Lavastaja: Craig Rosenberg
osades: Demi Moore, Hans Matheson, Henry Ian Cusick jne.
Kirjanik Rachel Carlson ja tema kirjanikuhakatisest mees kaotavad õnnetu juhuse läbi oma lapse. Rachel ei pea pingele vastu ja otsustab uue raamatu tarbeks minna kuhugi, kus oleks võimalikult vaikne ja vähe rahvast. Nii ta suundubki ühte Šoti rannikuäärsesse külla, kus ta tutvub ka kohaliku majakavahi Angusega. Uhkes üksinduses tunneb naine, et tema kadunud poeg on ikka ta kõrval ja püüab talle midagi öelda. Asi jääbki saladuseks, kuni juhuslikul kokkulangevusel tuleb ilmsiks majakavahi saladus. Ja sellega asi veel ei piirdu, sest poeg hoiatab ohu eest, mis on veelgi lähemal kui majakavaht Angus.
Eelarvamus oli vägagi tugev, sest filmi trailerit vaadates ei paistnud seal midagi üllatavat olevat. Aga vaatama asusin ikkagi, sest mulle lihtsalt meeldivad õudukad. Mis ma selle vastu ikka teha saan? Esialgu mõtlesingi, et peangi nüüd pettuma, aga kui naine suundus Šoti ranniku äärde ja seal oma üksinduses aega veetis, siis tänu imekaunile muusikale ja kargetele loodusvaadetele muutus film taas huvitavaks. Esimene pool keskenduski Rachelile ja tema pingutustele, et kirjutada valmis oma uus krimiromaan. Ei olnud see üldse lihtne ülesanne tema jaoks. Niisiis ta rändaski pidevalt ümbruskonnas, et ühte ainsatki inspiratsiooniallikat leida. Vahepeal kummitas teda ka surnud poeg, aga miskipärast tundus poja kohalolek hoopis isegi väga kõrvalisena, sest filmi esimene pool ega ka vast teine ei pool ei pööranud poisile erilist tähelepanu. Draama osakaal oli suur, sest kogu filmi keskpunkt oli majakavaht Angus, kellesse Rachel muidugi lootusetult armus. Angust kehastas Hans Matheson, kes on mulle vägagi tuttav Inglise teleseriaalist Doctor Zhivago, kus ta tegi koos Keira Knightleyga suurepärase rolli peategelasena. Ka siin oli ta täitsa hea, kuid mitte midagi väga märkimisväärset. Nii et Anguse ja Racheli vastastikune tõmme oli lootusetult alati esiplaanis. Aga polnud viga midagi, sest neid saatis alatasa kaunis šoti rahvamuusika või mõni teine vaikne pala rahvapilli saatel.
Vahepeal hakkasin mõtlema, et kuhu see kõik ka välja jõuab? Aga kaua ootama ei pidanud, sest poja hoiatus varjuderiigist osutus huvitavaks lahenduseks. Oleksin pigem oodanud ühele õudukale omaselt pimedas ringi kompamise ja lootusetult eksinud ilmega naise hirmunud appihüüdeid, aga vot nii lihtsalt asjalood ei kulgenud ja selle üle olin ma väga õnnelik. Kauni muusika ja mägismaaga pikk sissejuhatus tasus end täielikult ära, sest see muutis minu kui vaataja huvi uimaseks ja seda hõlpsamini sai ligihiiliv pööre lähedale ronida ja rünnata. Kahjuks ei olnud film just eriti originaalne ning seetõttu võis peas sündmuste käiku juba ette ennustada. Õnneks suutis Half Light siiski vähemalt huvitavana paista ja muutuda meeldivaks tänu muusikale, loodusele ja inimestele. Majakavahiga seoses tuli ilmsiks mingil määral üllatav muutus muidu draamarikkale õudusloole, kuid ka see oli üks versioonidest, mida võis ette arvata. Ei noh, tubli film. Suutis olla ilus ja samas edukas õuduslugu, kus õudus polnudki tähtis. Demi Moore`i oli ikka oma tuntud headuses ja kohalikut šotlased oli samuti muhedad. Eriti üks tüse vanamees habemega.
Suur püant oli tubli püüe tuua film näilisest õudusest reaalsusse, aga eks oleks ka teisiti saanud filmi lahendada. Aga muidu väga meeldiv ja rahulik thriller või midagi taolist.
6/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar