et näidata 1-se osa lõpustseeni teistsuguses pildis. Kuid selline lähenemine lubas juba esimestel minutitel, et esimesest osast ei jää enam midagi järele. Nalja sai palju ja seda peaaegu et iga kord kui Chelios oli aktsioonis. Muusikavalik oli samuti igati kobe. Kõige paremini kostuski Mike Pattoni loodud soundtrack Cheliose esmasel põgenemisel opilaualt ja konteinerite vahel tuuritades. Minu meelest andekalt Cheliose tegudega sünkrooni viidud. Mida aeg edasi, seda hullemaks hakkas filmi kulg tüürima. Ma ei teagi kas halva või hea poole, aga kuskile sinna hea ja halva maitse piirimaile Crank 2-el õnnestus siiski jääda. Filmi vürtsitasid erinevad tabavad hetked ja Stathami karmi tegelaskuju pidev liikuvus ja kättemaksuiha. Eks ta muidugi on tobe, et kogu sündmustik toimub varastatud südame pärast, aga ausalt öeldes tehissüda ongi just see fakt, mis paneb silmad filmi poole pöörama. Kus sa mujal ikka näed meest kõrgepinget iseäralikel meetoditel omastamas? Chelios oli tõeline Duracelli jänku, keda oli lausa lust jälgida, kuid kahjuks hakkas film ennast mitmel korral kordama. Seksistseen hippodroomi rajal tundus liigagi üleliigne ja ega see ju ei omanud suurt tähtsust kui kogu filmi arvesse võtta. 1-es osas oli see tänavaporno vajalik, sest adrenaliini oli ju ometigi vaja. 2-es Crank`is tundub, et mindi lihtsalt korduse peale ja jäädi lootma, et rahvale meeldib. Noh, see oli labane ja räpane nagu oli seda kogu film ning seega ei saagi pahaks panna. Bai Ling oli väga tüütu hiinlannast libu rollis, kes vahetpidamata tolknes Cheliose kannul. Õnneks suurte vahedega, aga kui ta ilmus välja, siis soovisin ainult ta kiiret lahkumist. Ma hakkasin mõtlema, et mis kuradi kombel ta auto ette jäädes ellu jäi? Kas see surma trotsimine teiste inimeste suhtes on tõesti vajalik?

Füüsilise Tourette sündroomiga Venus oli üsnagi vinge oma pidevate tõmblustega. Tolle vend sai esimeses osas surma ja nüüd ta siis otsib koos meie kangelasega venna tapjaid. Koomiline oli vaadata teda tõmblemas ja seda eriti veel siis, kui tal tuli hoog peale keset parasjagu kestvat möllu. Kui esimene osa omas teatavat reaalsust ja stiili, siis uus osa sülgab eelnevale ja läheb oma rada. Stiil küll säilus, kuid liigagi pöörased särtsu andmised ja muu sarnane üle võlli minek pani kahtlema endises realistlikuses ja tänu sellele jäigi Crank 2 mulle meelde kui paras komöödia. Godzillade stiilis kaklus keset elektrijaama oli tavatu, kuid samas miks ka mitte. Kinematograafia oli isegi etem kui eelnevas osas ja kiire ning rappuv kaameratöö lisas energilisust ainult juurde. Väikesed värvilised omapärased vahepalad olid meeldivad üllatused ja ega need pinget just maha ei keeranud, kuid kummaline oli just Cheliose lapsepõlvest pärit mälestuse näitamine. Seal istus väike poiss, kes muutus otsekohe suud lahti tehes Chev Chelioseks. Sisu oli lihtne ja loogiline: süda on hiinlaste käes ja see tuleb tagasi saada. Ega siin rohkem mõelda ei olegi ning tuleb lihtsalt istuda ja absurdset actionit nautida. Mina igatahes võtsin uue suuna omaks ja seeläbi sain elamuse kätte, kuid kummitama on jäänud siiani esimese osa väiksed mõõtmed ja meeldiv realistlik tunnetus. Lõpp jäeti lahtiseks ja 3 osa on arvatavasti juba arengujärgus.

Ah, mis seal ikka. Crank 2 on pea igas mõttes hullumeelne film, mis võib meeldida, aga võib ka vabalt vastupidine arvamus olla.
Crank jääb minu silmis 7,5/10, aga järg jääb: 6/10